Libahunt: erinevus redaktsioonide vahel
sün täps Rahvakult lex |
P failiformaat > failivorming |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
Libahundiks nimetati ka tavalise hundi kümnendat (ka seitsmendat, üheksandat, kaheteistkümnendat) poega, kes pidavat koduloomi murdma ja sööma mitte kõri kallale hüpates, vaid tagaotsa poolt. |
Libahundiks nimetati ka tavalise hundi kümnendat (ka seitsmendat, üheksandat, kaheteistkümnendat) poega, kes pidavat koduloomi murdma ja sööma mitte kõri kallale hüpates, vaid tagaotsa poolt. |
||
Kirjapandud rahvaluuleline ainestik pärineb ajast, mil [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] eestvedamisel |
Kirjapandud rahvaluuleline ainestik pärineb ajast, mil [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] eestvedamisel hakati Eesti rahvapärimusi koguma. Rahvaluule kõneles ka soenditest ja libadest. Kogumistöös osales aktiivselt noor kirjamees [[August Kitzberg]]. Nimetatud motiivile tuginedes kirjutas ta jutustuse "[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]". Hiljem dramatiseeris ta selle ja samanimelist tragöödiat võib pidada eesti näitekirjanduse üheks tippsaavutuseks. |
||
Hilisemas eesti kirjanduses on libahundi motiivi kasutanud Matt Barker, August Gailit, Juhan Jaik, [[Andrus Kivirähk]] jt. |
Hilisemas eesti kirjanduses on libahundi motiivi kasutanud Matt Barker, August Gailit, Juhan Jaik, [[Andrus Kivirähk]] jt. |
||
| 30. rida: | 30. rida: | ||
*[[Juhan Jaik]]. ''Hõbedane karjakell''. |
*[[Juhan Jaik]]. ''Hõbedane karjakell''. |
||
* [[Oskar Kuningas]], "Libahundi motiive [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] loomingus" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1985]], nr 1, lk 13–18 |
* [[Oskar Kuningas]], "Libahundi motiive [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] loomingus" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1985]], nr 1, lk 13–18 |
||
* [[Tiina Vähi]], [http://www.usuteadus.ee/failid/UA_2006/Vahi.pdf "Libahundikujutelmade teoloogilis-demonoloogilised tõlgendused" (pdf- |
* [[Tiina Vähi]], [http://www.usuteadus.ee/failid/UA_2006/Vahi.pdf "Libahundikujutelmade teoloogilis-demonoloogilised tõlgendused" (pdf-vormingus)] – [[Usuteaduslik Ajakiri]] [[2006]], nr 1, lk 93–122 |
||
* Tiina Vähi, "Libahundiuskumused arhailise õiguse ja moraali kontekstis" – [[Ajalooline Ajakiri]] [[2008]], nr 1/2, lk 101–154 |
* Tiina Vähi, "Libahundiuskumused arhailise õiguse ja moraali kontekstis" – [[Ajalooline Ajakiri]] [[2008]], nr 1/2, lk 101–154 |
||
Redaktsioon: 22. märts 2015, kell 02:40
|
See artikkel räägib mütoloogilisest olendist; August Kitzbergi näidendi kohta vaata artiklit Libahunt (Kitzberg) |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Libahunt on paljude rahvaste usundis esinev ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene.
Libahundi (ka koduhunt, Saaremaal inimesehunt, lõunaeesti murretes soend) kujutelm on tuntud ka eesti rahvausundis; võimalik, et laenuna germaani ja slaavi rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks saada nõia loitsimise (needmise) läbi või ise teatud maagilisi toiminguid sooritades (hundinaha selga tõmbamine, kolm korda ümber nõiutud kivi käimine, enda erilise nõiutud võidega määrimine, nõiasõnade lugemine).
Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi.
Esines uskumus, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal – jälg kaelas kantud sõlest, preesist vms ehteasjast.
Et libahunti taas inimeseks muuta, tuli talle leiba süüa anda. Vahel lisandus nõue, et leiba pidi ulatama sepistatud rauast teraga, näiteks noa otsas.
Libahundiks nimetati ka tavalise hundi kümnendat (ka seitsmendat, üheksandat, kaheteistkümnendat) poega, kes pidavat koduloomi murdma ja sööma mitte kõri kallale hüpates, vaid tagaotsa poolt.
Kirjapandud rahvaluuleline ainestik pärineb ajast, mil Jakob Hurda eestvedamisel hakati Eesti rahvapärimusi koguma. Rahvaluule kõneles ka soenditest ja libadest. Kogumistöös osales aktiivselt noor kirjamees August Kitzberg. Nimetatud motiivile tuginedes kirjutas ta jutustuse "Libahunt". Hiljem dramatiseeris ta selle ja samanimelist tragöödiat võib pidada eesti näitekirjanduse üheks tippsaavutuseks.
Hilisemas eesti kirjanduses on libahundi motiivi kasutanud Matt Barker, August Gailit, Juhan Jaik, Andrus Kivirähk jt.
Vaata ka
- "Naine libahundiks" (ATU 409)
Kirjandus
- August Kitzberg. Libahunt.
- August Gailit. Libahunt; Võrguversioon
- Matthias Johann Eisen. Eesti mütoloogia.
- Matt Barker. Leegitsev täiskuu.
- Juhan Jaik. Hõbedane karjakell.
- Oskar Kuningas, "Libahundi motiive Aadu Hindi loomingus" – Keel ja Kirjandus 1985, nr 1, lk 13–18
- Tiina Vähi, "Libahundikujutelmade teoloogilis-demonoloogilised tõlgendused" (pdf-vormingus) – Usuteaduslik Ajakiri 2006, nr 1, lk 93–122
- Tiina Vähi, "Libahundiuskumused arhailise õiguse ja moraali kontekstis" – Ajalooline Ajakiri 2008, nr 1/2, lk 101–154