Lehtse raudteepeatus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 17. märts 2015, kell 22:38

Lehtse raudteepeatus (kuni 2012. aastani raudteejaam) on raudteepeatus Lääne-Virumaal Tapa vallas Lehtse alevikus.

Lehtse raudteepeatuses peatuvad Elroni kiirrongid.

Raudteejaamas asub kaks kõrget, 200 m pikkust perrooni. Rong sõidab Balti jaamast Lehtse raudteejaama alla tunni.

Ajalugu

Lehtse jaam rajati aastal 1876 seoses kuus aastat varem rajatud (Paldiski–)Tallinna–Narva raudteega. Nüüdseks on jaamast saanud peatuskoht. Nõukogudeaegsed pikad platvormid on lõhutud ja ehitatud uued, madalamad, pikad platvormid, mis sobivad uutele rongidele.

Jaamahoone

Jaamahoone ehitati paekivist, analoogselt Kehra, Kohtla ja Auvere jaamahoonetega. Hoone on säilinud tänini.

Kirjandus

Mehis Helme "Eesti raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

Eelnev peatus	Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel	Järgnev peatus
Jäneda	Lehtse	Tapa

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 Lehtse raudteepeatuses peatuvad Elroni kiirrongid.
-Raudtejaamas asub kaks kõrget, 200 m pikkust [[perroon]]i. Rong sõidab [[Balti jaam]]ast Lehtse raudteejaamani alla tunni.
+Raudteejaamas asub kaks kõrget, 200 m pikkust [[perroon]]i. Rong sõidab [[Balti jaam]]ast Lehtse raudteejaama alla tunni.
 ==Ajalugu==
-Lehtse jaam rajati aastal [[1876]], seoses kuus aastat varem rajatud ([[Paldiski]]–)[[Tallinna–Narva raudtee]]ga.
+Lehtse jaam rajati aastal [[1876]] seoses kuus aastat varem rajatud ([[Paldiski]]–)[[Tallinna–Narva raudtee]]ga.
-Nüüdseks on jaam muutunud peatuskohaks. Nõukogudeaegsed pikkad platvormid lõhutud ja ehitatud uued, madalamad, pikad platvormid, mis sobivad saabuvatele uutele rongidele.
+Nüüdseks on jaamast saanud peatuskoht. Nõukogudeaegsed pikad platvormid on lõhutud ja ehitatud uued, madalamad, pikad platvormid, mis sobivad uutele rongidele.
 ==Jaamahoone==
-Jaamahoone ehitati [[paekivi]]st , analoogselt [[Kehra raudteejaam|Kehra]], [[Kohtla raudteejaam|Kohtla]] ja [[Auvere raudteejaam|Auvere]] [[jaamahoone]]tega. Hoone on säilinud tänini.
+Jaamahoone ehitati [[paekivi]]st, analoogselt [[Kehra raudteejaam|Kehra]], [[Kohtla raudteejaam|Kohtla]] ja [[Auvere raudteejaam|Auvere]] [[jaamahoone]]tega. Hoone on säilinud tänini.
 ==Kirjandus==
-*Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
+*Mehis Helme "Eesti raudteejaamad" (Tänapäev 2003)