Eesti posti ajalugu

Vanaaegne postisaan Mustjõe kõrtsitalus.

Eesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud 1636. aastal asutatud Rootsi riiklikust postisüsteemist. Eesti- ja Liivimaal viidi kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse postimäärus ellu 1638. aastal.

Saue postijaam, 19. sajand.

Ruunavere postijaama peahoone

Valga postijaam

Pikaristi postijaam

Väike-Pungerja postijaam

Postitraktid

Postiliiklust Eestimaa kubermangus korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Eestimaa rüütelkond. Kubermangu läbis kolm postiteed (trakti: mis ühendasid kubermangulinna, Tallinna ja keisririigi pealinna, Peterburi; pealinna Peterburi läbi Liivi- ja Kuramaa kubermangu Preisimaa kuningriigiga; postitee, mis ühendas kubermangulinna, Tallinna ja kubermangulinna Riia), mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.

• Tallinn–Narva–Peterburi – 202 versta 9 postijaamaga: Reval ← 21 versta → Jõelähtme → 23 ← Kahala → 22 ← Loobu → 21 ← Põdruse → 23 ← Pikaristi → 24 ← Varja → 24 ← Jõhvi → 20 ← Voka → 11 ← Vaivara → 17 ← Narva → Peterburi kubermangu piir (Tallinna-Peterburi postimaantee)
• "Suur postitee", mis algas riigipiirist ja läbis eelnevalt Kuramaa ja Liivimaa kubermangu suunal Miitavi – Riia – 46 versta 2 postijaamaga: Liivimaa kubermangu piirilt → 2 ← Rannapungerja → 24 ← Väike-Pungerja postijaam→ 24 ← Jõhvi
• Tallinn–Pärnu – 97 versta 4 postijaamaga: Tallinn → 18 ← Saue postijaam (Friedrichshof) → 29 ← Ruunavere postijaam → 24 ← Sõtke → 22 ← Jädivere → 4 ← Liivimaa kubermangu piir (Tallinna-Riia postimaantee)

Postiliiklust Liivimaa kubermangu, Lõuna-Eesti aladel korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Liivimaa rüütelkond, 19. sajandist aga kubermanguvalitsus. Kubermangu läbis neli postiteed, mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.,

• Miitavi–Riia–Peterburi ehk "Suur postitee" – 335 versta 17 postijaamaga: Kuramaa piirilt ← 2 versta → Olaine (Olai) → 20 ← Riia (Riga) → 11 ← Ādaži (Neuermühlen) → 15 ← Iļķene (Hilchensfähr) → 18 ← Englārte (Engelhardshof) → 20 ← Straupe (Roop) → 21 ← Lenči (Lenzenhof) → 18 ← Valmiera (Wolmar) → 18 ← Strenči (Stakeln) → 20 ← Gulbene (Gulben) ← 17 → Tõlliste (Teilizz) → 22 ← Kuigatsi (Kuikazz) → 24 ← Uderna (Uddern) → 25 ← Tartu (Dorpat) → 23 ← Igavere (Iggafer) → 23 ← Torma (Torma) → 25 ← Ninasi (Nennal) → 12 ← Eestimaa piir.
• Riia–Pärnu–Tallinn – mööda "Suurt postiteed" kuni Valmierani, siis 163 versta 7 postijaamaga: Valmiera (Wolmar) → 23 ← Rencēni (Ranzen) → 22 ← Ruhja (Rujen) → 21 ← Mõisaküla (Moiseküll) → 20 ← Kilingi (Kurkund) → 22 ← Surju (Surri) → 17 ← Pärnu (Pernau) → 25 ← Halinga (Hallik) → 13 ← Eestimaa piir.
• Riia–Pihkva – mööda "Suurt postiteed" kuni Gulbeneni, siis 116 versta 5 postijaamaga: Gulbene (Gulben) → 20 ← Lipi (Lips) → 20 ← Mõniste (Menzen) → 20 ← Sänna (Sennen) → 29 ← Võru (Werro) → 27 ← Vastseliina (Neuhausen) (piirijaam)
• Riia–Moskva – 114 versta 5 postijaamaga: Riia (Riga) → 14 ← Salaspils (Kirchholm) → 21 ← Ogre (Ogershof) → 23 ← Jumprava (Jungfernhof) → 16 ← Skrīveri (Römershof) → 21 ← Koknese (Kokenhusen) → 19 versta piirini ja Viciebski (Witebsk) kaudu Moskvasse

Enne 1917. aastat oli Eesti Vabariigi territooriumil 157 postiasutust, lisaks kolm iseseisvat riigi telefonikeskjaama.

25. veebruaril 1918 võtsid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna postkontori üle ja likvideerisid senise postisüsteemi.

Eesti postmargid

Esimesed Eesti postmargid ilmusid müügile 22. novembril 1918 – lillemuster (5 kopikat) ja 30. novembril lillemuster (15 kopikat).

Eesti kohalikud postmargid

 Pikemalt artiklis Eesti kohalikud postmargid

Vaata ka

• Eesti Post
• Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum
• Eesti postijaamade loend
• Postipoiss
• Postisaan
• Postitalu
• en:Joint_issue#Estonia

Välislingid

• Ajalugu - Eesti Post
• filateelia.ee
• viki.filateelia
• Estonian Postal History
• Estonia Postal History Resources
• Pilte Eesti postmarkidest vene Vikipeedias
• Eesti postmark: Regulaarseid postiteenuseid Eestimaal 375, 2013