Suvepealinn: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 18. rida: | 18. rida: | ||
* [[Sügispealinn]] |
* [[Sügispealinn]] |
||
* [[Talvepealinn]] |
* [[Talvepealinn]] |
||
* [[Metsapealinn]] |
|||
[[Kategooria:Poliitiline geograafia]] |
[[Kategooria:Poliitiline geograafia]] |
||
Redaktsioon: 14. märts 2015, kell 23:30
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2008) |
Suvepealinn on linna aunimetus, mis valiti ametlikult või mitteametlikult riigipea suveresidentsiks.
Varem nimetati trooplilistes maades kuuma ja niiske suvega suvepealinnaks seda linna, kus oli kliima jahedam ja kuivem. Tavaliselt see linn asub merepinnast kõrgemal või põhja pool ekvaatori suhtes. Aastatel 1910-1975 oli Filipiinide suvepealinn Baguio (miiteametlikult on see suvepealinn ka praegu), aastatel 1912-1947 oli India suvepealinn Shimla. India osariigis Jammu ja Kashmir on suvepealinn Srinagar tänapäeval. Hiina mitteametlik suvepealinn on Xining.
Kuuma ja kuiva kliimaga riikidel on ka oma suvepealinnad. Tavaliselt kohtades, kus on kliimatingimused soodsamad. Näiteks on suvepealinnad Saudi Araabias Ta’if ja Omaanis Salalah.
Mõnedes Euroopa riikides valiti suvepealinnaks mereäärseid kuurorte, mis muutuvad mitteametlikult riigi presidendi suveresidentsiks.
Eestis on aastast 1996 suvepealinn Pärnu, Lätis - Jūrmala, Leedus - Palanga, Poolas - Sopot. Kõik need linnad asuvad Läänemere rannikul.
Musta mere rannikul on ka mitu suvepealinna - Ukrainas on suvepealinn Jalta, Venemaal Sotši, Bulgaarias Varna.
Teistes Euroopa riikides on ka suvepealinnad kuurordilinnad. Hispaanias on suvepealinn San Sebastián, Prantsusmaal - Deauville, Türgis - Antalya. Kogu Euroopa suvepealinnaks arvatatakse olevat Baden-Baden.