Karl Burman vanem: erinevus redaktsioonide vahel

Karl Burman
Sünninimi	Karl Friedrich Burman
Sündinud	17. mai 1882; Sumõ, Harkovi oblast
Surnud	10. mai 1965; Tallinn
Rahvus	sakslane
Haridus	Stieglitzi kunstikool, Peterburi Kunstiakadeemia
Tegevusala	arhitekt ja akvarellist

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 14. märts 2015, kell 07:48

Karl Friedrich Burman (Buhrman, Burmann 17. mai 1882 Sumõ, Harkovi kubermang – 10. mai 1965 Tallinn) oli eesti arhitekt ja akvarellist.

Ta oli üks esimesi Eesti kutselisi arhitekte ja ka üks Eesti rahvusliku arhitektuuri alusepanijaid.

Elukäik

Lõpetas 1896 Tallinnas Peetri algkooli, aastal 1900 õppis Moskvas G. Stroganovi nimelises tehnilise joonistamise koolis joonistamist ja maalimist. 1901–1902 täiendas ta end Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskoolis, 1902–1909 tudeeris Peterburi Kunstiakadeemias arhitektuuri.

1910. aastast tegutses ta Tallinnas projekteerijana.^[1] 1912–1914 töötas koos Artur Pernaga oma arhitektuuribüroos. I Maailmasõja ajal oli tegev Peeter Suure merekindluse ehitusel. 1919–1921 töötas ta Haridusministeeriumis ja 1921–1923 Teedeministeeriumi ehitusvalitsuses. 1922. aastast oli Tallinna Tehnikumi õppejõud, hiljem vabakutseline.

1941. aastal hävis Burmanite kodu Kadriorus. Koos kunstnike Peet Areni ja August Janseniga rajatud kunstnikemajaga hävis hulk vend Paul Burmani töid^[2] ning Karl Burman vanema orginaalprojekte.

Isiklikku

Ta oli Paul Burmani vend, Karl Burman noorema isa ja Kristi Burmani vanaisa. Tema abikaasa oli Helene (neiuna Veltman; 1887–1963), abikaasa õde Clarissa (1889–?) oli Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudi vähemusrahvuste osakonna eesti keele ja kirjanduse lektor, kälimees Artur Vallner oli eesti ja nõukogude poliitik, abikaasa õe Käthe (1896–1979) abikaasa oli kirjanik Anton Hansen-Tammsaare^[3].

Looming

Arhitektina

Karl Burman oli arhitekt, kes igasse projekti väga sügavalt sisse elas.^[1] Ta ehitas justkui oma jaoks ning tegelikult elaski mitmes enda projekteeritud majas.^[1] 1912. aasta sügisel asus ta elama Tatari 21b viimasele korrusele korter-ateljeesse, mida valgustas ülalt klaaskuppel. ^[1] Maja omanikuks oli ajakirjanik, kirjastaja ja seltsitegelane August Busch ning rahvasuus nimetatigi maha Buschi majaks.

Rahvusromantilise suuna viljelejana püstitas ta ühena esimestest küsimuse eesti arhitektuuri rahvuslikkusest. Tema projekteeritud Kalevi seltsimaja Pirital (1911–1912, hävinud), mis ilmekalt sünteesis moodsust ja rahvuslikkust, on jäänud Eesti arhitektuuri sümbolehitiseks. Rahvusromantiline kallak on iseloomulik ka 1920. aasta Helsingi messi Eesti paviljonile ja Järve jaamahoonele.

Ta hakkas ühe esimesena projekteerima Tallinna suuri üürimaju, milles lähtus Põhjamaade arhitektuurist. Teedeministeeriumis projekteeris raudteelaste elamuid.

Burmani loomingust tuleks kindlasti ära mainida Raua 39, endine postipeavalitsuse hoone Kreutzwaldi 10/12, Eesti Panga maja Viljandis, Toompea lossi ja Balti jaama ümberehitamine ning Iseseisvuse panteoni projekt.^[2] 1930. aastail süvenenud esinduslikkusetaotlus ilmneb Eesti Kunstimuuseumi hoone konkursile esitatud projektis. Koostas Saku aedlinna projekti ning Tallinna Vabaduse väljaku rekonstrueerimise kava. Pärast II maailmasõda kavandas põllumajandusehitisi ja eramuid.

Burmani arhitektuur oli valdavalt juugendstiilis. Elamuga Tallinnas Karu tänaval lähenes Burman funktsionalismile.

Elamu Õie 21

Elamu Õie 21
Raua 16

Raua 16
Väike-Karja 1/Sauna 1

Väike-Karja 1/Sauna 1

Kunstnikuna

Akvarelli viljeles Burman juba kooliajast. Varastes piltides on märgata impressionismi mõju. Akvarellistina lõi ta aastatel 1908–1909 rea impressionistlikke Peterburi ja Helsingi sadamamotiive ning seeria maastikke Soomest. Ta võttis osa pea kõigist suurematest kunstinäitustest Eestis. 1911 esines koos Paul Burmaniga Riias ning 1917 toimus isikunäitus Tallinnas. 1920-ndate akvarellid olid dekoratiivsemad. 1930-ndatel muutus tööde käsitluslaad tasakaalukaks ja koloriit vaoshoitumaks.

1939. käis koos pojaga kuuajasel reisil Rootsis, kus osales rahvusvahelisel ehituskongressil ja maalis hulga huvitavaid Stockholmi motiive.^[2] Pärast II maailmasõda maalis hulgaliselt linnavaateid.

Kuulus Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse, oli korduvalt selle esimees ja juhatuse liige.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Robert Nerman, Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas – EPL, 28.11.2002
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Karl Burman 60-aastane, Eesti Sõna, 16.06.1942
↑ Elem Treier Tammsaare elu härra Hansenina. Tallinn, 2011

[RN,_2002-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Robert Nerman, Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas – EPL, 28.11.2002

[ES,_1942-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Karl Burman 60-aastane, Eesti Sõna, 16.06.1942

[3] Elem Treier Tammsaare elu härra Hansenina. Tallinn, 2011

[1]

[2]

[3]

@@ 25. rida: / 25. rida: @@
 ==Elukäik==
-Lõpetas [[1896]] Tallinnas [[Peetri algkool]]i, aastal [[1900]] õppis [[Moskva]]s G. Stroganovi nimelises tehnilise joonistamise koolis joonistamist ja maalimist. [[1901]]–[[1902]] täiendas end Peterburis [[Stieglitzi kunstikool|Stieglitzi kunsttööstuskool]]is. Aastatel [[1902]]–[[1909]] tudeeris [[Peterburi Kunstiakadeemia]]s [[arhitektuur]]i.
+Lõpetas [[1896]] Tallinnas [[Peetri algkool]]i, aastal [[1900]] õppis [[Moskva]]s G. Stroganovi nimelises tehnilise joonistamise koolis joonistamist ja maalimist. [[1901]]–[[1902]] täiendas ta end Peterburis [[Stieglitzi kunstikool|Stieglitzi kunsttööstuskool]]is, [[1902]]–[[1909]] tudeeris [[Peterburi Kunstiakadeemia]]s [[arhitektuur]]i.
-[[1910]]. aastast tegutses ta Tallinnas projekteerijana.<ref name="RN, 2002" /> 1912-1914 töötas koos [[Artur Perna|Artur Pernaga]] oma arhitektuuribüroos. [[I Maailmasõda|I Maailmasõja]] ajal oli tegev [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindluse]] ehitusel, 1919-1921 töötas Haridusministeeriumis ja 1921-1923 Teedeministeeriumi ehitusvalitsuses, ning 1922. aastast [[Tallinna Tehnikum|Tallinna Tehnikumi]] õppejõuna, hiljem oli vabakutseline.
+[[1910]]. aastast tegutses ta Tallinnas projekteerijana.<ref name="RN, 2002" /> 1912–1914 töötas koos [[Artur Perna|Artur Pernaga]] oma arhitektuuribüroos. [[I Maailmasõda|I Maailmasõja]] ajal oli tegev [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindluse]] ehitusel. 1919–1921 töötas ta Haridusministeeriumis ja 1921–1923 Teedeministeeriumi ehitusvalitsuses. 1922. aastast oli [[Tallinna Tehnikum|Tallinna Tehnikumi]] õppejõud, hiljem vabakutseline.
 . aastal hävis Burmanite kodu [[Kadriorg|Kadriorus]]. Koos kunstnike [[Peet Aren]]i ja [[August Jansen|August Janseniga]] rajatud kunstnikemajaga hävis hulk vend [[Paul Burman|Paul Burmani]] töid<ref name="ES, 1942" /> ning Karl Burman vanema orginaalprojekte.
@@ 39. rida: / 39. rida: @@
 Karl Burman oli arhitekt, kes igasse projekti väga sügavalt sisse elas.<ref name="RN, 2002" /> Ta ehitas justkui oma jaoks ning tegelikult elaski mitmes enda projekteeritud majas.<ref name="RN, 2002" /> [[1912]]. aasta sügisel asus ta elama Tatari 21b viimasele korrusele korter-ateljeesse, mida valgustas ülalt klaaskuppel. <ref name="RN, 2002" /> Maja omanikuks oli ajakirjanik, kirjastaja ja seltsitegelane [[August Busch]] ning rahvasuus nimetatigi maha Buschi majaks.
-Rahvusromantilise suuna viljelejana püstitas ta ühena esimestest küsimuse eesti arhitektuuri rahvuslikkusest. Tema projekteeritud "Kalevi" seltsimaja [[Pirita]]l (1911–1912, hävinud), mis ilmekalt sünteesis moodsust ja rahvuslikkust, on jäänud Eesti arhitektuuri sümbolehitiseks. Rahvusromantiline kallak on iseloomulik ka 1920. aasta Helsingi messi Eesti paviljonile ja [[Järve jaamahoone|Järve jaamahoonele]].
+Rahvusromantilise suuna viljelejana püstitas ta ühena esimestest küsimuse eesti arhitektuuri rahvuslikkusest. Tema projekteeritud Kalevi seltsimaja [[Pirita]]l (1911–1912, hävinud), mis ilmekalt sünteesis moodsust ja rahvuslikkust, on jäänud Eesti arhitektuuri sümbolehitiseks. Rahvusromantiline kallak on iseloomulik ka 1920. aasta Helsingi messi Eesti paviljonile ja [[Järve jaamahoone|Järve jaamahoonele]].
 Ta hakkas ühe esimesena projekteerima Tallinna suuri üürimaju, milles lähtus Põhjamaade arhitektuurist. Teedeministeeriumis projekteeris raudteelaste elamuid.
-Burmani loomingust tuleks kindlasti ära mainida [[Raua tänav|Raua]] 39, endine postipeavalitsuse hoone [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi]] 10/12, Eesti Panga maja Viljandis, [[Toompea loss]]i ja [[Balti jaam]]a ümberehitamine ning [[Iseseisvuse panteon]]i projekt.<ref name="ES, 1942" /> 1930-ndail aastail süvenenud esinduslikkusetaotlus ilmneb Eesti Kunstimuuseumi hoone konkursile esitatud projektis. Koostas [[Saku |Saku aedlinna]] projekti ning Tallinna [[Vabaduse väljak|Vabaduse väljaku]] rekonstrueerimise kava. Pärast [[II maailmasõda]] kavandas põllumajandusehitisi ja eramuid.
+Burmani loomingust tuleks kindlasti ära mainida [[Raua tänav|Raua]] 39, endine postipeavalitsuse hoone [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi]] 10/12, Eesti Panga maja Viljandis, [[Toompea loss]]i ja [[Balti jaam]]a ümberehitamine ning [[Iseseisvuse panteon]]i projekt.<ref name="ES, 1942" /> 1930. aastail süvenenud esinduslikkusetaotlus ilmneb Eesti Kunstimuuseumi hoone konkursile esitatud projektis. Koostas [[Saku |Saku aedlinna]] projekti ning Tallinna [[Vabaduse väljak|Vabaduse väljaku]] rekonstrueerimise kava. Pärast [[II maailmasõda]] kavandas põllumajandusehitisi ja eramuid.
-Burmani arhitektuur oli valdavalt [[juugend]]stiilis.  Elamuga Tallinnas Karu tänaval lähenes Burman [[funktsionalism|funktsionalismile]].
+Burmani arhitektuur oli valdavalt [[juugend]]stiilis. Elamuga Tallinnas Karu tänaval lähenes Burman [[funktsionalism|funktsionalismile]].
 <gallery>
@@ 56. rida: / 56. rida: @@
 Akvarelli viljeles Burman juba kooliajast. Varastes piltides on märgata [[impressionism|impressionismi]] mõju. Akvarellistina lõi ta aastatel 1908–1909 rea impressionistlikke [[Peterburi]] ja [[Helsingi]] sadamamotiive ning seeria maastikke [[Soome|Soomest]]. Ta võttis osa pea kõigist suurematest kunstinäitustest Eestis. 1911 esines koos [[Paul Burman|Paul Burmaniga]] Riias ning 1917 toimus isikunäitus Tallinnas. 1920-ndate akvarellid olid dekoratiivsemad. 1930-ndatel muutus tööde käsitluslaad tasakaalukaks ja koloriit vaoshoitumaks.
-[[1939]]. käis koos pojaga kuuajalisel reisil [[Rootsi|Rootsis]], kus osales rahvusvahelisel ehituskongressil ning maalis seal hulga huvitavaid [[Stockholm (linn)|Stockholmi]] motiive.<ref name="ES, 1942" /> Pärast II maailmasõda maalis hulgaliselt linnavaateid.
+[[1939]]. käis koos pojaga kuuajasel reisil [[Rootsi|Rootsis]], kus osales rahvusvahelisel ehituskongressil ja maalis hulga huvitavaid [[Stockholm (linn)|Stockholmi]] motiive.<ref name="ES, 1942" /> Pärast II maailmasõda maalis hulgaliselt linnavaateid.
 Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]]usse, oli korduvalt selle esimees ja juhatuse liige.