Pilv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
TUSSI TEKE
16. rida: 16. rida:
==Pilvede liigid==
==Pilvede liigid==


tussu karv OH TUSSU KARV SELLEGA PÜHITAKSE PERSET
Pilvide klassifikatsiooni aluseks võib võtta pilvede tekkimise ning arenemise protsessid ([[genees|geneetiline]] klassifikatsioon), pilveelementide suuruse jt karakteristikud (mikrofüüsikaline klassifikatsioon) või pilvede välimuse ([[Morfoloogia (täpsustus)|morfoloogiline]] klassifikatsioon).<ref name="klassifikatsioon">[http://www.ilm.ee/?46330 Pilvede klassifikatsioon] ilm.ee kodulehel</ref>


Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus [[1802]]. aasta lõpus või [[1803]]. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog [[Luke Howard]]. See sarnaneb [[Karl Linné|Linné]] binaarsele nomenklatuurile.<ref name="klassifikatsioon"/>
Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus [[1802]]. aasta lõpus või [[1803]]. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog [[Luke Howard]]. See sarnaneb [[Karl Linné|Linné]] binaarsele nomenklatuurile.<ref name="klassifikatsioon">[http://www.ilm.ee/?46330 Pilvede klassifikatsioon] ilm.ee kodulehel</ref>


Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid [[rünkpilv]]ed (''Cumulus''), [[kihtpilv]]ed (''Stratus''), [[kiudpilv]]ed (''Cirrus'') ning sajupilved (''Nimbus''); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta.
Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid [[rünkpilv]]ed (''Cumulus''), [[kihtpilv]]ed (''Stratus''), [[kiudpilv]]ed (''Cirrus'') ning sajupilved (''Nimbus''); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta.

Redaktsioon: 12. märts 2015, kell 19:56

 See artikkel räägib loodusnähtusest; Aristophanese komöödia kohta vaata artiklit Pilved (Aristophanes)

Fail:Clouds.JPG
Rünksajupilved
Pilvede liigid

Pilv on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum.

Pilvede teke

Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve.

Teistsugused pilved tekivad siis, kui soe ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga. Soe õhk kerkib jaheda õhu kohale ning hakkab seal jahenema. Kahe teineteisest radikaalselt erineva õhumassi piiril võivad tekkida katkematud pilveribad.

Pilv võib tekkida ka siis, kui niiske õhk tõuseb ja jahtub, ületades künkaid või mägesid.

Tavaliselt tekivad pilved troposfääris.

Pilvede liigid

tussu karv OH TUSSU KARV SELLEGA PÜHITAKSE PERSET

Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus 1802. aasta lõpus või 1803. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog Luke Howard. See sarnaneb Linné binaarsele nomenklatuurile.[1]

Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta.

Nüüdisajal liigitatakse pilved nende moodustumise, välimuse ja aluse kõrguse järgi kaheks kategooriaks (kihilised ja konvektiivsed pilved), neljaks klassiks (alumised, keskmised ja kõrged pilved ning konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved) ja kümneks põhiliigiks.[1]

20–25 km kõrgusel tekivad mõnikord pärlmutterpilved ja 70–80 km kõrgusel helkivad ööpilved.

Undulatus asperatus – uus pilvede tüüp Eestimaa taevas
Pilvetüüpide tutvustus Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012.
  • Kategooria: kihilised pilved
  • Kategooria: konvektiivsed pilved
    • Klass: konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved

Pilvede põhiliigid jaotatakse alaliikideks ja vormideks.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 Pilvede klassifikatsioon ilm.ee kodulehel
  2. 2,0 2,1 Pilvide kool ENHI kodulehel

Välislingid