Elmar Kits: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 33. rida: | 33. rida: | ||
==Isiklikku== |
==Isiklikku== |
||
Elmar Kitse abikaasa oli samuti maalikunstnik [[Linda Kits-Mägi]] |
Elmar Kitse abikaasa oli samuti maalikunstnik [[Linda Kits-Mägi]] ning tütar [[Saskia Kasemaa]] ja poeg [[Margus Kits]]. |
||
==Looming== |
==Looming== |
||
Redaktsioon: 12. märts 2015, kell 18:01
| Elmar Kits | |
|---|---|
| Sündinud |
27. aprill, 1913 Tartu, Eesti |
| Surnud |
24. märts 1972 (58-aastaselt) Tartu, Eesti |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | kunstikool "Pallas" |
| Tegevusala | Maal, joonistamine |
| Tuntud teoseid | Linnaümbrus (1942) |
| Tunnustus |
1956 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1971 Eesti NSV rahvakunstnik |
Elmar Kits (27. aprill 1913 Tartu – 24. märts 1972 Tartu) oli eesti maalikunstnik.
Elukäik
Elmar Kits sündis 1913. aastal Tartus, lapsepõlve veetis Tartumaal Rõngu vallas, õppis Koruste külakoolis ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis, mille lõpetas 1932. aastal. Elmar Kits lõpetas Kõrgema Kunstikooli Pallas 1939. aasta lennus, mida peetakse väga tugevaks.[1] Lõputööde näitusel oli tal väljas tervelt 14 maali.[1] Tal olid Pallases ka parimad õpetajad. Kuna Kitse majanduslik seis oli vilets, siis tasus tema esimese semestri õppemaksu Kaarel Liimand.[1] Pallase algklassis õppis ta Aleksander Vardi, aktiklassis Kaarel Liimandi, maaliklassis Villem Ormissoni ja lõpuks maaliklassis Ado Vabbe käe all. [1]
1930. aastate lõpp tähendas impressionismi taassündi. Kitsel õnnestus 1938. aastal käia ekskursioonil Helsingis prantsuse uuema kunsti näitusel, järgmisel aastal oli Tallinnas sama näitus, mis mõjutas oluliselt noori eesti kunstnikke.[1]
Töötas joonistusõpetajana ja maaliõppejõuna ning Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis monumentaalmaali kateedri juhatajana (1947–1949). Alates 1949. aastast tegutses vabakutselise kunstnikuna.
Kunstnik suri 1972. aastal 58-aastaselt. Aasta varem oli talle omistatud Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus.
Isiklikku
Elmar Kitse abikaasa oli samuti maalikunstnik Linda Kits-Mägi ning tütar Saskia Kasemaa ja poeg Margus Kits.
Looming
Viljeles kõiki tahvelmaaližanre, dekoratiivpannood, monumentaalmaali ning raamatuillustratsiooni.
Elmar Kits kohanes 1940. aastal kiiresti uue võimu nõudmistega kunstile.[1] Seda lubas ka tema oskus maalida suhteliselt realistlikult. Saksa okupatsiooni ajal Kitse ei mobiliseeritud ning ta oli igaks juhuks redus Viljandimaal Uus-Suislepa vallas, kus valmisid jällegi valgusküllased maastikumaalid.[1] Kunstnik hakkas looduses maalima vastu päikest, mis tegi värvid eredamaks ja varjud väiksemaks.[1] Ometi ilmusid Kitse maalidesse ka süngemad ja hallimad teemad. Palju maalis ta pommitatud Tartut.
1940. aastail maalis palju maastikke ja portreid, dünaamilisi lüürilise alatooniga figuurikompositsioone ning suure vormiüldistusega linnapilte.[2] Suutis säilitada isikupära ka ajal, kui nõukogude kunstipoliitika surus kunstnikele peale realistlikku käsitlusviisi ja kindla temaatika.[2]
Koos Richard Sagritsa ja Evald Okasega maalis Elmar Kits Estonia teatri kuppelvõlvile Eesti suurima monumentaalmaali. Kunstnikud tegid selle töö kolme kuuga, sest lähenes Oktoobrirevolutsiooni 30. aastapäev.[1] Maaliti tellingutel selili lae poole, sealsamas söödi, joodi ja magati.[1]
Uusi värvi- ja valguselamusi pakkusid loomereisid Armeeniasse ja Kesk-Aasiasse.[1] Elmar Kits sai 1956. aastal Eesti NSV teeneliseks kultuuritegelaseks.[1] Küllaldaselt jagus riiklikke tellimusi – küll tehastele, täitevkomiteedele, restoranidele ja hotellidele. Peale selle jõudis ta raamatuid illustreerida.[1]
1950. aastatel valmisid Kitse parimad impressionistlikult sillerdavad looduspildid.
Aastast 1958 ilmnes vormiuuendus, sealhulgas sürrealismi ja kubistlikku vormimäng.[2] Eesti kunstis uudsena Elmar Kits hakkas 1960. aastail monumentaalmaalis rakendama stilisatsiooni ja abstraheeritud kujundeid, selles laadis on õnnestunuim kolmikmaal "Muusika. Ballett. Kujutav kunst". 1965 tegi Tartu restoranile „Tarvas” sgrafiitotehnikas pannoo.[2]
1960. aastate keskel alanud viimase loomejärgu teostele on omased eriline improvisatsioonilisus ning groteskist traagikani ulatuv tundelaad; lõi poolabstraktseid kompositsioone ja fantaasiarikka ainestikuga väikesi temperamaale, nendega kõrvu maalis vanameisterlikult looduslähedasi südamlikke argielupilte. [2]
Elmar Kitse teoste kirglikumaid kogujaid on Andres Eilart[viide?].
Isikunäitused
- 1946 Tartu Kunstnike Maja ja Võru
- 1956 Tartu Kunstimuuseum ja Tallinna Kunstihoone
- 1966 Tartu Kunstnike Maja
- 1967 Tallinna Kunstihoone
- 1972 Tallinna Riiklik Kunstimuuseum
- 1973 Moskva
- 1978 TKM
- 1988 RKM ja TKM
- 1994 TKM
Rühmanäitused
- 1940 kohvik „Ko-Ko-Ko”, Tartu
- 1946 Tallinna Kunstihoone
- 1947 Moskva (koos Alo Hoidre, Richard Kaljo, Evald Okase ja Günther Reindorffiga)
- 1956 Moskva (koos Eduard Einmanni ja Richard Sagritsaga).