Estonia (laev 1980): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
eraldi ptk Mälestuse jäädvustamine + fakt
PjotrMahh1 (arutelu | kaastöö)
52. rida: 52. rida:
989 pardal olnust päästeti 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Leiti ainult 95 hukkunu surnukehad.
989 pardal olnust päästeti 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Leiti ainult 95 hukkunu surnukehad.


Parvlaev Estonia vrakk asub koordinaatidel {{Coordinate|article=/|text=DMS|NS=59/22.9//N|EW=21/41.0//E|type=landmark|region=FI/EE|dim=200000}} umbes 22 miili kaugusel [[Utö saar]]est (157° kraadi edelas). Laeva vöörivisiir asus ametivõimude teatel vrakist umbes ühe miili kaugusel lääne pool, koordinaatidel {{Coordinate|text=DMS|NS=59/23.0//N|EW=21/39.2//E|type=landmark|region=FI/EE|name=Estonia vöörivisiir}}. <ref>[http://www.onnettomuustutkinta.fi/estonia/chapt01.html Final report on the MV ESTONIA disaster of 28 September 1994, The Accident]</ref> Visiir tõsteti 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks pinnale ning viidi Soome [[Hanko]]sse. 1999. aastal andis uurimiskomisjon visiiri üle [[Rootsi meremuuseum]]ile ning see viidi Rootsi [[Södertälje]] sadamasse. Sealt viidi vöörivisiir 2002 [[Muskö]] saarele Rootsi mereväebaasi. <ref>[[Jaanus Piirsalu]], [http://www.epl.ee/news/eesti/uppunud-estonia-visiir-kolib-sojavaebaasist-meremuuseumisse.d?id=50993371 Uppunud Estonia visiir kolib sõjaväebaasist meremuuseumisse], Eesti Päevaleht, 22. september 2004</ref>
Parvlaev Estonia vrakk asub koordinaatidel {{Coordinate|article=/|text=DMS|NS=59/22.9//N|EW=21/41.0//E|type=landmark|region=FI/EE|dim=200000}} umbes 22 miili kaugusel [[Utö saar]]est (157° kraadi edelas). Laeva vöörivisiir asus ametivõimude teatel vrakist umbes ühe miili kaugusel lääne pool, koordinaatidel {{Coordinate|text=DMS|NS=59/23.0//N|EW=21/39.2//E|type=landmark|region=FI/EE|name=Estonia vöörivisiir}}. <ref>[http://www.onnettomuustutkinta.fi/estonia/chapt01.html Final report on the MV ESTONIA disaster of 28 September 1994, The Accident]</ref> Visiir tõsteti 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks pinnale ning viidi Soome [[Hanko]]sse. 1999. aastal andis uurimiskomisjon visiiri üle [[Rootsi meremuuseum]]ile ning see viidi Rootsi [[Södertälje]] sadamasse. Sealt viidi vöörivisiir 2002 [[Muskö]] saarele Rootsi mereväebaasi.<ref>[[Jaanus Piirsalu]], [http://www.epl.ee/news/eesti/uppunud-estonia-visiir-kolib-sojavaebaasist-meremuuseumisse.d?id=50993371 Uppunud Estonia visiir kolib sõjaväebaasist meremuuseumisse], Eesti Päevaleht, 22. september 2004</ref>


Sügavus on laevahuku paigas 70–80 m.
Sügavus on laevahuku paigas 70–80 m.


Laeva uppumisega on seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid laevakeres jms<ref> Anders Björkman. Lies and truths about the M/V Estonia accident. France 1998 (inglise keeles) ISBN 2-911469-09-7</ref>. Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile<ref> Lõpparuanne, mis käsitleb reisiparvlaeva ML Estonia hukku Läänemeres 29. septembril 1994. a. Tallinn, 1998</ref>.
Laeva uppumisega on seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid laevakeres jms.<ref> Anders Björkman. Lies and truths about the M/V Estonia accident. France 1998 (inglise keeles) ISBN 2-911469-09-7</ref> Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile.<ref>Lõpparuanne, mis käsitleb reisiparvlaeva ML Estonia hukku Läänemeres 29. septembril 1994. a. Tallinn, 1998</ref>


===Mälestuse jäädvustamine===
===Mälestuse jäädvustamine===

Redaktsioon: 11. märts 2015, kell 12:27

Fail:Estonia ferry.jpg
Tehnilised andmed
Pikkus 155,43 m
Laius 24,21 m
Süvis 5,55 m
Peamasin 4 x 4400 kW
Kiirus 21 sõlme

Estonia oli Eesti parvlaev, mis oli ehitatud 1980. aastal Meyer Werfti laevatehases Papenburgis Saksamaal. Laeva varasemad nimed olid Viking Sally (1980–1990), Silja Star (1990–1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline'i Tallinn-Stockholmi liini jaoks. Estonia alustas liiniliiklust Eesti lipu all 2. veebruaril 1993.

Estonia uppus 28. septembri öösel 1994 reisil Tallinnast Stockholmi, põhjustades vähemalt 852 inimese surma. Laevahuku uurimisel välja selgitamata jäänud asjaolud on soodustanud praeguseni kestvat huvi Estonia vastu. Üks hukkumise põhjus võis olla torm, mis kestis öö otsa.

Ehitamine

Hiljem Estonia nime kandnud alus valmis 1980. aastal Saksamaal Papenburgis Jos. L. Meyeri laevatehases. Parvlaeva tellis Soome laevafirma Rederi Ab Slite kaubamärgi Viking Line all, alus sai esimeseks nimeks Viking Sally. Laev oli 155,43 m pikk ja 24,21 m lai, maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot.

Ajalugu

Parvlaev Estonia mudel meremuuseumis

29. juunil 1980 sõitis laev esimesele reisile liinil TuruMariehamnStockholm.

Laev müüdi edasi 1990. aastal Oy Silja Line Ab-le, seal ristiti alus Silja Stariks.

Juba samal aastal otsustas Silja Line laeva veel kord edasi müüa ning uueks omanikuks sai Wasa Line, mis kuulus Silja Line'i suuromaniku EffJohn Internationali alla.

Wasa Line ristis laeva omakorda ümber, uueks nimeks pandi Wasa King.

TallinnStockholm liini operaatorfirma Estline hakkas laeva vastu huvi tundma 1992. aastal. Laeva ostsid kahasse Estline´i omanikud Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin Küprosel registreeritud tütarfirma Estline Marine Company Ltd kaudu. Laeva uueks nimeks valiti pärast pikka kaalumist Estonia.

Estonia oli Eesti lipu alla tulekul jaanuaris 1993 suurim Eesti reisilaev. Valget värvi suurt laeva kutsuti rahva hulgas "valgeks laevaks", nagu varem oli kutsutud samuti valget Georg Otsa ja teisigi ihaldusväärseid reisilaevu.

Laevapere töötas kahes vahetuses, kaptenid olid Arvo Andresson ja Avo Piht.

Estonia katastroof

 Pikemalt artiklis Estonia katastroof
Fail:Estonia visiir.jpg
Estonia visiir Södertälje sadamas

Estonia uppus 28. septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel (UTC +2), sõites Tallinnast Stockholmi 989 inimesega pardal.

989 pardal olnust päästeti 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Leiti ainult 95 hukkunu surnukehad.

Parvlaev Estonia vrakk asub koordinaatidel 59° 22′ 54″ N, 21° 41′ 0″ E umbes 22 miili kaugusel Utö saarest (157° kraadi edelas). Laeva vöörivisiir asus ametivõimude teatel vrakist umbes ühe miili kaugusel lääne pool, koordinaatidel 59° 23′ 0″ N, 21° 39′ 12″ E. [1] Visiir tõsteti 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks pinnale ning viidi Soome Hankosse. 1999. aastal andis uurimiskomisjon visiiri üle Rootsi meremuuseumile ning see viidi Rootsi Södertälje sadamasse. Sealt viidi vöörivisiir 2002 Muskö saarele Rootsi mereväebaasi.[2]

Sügavus on laevahuku paigas 70–80 m.

Laeva uppumisega on seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid laevakeres jms.[3] Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile.[4]

Mälestuse jäädvustamine

Katastroofis hukkunute mälestamiseks kirjutas Veljo Tormis 1996 kooriteose "Incantatio maris aestuosi" ('Tormise mere loits').

Mälestusmärgid

Hukkunutele on püstitatud mälestusmärgid

Kirjandus

Viited

  1. Final report on the MV ESTONIA disaster of 28 September 1994, The Accident
  2. Jaanus Piirsalu, Uppunud Estonia visiir kolib sõjaväebaasist meremuuseumisse, Eesti Päevaleht, 22. september 2004
  3. Anders Björkman. Lies and truths about the M/V Estonia accident. France 1998 (inglise keeles) ISBN 2-911469-09-7
  4. Lõpparuanne, mis käsitleb reisiparvlaeva ML Estonia hukku Läänemeres 29. septembril 1994. a. Tallinn, 1998

Välislingid