Tulumaks: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P .
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Riigi rahandus}}
{{Riigi rahandus}}
'''Tulumaks''' on [[füüsiline isik|füüsiliste]] ja [[juriidiline isik|juriidiliste isikute]] sissetulekult võetav [[Maksud|maks]]. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 21%.<ref name="seadus" />
'''Tulumaks''' on [[füüsiline isik|füüsiliste]] ja [[juriidiline isik|juriidiliste isikute]] sissetulekult võetav [[Maksud|maks]]. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 20%.<ref name="seadus" />


Tulumaks võib olla kas [[progressiivne tulumaks|progressiivne]], [[proportsionaalne tulumaks|proportsionaalne]] või [[regressiivne tulumaks]].
Tulumaks võib olla kas [[progressiivne tulumaks|progressiivne]], [[proportsionaalne tulumaks|proportsionaalne]] või [[regressiivne tulumaks]].

Redaktsioon: 9. märts 2015, kell 21:29

Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 20%.[1]

Tulumaks võib olla kas progressiivne, proportsionaalne või regressiivne tulumaks.

Ajalugu

Esimene tulumaks maailmas kehtestati Suurbritannias ajutiselt 1799. aastal ajutise maksuna Napoleoni-vastase sõja finantseerimiseks. 19. sajandi lõpuks oli tulumaks laialt levinud alaline maks. Algusaegade maksud olid paari protsendi suurused. Tulu deklareerimine leidis maksu kehtestamise algusaastatel tugevat vastuseisu, kuna seda peeti erasfääri autonoomia vastuvõetamatuks rikkumiseks.

Tulumaks Eestis

Tulumaks kehtis okupatsiooni-eelses Eestis, samuti Nõukogude Liidus. Iseseisvuse taastamise järel kehtisid Eestis eraldi tulumaksuseadused füüsiliste ja juriidiliste isikute jaoks.[2][3] Üksikisikule kehtis 3-astmeline tulumaksumäär — 16%, 24% ja 33% (progressiivne tulumaks). Alates 1. augustist 1992 lisandus üksikisiku tulumaksule veel lisaks 50% maksumäär.

Alates 01.01.1994 hakkas kehtima tulumaksuseadus,[4] milles kasutati eeskujuna Harvardi ülikoolis koostatud USA maksuõiguse lihtsustatud kodifikatsiooni Basic World Tax Code, mille järgi kehtestati isikule 26% tulumaksumäär maksustatavast tulust (proportsionaalne tulumaks). 2000. aastast kehtib Eestis uus tulumaksuseadus (TuMS), mis on maailmas unikaalne selle poolest, et juriidiliste isikute reinvesteeritud kasumit ei maksustata.[1]

Eestis kehtiv tulumaksumäär 2009. aastal oli 21%. 2009. aasta lõpus võettis Riigikogu vastu "Tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse", mille kohaselt peatati tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksumäära alanemine 2010. aastal 20%-le ning fikseeriti tulumaksumäär 21% tasemele.

Samuti arvestatakse seaduse kohaselt residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu 1728 eurot.[1]

16. juunil 2011 võttis Riigikogu vastu seaduseparanduse, mille järgi langeb tulumaksumäär 2015. aastast ühe protsendipunkti võrra, 20 protsendini.[5]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Tulumaksuseadus, (RT I 1999, 101, 903), jõustunud 1.01.2000
  2. Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seadus (RT 1990,14,151), jõustunud 01.01.1991
  3. Eesti Vabariigi ettevõtte tulumaksu seadus (RT 1991,36,446), jõustunud 01.01.1992
  4. Tulumaksuseadus (RT 1993,79,1184), jõustunud 01.01.1994
  5. Kristin Aasma "Riigikogu võttis vastu tulumaksu vähendamise seaduse" Õhtuleht, 16. juuni 2011