Rünkpilved: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}

[[Pilt:GoldenMedows.jpg|thumb|Rünkpilved]]
[[Pilt:GoldenMedows.jpg|thumb|Rünkpilved]]
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on [[konvektsioonipilved]]e klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nende aluse kõrgus on harilikult 0,8–1,5 km, väga madala suhtelise õhuniiskuse puhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref>, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, millest ka nimetus.
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on [[konvektsioonipilved]]e klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nende aluse kõrgus on harilikult 0,8–1,5 km, väga madala suhtelise õhuniiskuse puhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref>, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, millest ka nimetus.


Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal on tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsiooninivooni ning [[veeaur]] kondenseerub ja tekivad väikesi [[villakuhi|villakuhilaid]] meenutavad pilved, mis koosnevad [[veepiisad|veepiiskadest]]. Kui pilved arenevad väga kõrgeks, siis võivad nad koosneda lõpuks ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. Mõnikord arenevad või koonduvad rünkpilved [[rünksajupilved]]eks, millest tuleb hoog[[sademeid]] ja millega on seotud [[äike]]. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid harva võib siiski neist, peamiselt võimsatest rünkpilvedest, tulla hoogsademeid (nõrk hoogvihm või lumekruubid)<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>.
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal on tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske õhk jõuab kondenseerumistasemeni, [[veeaur]] kondenseerub ja tekivad väikesi [[villakuhi|villakuhilaid]] meenutavad pilved, mis koosnevad [[veepiisad|veepiiskadest]]. Kui pilved arenevad väga kõrgeks, siis võivad nad koosneda lõpuks ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. Mõnikord arenevad või koonduvad rünkpilved [[rünksajupilved]]eks, millest tuleb hoog[[sademeid]] ja millega on seotud [[äike]]. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid harva võib siiski neist, peamiselt võimsatest rünkpilvedest, tulla hoogsademeid (nõrk hoogvihm või lumekruubid)<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>.


Õhumassisisesed rünkpilved tekivad soojal aastaajal lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.<ref name="ilm"/>
Õhumassisisesed rünkpilved tekivad soojal aastaajal lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.<ref name="ilm"/>


==Rünkpilvede alamliigid ja vormid==
==Rünkpilvede alamliigid ja vormid==
*tornjad rünkpilved (''[[Cumulus castellanus]]'' ehk ''Cu castellanus'')
*Tornjad rünkpilved (''[[Cumulus castellanus]]'' ehk ''Cu castellanus'')
*võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (''[[Cumulus congestus]]'' ehk ''Cu con'')
*võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (''[[Cumulus congestus]]'' ehk ''Cu con'')
*rebenenud servadega rünkpilved (''[[Cumulus fractus]]'' ehk ''Cu fr'')
*rebenenud servadega rünkpilved (''[[Cumulus fractus]]'' ehk ''Cu fr'')
15. rida: 13. rida:
*keskmised rünkpilved (''[[Cumulus mediocris]]'')
*keskmised rünkpilved (''[[Cumulus mediocris]]'')
*õhtused rünkpilved (''[[Cumulus vesperalis]]'' ehk ''Cu vesp'')
*õhtused rünkpilved (''[[Cumulus vesperalis]]'' ehk ''Cu vesp'')
**Vorm: ''[[Cumulus radiatus]]'' ehk ''Cu radiatus'' (pilvetänavad)
**vorm: ''[[Cumulus radiatus]]'' ehk ''Cu radiatus'' (pilvetänavad)


<gallery>
<gallery>

Redaktsioon: 9. märts 2015, kell 02:33

Rünkpilved

Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on konvektsioonipilvede klassi kuuluvate pilvede põhiliik. Nende aluse kõrgus on harilikult 0,8–1,5 km, väga madala suhtelise õhuniiskuse puhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km[1], ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised[2], millest ka nimetus.

Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud maapinna kohal on tõusvad õhuvoolud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud.[2] Soe ja niiske õhk jõuab kondenseerumistasemeni, veeaur kondenseerub ja tekivad väikesi villakuhilaid meenutavad pilved, mis koosnevad veepiiskadest. Kui pilved arenevad väga kõrgeks, siis võivad nad koosneda lõpuks ka lume- ja jääkristallide segust. Mõnikord arenevad või koonduvad rünkpilved rünksajupilvedeks, millest tuleb hoogsademeid ja millega on seotud äike. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid harva võib siiski neist, peamiselt võimsatest rünkpilvedest, tulla hoogsademeid (nõrk hoogvihm või lumekruubid)[2].

Õhumassisisesed rünkpilved tekivad soojal aastaajal lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.[2]

Rünkpilvede alamliigid ja vormid

Välislingid

Viited