Propeller: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. märts 2015, kell 01:14

See artikkel räägib lennukipropellerist, ansambli kohta vaata artiklit Propeller (ansambel), laevaseadme kohta artiklit sõukruvi.

Propeller (ladina keeles propellere 'edasi tõukama') on seade, mis muudab pöördemomendi tõmbejõuks kahe (harva ka ühe) või enama laba pöörlemise abil ümber keskse telje sarnaselt kruvijoonelise pöördliikumisega.

Lennuki, helikopteri, hõljuklaeva, aerosaani ja mitmete erisõidukite edasiviiva jõu tekitamiseks kasutatakse propelleritõmmet.^[1]

Helikopteri tiiviku (rootori) pöörlevad labad tekitavad tõstejõu sarnaselt lennuki tiivaga – kehtib Bernoulli printsiip.^[1] Rootori pöörlemise tõttu tekkiva helikopteri vastassuunalise pöördemomendi tasakaalustamiseks ja lennu suuna muutmiseks kasutatakse sabas asuvat propellerit.

Laeva, tiiburlaeva, skuutri ja allveelaeva liikumapanemiseks kasutatavat propellerit nimetatakse sõukruviks ehk laevakruviks.

Otstarbe ja paigutuse järgi eristatakse kandvaid, vedavaid, tõukavaid ja kombineeritud propellereid. Konstruktsiooni järgi eristatakse muutumatu ja muutuva sammuga propellereid.^[1]

Jõuallika täieliku võimsuse rakendamiseks kasutatakse tandempropellereid, ka koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid propellereid.^[1]

Propellereid kasutatakse ka turbiinides. Propellerturbiin on niisugune reaktiivhüdroturbiin, mille tööratta labade seadenurk on püsivalt kinnitatud.^[1]

Propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema võlli pöörete arvuga ruuduga, võimsustarve aga võrdeliselt pöörete arvu kuubiga. Propelleri kasutegur sõltub nii lennuki kiirusest kui ka propelleri pöörete arvust. Propeller võib saavutada kasuteguri kuni 90%. Sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid.

Ökonoomseks lendamiseks propelleri abil saavutatava kiiruse piiriks on 700 km/h, puhtalt propelleri abil saavutatud suurim kiirus aga 850 km/h. FAI registreeritud turbopropellerlennuki Tu-114 suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt reaktiivmootori turbiini läbinud gaaside tõukejõu (alla 10%) arvel.

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Tehnikaleksikon, lk. 393

[Tehnikaleksikon-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Tehnikaleksikon, lk. 393

[1]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''Propeller''' ([[ladina keel]]es ''propellere'' 'edasi tõukama') on [[seade]], mis muudab [[pöördemoment|pöördemomendi]] tõmbejõuks kahe (harva ka ühe) või enama [[laba (masinaehitus)|laba]] [[pöörlemine|pöörlemise]] abil ümber keskse [[telg|telje]] sarnaselt [[kruvi]]joonelise [[pöördliikumine|pöördliikumisega]].
-[[Lennuk]]i, [[helikopter]]i, [[hõljuklaev]]a, [[aerosaan]]i ja mitmete erisõidukite edasiviiva jõu tekitamiseks kasutatakse propelleri tõmmet.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 393</ref>
+[[Lennuk]]i, [[helikopter]]i, [[hõljuklaev]]a, [[aerosaan]]i ja mitmete erisõidukite edasiviiva jõu tekitamiseks kasutatakse propelleritõmmet.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 393</ref>
-Helikopteri [[tiivik (lennundus)|tiiviku]] (rootori) pöörlevad labad tekitavad tõstejõu sarnaselt lennuki [[tiib (lennundus)|tiivale]]. [[Bernoulli printsiip]]. <ref name=Tehnikaleksikon/>.  Rootori pöörlemise tõttu tekkiva helikopteri vastas-suunalise pöördemomendi tasakaalustamiseks ja lennu suuna muutmiseks kasutatakse sabas asuvat propellerit.
+Helikopteri [[tiivik (lennundus)|tiiviku]] (rootori) pöörlevad labad tekitavad tõstejõu sarnaselt lennuki [[tiib (lennundus)|tiivaga]] – kehtib [[Bernoulli printsiip]].<ref name=Tehnikaleksikon/> Rootori pöörlemise tõttu tekkiva helikopteri vastassuunalise pöördemomendi tasakaalustamiseks ja lennu suuna muutmiseks kasutatakse sabas asuvat propellerit.
-[[Laev]]a, [[tiiburlaev]]a, skuutri ja [[allveelaev]]a liikuma panemiseks kasutatavat propellerit nimetatakse [[sõukruvi]]ks ehk [[laevakruvi]]ks.
+[[Laev]]a, [[tiiburlaev]]a, skuutri ja [[allveelaev]]a liikumapanemiseks kasutatavat propellerit nimetatakse [[sõukruvi]]ks ehk [[laevakruvi]]ks.
 Otstarbe ja paigutuse järgi eristatakse kandvaid, vedavaid, tõukavaid ja kombineeritud propellereid. Konstruktsiooni järgi eristatakse muutumatu ja muutuva sammuga propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/>
@@ 15. rida: / 15. rida: @@
 Propellereid kasutatakse ka [[turbiin]]ides. [[Propellerturbiin]] on niisugune [[reaktiivhüdroturbiin]], mille [[tööratas|tööratta]] labade seadenurk on püsivalt kinnitatud.<ref name=Tehnikaleksikon/>
-Propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema võlli pöörete arvuga ruuduga, [[võimsus]]tarve aga võrdeliselt pöörete arvu kuubiga. Propelleri [[kasutegur]] sõltub nii lennuki kiirusest kui propelleri pöörete arvust. Propeller võib saavutada kasuteguri kuni 90%. Sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid.
+Propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema võlli pöörete arvuga ruuduga, [[võimsus]]tarve aga võrdeliselt pöörete arvu kuubiga. Propelleri [[kasutegur]] sõltub nii lennuki kiirusest kui ka propelleri pöörete arvust. Propeller võib saavutada kasuteguri kuni 90%. Sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid.
 Ökonoomseks lendamiseks propelleri abil saavutatava kiiruse piiriks on 700 km/h, puhtalt propelleri abil saavutatud suurim kiirus aga 850 km/h. [[FAI]] registreeritud turbopropellerlennuki [[Tu-114]] suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt [[reaktiivmootor]]i turbiini läbinud [[gaas]]ide tõukejõu (alla 10%) arvel.