Grotesk (kirjandus): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. märts 2015, kell 02:37

See artikkel on kirjutamisviisist; Tallinna stuudioteatri kohta vaata Grotesk (teater)

Grotesk (itaalia keeles grottesco < grotta 'koobas, grott') on kummastav kirjutamisviis, mis põimib ja ühendab ühendamatuid – koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja ebainimlikku – ning osutab inimloomusse ja maailmaellu kätketud kohutavate deformatsioonide võimalustele.

Groteski sugemeid võib leida juba vanadest kirjandustest. Erilist tähelepanu pälvis see renessansis, mil nähtus sai ka nimetuse. Nimelt leiti väljakaevamistel hilisrooma perioodi kuuluvate paleede, termide, grottide seintelt veidraid ornamente, milles põimusid taime-, looma- ja inimkujutised. Termin sai eriti populaarseks Victor Hugo draama "Cromwell" (1827) eessõna kaudu: "Groteski leidub kõikjal; ühest küljest tähistab ta värdjalikku ja kohutavat, teisest küljest – koomilist ja naljakat."

Grotesk purustab reaalse maailma struktuuri ja loob uue, ühtaegu soerdliku ja tõese.

Groteskset kujutamisviisi on kasutanud Ernst Theodor Amadeus Hoffmann,Edgar Allan Poe, Mark Twain, Franz Kafka, Mihhail Bulgakov, ekspressionistid,sürrealistid ja absurdistid; eesti kirjanikest Friedebert Tuglas, August Gailit, Albert Kivikas, Arvo Valton, Enn Vetemaa, Ilmar Laaban, Andres Ehin ja Juhan Viiding.

Kirjandus

Harald Peep, "Grotesk ja kirjanduslik kujund" – Looming 1972, nr 7, lk 1186–93; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; ilmunud ka H. Peebu raamatus "Tähtraamat", ER, Tallinn 1978, lk 46–59
Vytautas Kubilius, "Grotesk kui traagiline naer". Leedukeelsest käsikirjast tõlkinud Mihkel Loodus – Keel ja Kirjandus 1973, nr 8, lk 449–456
Pärt Lias, "Groteski poeetikast" – Keel ja Kirjandus 1974, nr 7, lk 385–394; ilmunud ka P. Liase raamatus "Sulailmast uutmiseni", ER, Tallinn 1990, lk 3–22 ja viited lk 271–272
Mart Mäger, "Mängumees ja tagaaetav. Koomika ja grotesk Jüri Üdis" – Looming 1976, nr 1, lk 141–159; ilmunud ka M. Mägra raamatus "Luule ja lugeja. Artikleid, arvustusi, esseid", ER, Tallinn 1979, lk 203–235 ja viited lk 279
Mihhail Bahtin, "François Rabelais' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur" (väljavõtteid; grotesksest realismist ja grotesksest kujundist). Tõlkinud Linnart Mäll – M. Bahtini kogumikus "Valitud töid", Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 185–211
Rein Tootmaa, "V. Vahingu ja A. Valtoni groteskistruktuurid" – Looming 1983, nr 5, lk 685–700

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel| on kirjutamisviisist; Tallinna stuudioteatri kohta vaata [[Grotesk (teater)]]}}
-'''Grotesk''' ([[itaalia keel]]es ''grottesco'' < ''grotta'' 'koobas, grott') kummastav kirjutamisviis, mis põimib ja ühendab ühendamatuid – koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku – ning osutab mõnda inimloomuses ja maailmaelus kätkevale kohutavate deformatsioonide võimalusele.
+'''Grotesk''' ([[itaalia keel]]es ''grottesco'' < ''grotta'' 'koobas, grott') on kummastav kirjutamisviis, mis põimib ja ühendab ühendamatuid – koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja ebainimlikku – ning osutab inimloomusse ja maailmaellu kätketud kohutavate deformatsioonide võimalustele.
-Groteski sugemeid võib leida juba vanadest kirjandustest. Erilist tähelepanu pälvis [[renessanss]]is, mil nähtus sai ka oma nimetuse. Nimelt leiti väljakaevamistel [[hilisrooma perioodi]] kuuluvate [[palee]]de, [[term]]ide, [[grott]]ide seintelt veidraid [[ornament]]e, milles põimusid taime-, looma- ja inimkujutised. Termin sai eriti populaarseks [[Victor Hugo]] draama "[[Cromwell]]" (1827) [[eessõna (tekst)|eessõna]] kaudu: "Groteski leidub kõikjal; ühest küljest tähistab ta värdjalikku ja kohutavat, teisest küljest – koomilist ja naljakat."
+Groteski sugemeid võib leida juba vanadest kirjandustest. Erilist tähelepanu pälvis see [[renessanss|renessans]]is, mil nähtus sai ka nimetuse. Nimelt leiti väljakaevamistel [[hilisrooma perioodi]] kuuluvate [[palee]]de, [[term]]ide, [[grott]]ide seintelt veidraid [[ornament]]e, milles põimusid taime-, looma- ja inimkujutised. Termin sai eriti populaarseks [[Victor Hugo]] draama "[[Cromwell]]" (1827) [[eessõna (tekst)|eessõna]] kaudu: "Groteski leidub kõikjal; ühest küljest tähistab ta värdjalikku ja kohutavat, teisest küljest – koomilist ja naljakat."
 Grotesk purustab reaalse maailma struktuuri ja loob uue, ühtaegu soerdliku ja tõese.
-Groteskset kujutamisviisi on kasutanud [[Ernst Theodor Amadeus Hoffmann]],[[ Edgar Allan Poe]], [[Mark Twain]], [[Franz Kafka]], [[Mihhail Bulgakov]], [[ekspressionism|ekspressionistid]],[[sürrealism|sürrealistid]] ja [[absurd|absurdistid]]; eesti kirjanikest [[Friedebert Tuglas]], [[August Gailit]], [[Albert Kivikas]], [[Arvo Valton]], [[Enn Vetemaa]], [[Ilmar Laaban]], [[Andres Ehin]], [[Juhan Viiding]].
+Groteskset kujutamisviisi on kasutanud [[Ernst Theodor Amadeus Hoffmann]],[[ Edgar Allan Poe]], [[Mark Twain]], [[Franz Kafka]], [[Mihhail Bulgakov]], [[ekspressionism|ekspressionistid]],[[sürrealism|sürrealistid]] ja [[absurd|absurdistid]]; eesti kirjanikest [[Friedebert Tuglas]], [[August Gailit]], [[Albert Kivikas]], [[Arvo Valton]], [[Enn Vetemaa]], [[Ilmar Laaban]], [[Andres Ehin]] ja [[Juhan Viiding]].
 == Kirjandus ==