Põlula mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
19. rida: 19. rida:
Põlula härrastemaja on rajatud kahes järgus. Ilmselt [[18. sajand]]i keskel või teisel poolel rajati mõisa kahekorruseline [[barokk|barokkstiilis]] puithoone, mille eenduvate tiibade kohal on madalad kolmnurk[[frontoon]]id. Planeeringult sarnaneb Põlula härrastemaja [[17. sajand]]i barokkstiilis [[Maardu mõis|Maardu]], [[Palmse mõis|Palmse]] ja [[Aa mõis|Aa]] mõisahoonetega.
Põlula härrastemaja on rajatud kahes järgus. Ilmselt [[18. sajand]]i keskel või teisel poolel rajati mõisa kahekorruseline [[barokk|barokkstiilis]] puithoone, mille eenduvate tiibade kohal on madalad kolmnurk[[frontoon]]id. Planeeringult sarnaneb Põlula härrastemaja [[17. sajand]]i barokkstiilis [[Maardu mõis|Maardu]], [[Palmse mõis|Palmse]] ja [[Aa mõis|Aa]] mõisahoonetega.


[[1870]]. aastal ehitati mõisahoone juurde suurejooneline [[Põlula mõisa piiritusetehas|piiritusetehas]], mille varemed on säilinud tänapäevani. Säilinud on ka tallihoone varemed ja mõisatööliste elumaja. Kahjuks aga lammutati originaalse kuusnurkse kujuga tõllakuur 1950. aastatel.
[[1870]]. aastal ehitati mõisahoone juurde suurejooneline [[Põlula mõisa piiritusetehas]], mille varemed on säilinud tänapäevani. Säilinud on ka tallihoone varemed ja mõisatööliste elumaja. Kuusnurkse kujuga tõllakuur lammutati 1950. aastatel.


[[1880. aastad|1880. aastatel]] lisati härrastemajale suur [[historitsism|historitsistlik]] tiibehitus, mis on osalt ühe- ja osalt kahekorruseline.
[[1880. aastad|1880. aastatel]] lisati härrastemajale suur [[historitsism|historitsistlik]] tiibehitus, mis on osalt ühe- ja osalt kahekorruseline.


Tänapäeval asub endises mõisa härrastemajas [[Põlula Põhikool]].
Tänapäeval asub endises mõisa härrastemajas [[Põlula Kool]].


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 4. märts 2015, kell 23:09

Põlula mõis (saksa k Poll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal. Kaasajal jäävad kunagise mõisa alad Rägavere valda Lääne-Viru maakonnas.

Ajalugu

Põlula mõisa on esmakordselt mainitud 1489. aastal.

Põlula mõis on kuulunud erinevatel aegadel nii Bassewitzidele, Zoege von Manteuffelitele kui ka Stackelbergidele.

1851. aastal loovutas meeskohtunik, vabahärra Gustav Adolph von Stackelberg Põlula mõisa oma pojale, eruleitnandist meeskohtu assessorile, vabahärra Wilhelm Moritz Friedrich von Stackelbergile, kes müüs mõisa 1863. aastal Hermann von Krausele. 1863. aastast kuni võõrandamiseni oli Põlula mõis Krausede aadlisuguvõsa valduses. 1877. aasta kevadel läks Põlula mõisniku Hermann von Krause kätte ka Inju mõis.

1900. aastal Hermann von Krause kinkis arhitekt Johann Wilhelm Krause pojapoeg Põlula oma pojale Wilhelmile.

1909. aastal ostis Wilhelm Krause Inju-Meriküla mõisast maatüki Nova (736 tessatiini 360 ruutjalga) hinnaga 3700 rubla ja liitis selle Põlula mõisaga.

Pärast Wilhelm (Helm)p von Krause surma (1912) olid tema pärijad tema lesk Anna Henriette Karoline Molly von Krause (sünd von Winkler), kaks poega ja kaks tütart: Karin Molly Johanna von Krause, Anna Elisabeth von Krause, Paul Theodor von Krause, Ulrich von Krause[1]

Põlula mõisa härrastemaja, 2009. aasta sügisel

Mõisakompleks

Põlula mõisa piiritusetehas, 2009. aasta sügisel

Põlula härrastemaja on rajatud kahes järgus. Ilmselt 18. sajandi keskel või teisel poolel rajati mõisa kahekorruseline barokkstiilis puithoone, mille eenduvate tiibade kohal on madalad kolmnurkfrontoonid. Planeeringult sarnaneb Põlula härrastemaja 17. sajandi barokkstiilis Maardu, Palmse ja Aa mõisahoonetega.

1870. aastal ehitati mõisahoone juurde suurejooneline Põlula mõisa piiritusetehas, mille varemed on säilinud tänapäevani. Säilinud on ka tallihoone varemed ja mõisatööliste elumaja. Kuusnurkse kujuga tõllakuur lammutati 1950. aastatel.

1880. aastatel lisati härrastemajale suur historitsistlik tiibehitus, mis on osalt ühe- ja osalt kahekorruseline.

Tänapäeval asub endises mõisa härrastemajas Põlula Kool.

Viited

Välislink

Vaata ka