Helmut Oruvee

Helmut Oruvee (22. oktoober 1923 Pärnu – 1. märts 2007 Tallinn) oli eesti arhitektuuriteadlane ja -õppejõud.

Elulugu

Ta lõpetas 1942. aastal Pärnu 1. Keskkooli. Juba enne kooli lõpetamist asus ta tööle ja oli sõja-aastatel 1941–1944 lihttööline.

Kui sõja järel avati Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas arhitektuuri eriala, alustas Helmut Oruvee õpinguid just sellel erialal. Ta lõpetas ülikooli arhitekti diplomiga 1950. aastal. Õpingud jätkusid 1951. aastal Leningradi Ehitusinseneride Instituudis, kus ta kaitses 1954. aastal kandidaadiväitekirja "Вопросы проектирования зрительных зал для клубов и домов культуры".

Pöördunud 1954. aastal tagasi Tallinnasse, sai Oruveest dotsent Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedris. Aastal 1964 valiti ta ehitusteaduskonna dekaaniks. Doktorikraad anti talle järgmisel aastal Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituudist väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest" eest. See võimaldas tal saada 1967. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedri professoriks.

Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. Aastatel 1971–1990 oli ta Kunstiinstituudi arhitektuurikateedri juhataja. Aastast 1994 jätkas ta õppejõu tegevust emeriitprofessorina.

Tegevus

Helmut Oruvee peamised teened seisnevad akustika arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema osalusel rajati Tallinna Lauluväljaku, Tallinna Linnahalli, Tartu Vanemuise teatri- ja kontserdisaali, Pärnu Endla teatri, Viljandi Ugala teatri ja Tallinna Polütehnilise Instituudi saali arhitektuuriakustika. Samuti oli ta seotud kultuurimajadega Jõhvis (1976), Paides (1983) ja Põlvas (1988) ning koostas Pärnu metodisti kirik Agape projekti (1993).

Oruvee töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel Leedus (Vilniuse laululava (1958), Klaipėda (1993) ja Visaginase (1999–2000) kirikud), Venemaal (Leningradi Konservatooriumi ooperistuudio rekonstrueerimine 1964. aastal), Gruusias (Tbilisi ooperiteatri rekonstrueerimine 1974. aastal) ja paljudes teistes riikides.

Helmut Oruvee oli alates 1955. aastast Eesti Arhitektide Liidu liige, kuulus kaua aega selle juhatusse ja oli organisatsiooni aseesimees.

Ta oli Tallinna Teadlaste Maja asutaja ja tegevliige. Vabal ajal tegeles ta palju muusikaga, esinedes muuhulgas ka Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskooris.

Helmut Oruvee koostas kokku 120 teadustrükist.

Tunnustus

Eesti NSV riiklik preemia (1965, kollektiivis). Aastal 1969 anti talle Eesti NSV teenelise teadlase aunimetus.

Teoseid

• Analoogmeetodid akustilisel projekteerimisel. // TPI Toimetised 74 (1956)
• Теория и практика применения акуcтических экранов для массовых ансамблей // TPI Toimetised. A 200 (1963)
• Исследование акустики залов с точки зрения геометрической акустики. // TPI Toimetised. A 200 (1963)
• Проблемы архитектурно-акустического проектирования музыкальных залов и студий. // TPI Toimetised. A 212 (1964)
• Vajame saali akustikale kindlamat prognoosi. // Ehitus ja arhitektuur (1969) 3
• Kasulik õppetund teatriakustikast. // Ehitus ja arhitektuur (1979) 1
• Analoogmudel nõuandja rollis. // TKÜ Toim 3 (1994)
• Arhitektuur + akustika = arhitektuuriakustika. // Ehitaja (2001) 4
• Laulukaare akustikast. // Laulukaar 45. Arhitektuuriseminar 29. august 2005 (Tallinn).

Kirjandus

• Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 361–362
• EE 14, 345
• Ehitusinsenerid TPI-st, 84, 217
• TPI 1936–1986, 152, 167, 227–229, 231–232, 242–243, 405, 415, 497
• Arhitektuuriteaduskonna raudvara. // Ehitus ja Arhitektuur (1984) 1, 20
• Pedusaar, H. Arhitektuuriakustika grand old man. // Ehitaja (2001) 1 / 2, 10–13
• Pedusaar, H. Akustika ja arhitektuuri sümfoonia. // Elu Kiri (2005) VII, 52–55
• Helmut Oruvee 22. oktoober 1923 – 1. märts 2007. // Sirp (2007) 16. III
• TTÜ professorid läbi aegade, 286–287.

Välislingid

• Nekroloog ajalehes Eesti Päevaleht (2. märts 2007)
• Nekroloog ajalehes Postimees (2. märts 2007)
• Nekroloog ajalehes SL Õhtuleht (2. märts 2007)