Leetrid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 211. rida: | 211. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
* [[MMR vaktiin]] |
* [[MMR vaktiin]] |
||
* ''[[Warthin–Finkeldey cell]]'' |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 2. märts 2015, kell 17:10
Leetrid (ladina morbilli, inglise measles, rubeola)[1] on leetriviiruse põhjustatud lümfotroopne lööbega kulgev väga nakkav nakkushaigus inimestel.
Leetriviirus
Pikemalt artiklis Leetriviirus
Leetriviirus on lipiidkestaga üheahelaline RNA-viirus, mille genoomis on tuvastatud 6 geeni -N,P,M,F,H,L.
1990. aastast alates on tuvastatud järgmised genotüübid: A*, B2, B3, C1, C2, D2, D3, D4, D5, D6, D7, D8, D9, D10, D11, G2, G3, H1, H2.
Leetriviirus (Edmonstoni tüvi) eraldati (korjati) 1954. aastal neerurakkudest John F. Endersi ja tema kaastöötajate poolt.
Leetrihaige
Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest (MMR vaktsiin – leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin) põeb leetreid lapsepõlves. Need, kes on lapsepõlves vaktsineeritud, võivad põdeda haigust noorukina või ka täiskasvanuna.[2]
Nakkus ja viiruse paljunemine peremeesorgansimis
Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ka suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede (ninaneelu epiteeli) kaudu ja liigub lähedal paiknevatesse lümfisõlmedesse.
Viiruse transkriptsioon elusrakkudes toimub lümfisüsteemi kudedes ja elundites ning lümfisüsteemi rakkude (näit dendriitrakud, monotsüüdid,T-lümfotsüüdid) tsütoplasmas ja rakumembraanis. Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltites elundites nagu nahk, silma sidekest, kopsud, seedekulgla, maks, neerud, suguelundite limaskest ja peaaju.
Viiruse paljunemise täpseid molekulaarseid tasandeid käesoleval ajal ei tunta, samuti puudub kõikehaarav ülevaade osalevatest valkudest ja geenidest ning signaaliradadest.
Sümptomaatika
Infektsioonnakkuse asümptomaatiline peiteaeg pärast leetriviirusega kokkupuutumist on 8–14 päeva. Harilikult alates 10. päevast tekib nakkushaigusele iseloomulik väliste ilmingutega periood, mis kestab 3–5 päeva. Seda perioodi iseloomustab valguspelgus, anoreksia, silmasidekesta põletik, ninapõletik, kurgupõletik ja kuiv köha. Nimetatud perioodi lõppedes, enne leetrite lööbe ilmnemist, ilmuvad suu limaskestale helepunased Kopliki laigud. Keskmiselt 5 päeva jooksul pärast Kopliki laikude ilmumist tõuseb kõrge palavik (40 °C või kõrgem) ja nahale ilmub lööve, mis algab kõrvade tagant ja levib näole, kaelale, silmalaugudele, kätele, rinnale, seljale, kintsudele ja jalgadele. Lööve on algul roosa, hiljem punetav, kestab 5 päeva taandudes pea samas järjekorras kui levis. Pärast lööbe ilmumist ei ole patsient enam nakkuseallikaks.
Asümptomaatilised leetrid
Asümptomaatiliste leetrite puhul, harilikult noorukitel ja täiskasvanutel keda on vaktsineeritud aga ka immuunpuudulikkusega inimestel võib enamik sümptomeid puududa. Esineda võib palavikku ja väiksemaid lööbe laigukesi keha erinevais paigus. Kuna sümptomid erinevad leetrite omast tunduvalt siis on asümptomaatilisi leetreid raske diagnoosida.
Diagnoos
Diagnoosikoodi paneb Eestis kirja perearst - haiglasse sattudes valvearst.
| Leetrid | |
|---|---|
| Morbilli | |
 | |
|
Nahk leetrite kolmandal haiguspäeval. | |
| Klassifikatsioon ja välisallikad | |
| RHK-10 | BB.05 |
| RHK-9 | 055 |
| DiseasesDB | 7890 |
| MedlinePlus | 001569 |
| eMedicine | derm/259 emerg/389 ped/1388 |
| MeSH | D008457 |
Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 9. versioonis tähistatakse leetreid koodiga 055., mida tüsistuste korral täpsustatakse.
RHK-10-s liigitatakse leetrid naha- ja limaskestakahjustusega viirushaiguste hulka : [B05].
Eristusdiagnoos
Arvatavasti seoses vaktsineerimiste ja vähenenud haigusjuhtumite statistika tõttu ja ka asümptomaatiliste leetrite tõttu ei pööra osa meditsiinitöötajad nii suurt tähelepanu leetrite diagnoosimisele.
Kliiniline diagnoos on käesoleval ajal ebausutav.
Diagnoosimiseks tuleks läbi viia eristusdiagnoos eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu herpesviirusnakkused, äkkeksanteem, punetised ja tuulerõuged. Samuti eristada ka Kawasaki haigusest, ravimite poolt indutseeritud lööbes jne.
Laboratoorne diaganoosimine
Leetrite haiguskahtluse korral võidakse haigustekitaja tuvastada vereanalüüside alusel, milles saaks, 4–5-st päevast pärast lööbe teket, vastavate laboratoorse diagnostika vahenditega tuvastada leetriviiruse vastaseid spetsiifilisi IgM-antikehi.
Immuunvastused
Esmase immuunvastusena leetriviirusele toodavad normaalse anatoomia ja füsioloogia korral vastavad rakud ja retseptorid leetriviiruse vastaseid antikehi: immunoglobuliin G (IgG), immunoglobuliin M (IgM).
Arvatakse, et järgmisel kokkupuutel viirusega kutsub see esile tugeva immuunvastuse (IgG-de osalus), mis osade uurijate arvates hoiab ära haiguse avaldumise.
Immuunpuudulikkusega inimestel toimub viiruseosakeste suhltemine rakkudega teisiti.
Immunopatoloogia
Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist immunosupressiooni, mis kujuneb 10. peiteperioodi päeval ja kestab 3–4 nädalat pärast lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme veel hästi ei tunta, kuid arvatakse, et viirus nakatab:
- a) dentriitrakke ja monotsüüte takistades neil antigeenide esitlemist;
- b) ringlevate T-lümfotsüütide arv väheneb ligi 50% võrra, nii T-rakkude apoptoosi kui ka paljunemisraskuste tõttu;
- c) toimub lümfoid(-immuun)süsteemi düsbalanseerimine – TH1 nihkub TH2-le.[3]
Leetriviiruse osakeste märklaud-elundiks on tüümus.[4]
Ravi
Leetrite ravi siiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid vahendeid aga võimalikud riskid jäävad siin siiski leetrihaige (ja/või tema vanemate) kanda - niigi alla surutud immuunsüsteemil tuleb lisaks haigustekitajale veel ka 'ravimitega kommunikeerida'.
Uuringud (sh metaanalüüs) on tuvastanud, et suuremates kogustes A-vitamiini manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.[5][6]
Kodused ravivõtted
Palaviku alandamiseks saab leetrihaigele viinakompressi teha (lastele kompressivedeliku saamiseks lahjendada viin 1:1 veega ja kuumutada kehatemperatuurini, kanda kiirelt nahaga keatud kehaosadele (mitte näkku ega silmalaugudele ja teistele tundlikele kehaosadele) ja kuivatada kiirete riidelehvitustega. Vajadusel korrata.
Tüsistused
Leetride nähtavad haigusilmingud kaovad harilikult 10 päeva jooksul. Komplikatsioonideks on keskõrvapõletik, nibujätkepõletik, kaela lümfisõlmepõletik ja surm.
Hingamiselundkonnaga seotud tüsistusteks võivad olla kopsupõletik, trahheiit, äge obstruktiivne kõripõletik, pneumotooraks, interstitsiaalne emfüseem, tselluliit, hüpokaltseemia, lihasepõletik, neerupõletik, neerupuudulikkus ja alatoitumus.
Närvisüsteemiga seotud tüsistused: vapluskrambid, entsefaliit, Guillaini-Barré sündroom, Reye sündroom.
Mitme aasta jooksul leetrite põdemisest võib välja areneda ohtlik kesknärvisüsteemi viirusnakkus – subakuutne skleroseeruv panentsefaliit (RHK-10 [A81.1]).
Seedeeldkonaga seotud tüsistustena võivad leetrihaigete ilmenda kõhulahtisus, ussripikupõletik, maksapõletik, pankreatiit jt.
Nägemiselundkonnaga seonduvalt keratiit, sarvkestapõletik, corneal perforation, võrkkestaveeni tsentraalne sulgus, pimedaks jäämine.
Vere- ja vereloomeelundite haigustena: trombotsütopeeniline purpura, dissemineeritud soontesisene verehüübimine.
Kardiovaskulaarsüsteemiga seoses: müokardiit, perikardiit.[7]
Tüsistustega põetud leetrite klassifikatsioon
- [B05.0] – entsefaliidiga tüsistunud leetrid
- [B05.1] – meningiidiga tüsistunud leetrid
- [B05.2] – pneumooniaga tüsistunud leetrid
- [B05.3] – keskkõrvapõletikuga tüsistunud leetrid
- [B05.4] – sooletüsistustega leetrid
- [B05.8] – muude tüsistustega leetrid
- [B05.9] – tüsistusteta leetrid
WHO andmetel oli leetritesse surnud inimeste arv 2000. hinnanguliselt 562 400 ja 2012. aastal 122 000.[8]
Epidemioloogia
| WHO-piirkond | 1980 | 1990 | 2000 | 2005 |
|---|---|---|---|---|
| Aafrika | 1 240 993 | 481 204 | 520 102 | 316 224 |
| Ameerika | 257 790 | 218 579 | 1 755 | 19 |
| Östliches Mittelmeer | 341 624 | 59 058 | 38 592 | 15 069 |
| Euroopa | 851 849 | 234 827 | 37 421 | 37 332 |
| Kagu-Aasia | 199 535 | 224 925 | 61 975 | 83 627 |
| Vaikse ookeani lääneosa | 1 319 640 | 155 490 | 176 493 | 128 016 |
| Maailmas kokku | 4 211 431 | 1 374 083 | 836 338 | 580 287 |
Haigestumine Eestis
Eestis ei ole Terviseameti andmetel 2014. aastal registreeritud ühtegi leetrite haigusjuhtu.[10]
Epideemiad
Eestis on leetriepideemiad olnud aastatel 1965–1966 (haigusjuhtude arv 42 665 ja surmajuhtude arv 3) ning aastail 1981–1982 (haigusjuhtude arv 9485 ja surmajuhtude arv 0). [11]
2014
2014. aastal olid puhangud Kõrgõzstanis (7500 haigusjuhtu), Bosnia ja Hertsegoviina on teatanud 5340 haigusjuhtumist, Venemaal ja Gruusias oli kummaski riigis ligi 3300 haigestunut.
Itaalias oli ligi 1700 ja Kasahstanis 540 haigestunut.[12]
Epidemioloogia
| WHO piirkond | Kokku leetrikahtlusega juhte | Leetrid kokku | Kliiniline diagnoos | Epidemioloogiline link | Laboratoorselt kinnitatud |
|---|---|---|---|---|---|
| Aafrika piirkond | 67151 | 41820 | 12644 | 21180 | 7996 |
| Ameerika piirkond | 19360 | 1867 | 0 | 0 | 1867 |
| Östliches Mittelmeer | 24894 | 8166 | 1146 | 1554 | 5466 |
| Euroopa piirkond | 16716 | 15999 | 6961 | 1097 | 7937 |
| Kagu-Aasia piirkond | 20820 | 11818 | 8025 | 987 | 2806 |
| Vaikse ookeani lääneosa | 204273 | 118454 | 37925 | 11972 | 68557 |
| Kokku | 353214 | 198124 | 66701 | 36790 | 94629 |
Leetrite puhang Berliinis (2014)
Berliinis hakkas oktoobris 2014 levima leetrite puhang, nakatunuid on 574[13]. Seisuga 23. veebruar 2015 on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.[14]
26. veebruari seisuga 2015 on nakatunute arv 637.
Ajaloolist
Dr Elliotson'i klassifikatsioon (avald 1839)
Erinevad leetrite liigid klassifiseeris ta nahahaiguste III. seltsi Exanthemata, I. perekonda Rubeola.
Leetrite liigid : Rubeola Vulgaris, Rubeola sine Catarrho, Rubeola Nigra.[15]
Termin
Rubeola sünonüümid : Morbilli, Blacitae, Febris morbillosa (Hoffman) , Phoeicismus (Plouquet), Typhus morbillosus (Cricton), Enanthesis rubeola (Good).[16]
Vaata ka
Viited
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 404:2004.
- ↑ Lippincott Williams and Wilkins,"Professional Guide to Diseases", 10 trükk, lk 884 – 886, 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 7.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Neal Nathanson jt, Viral Pathogenesis and Immunity, 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.07.2014) (inglise keeles)
- ↑ PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)(inglise keeles)
- ↑ Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,Vitamin A for treating measles in children., Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment, Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 7.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Walter A. Orenstein, Robert T. Perry ja Neal A. Halsey, The Clinical Significance of Measles: A Review, J Infect Dis. (2004) 189 (Supplement 1): S4-S16., doi: 10.1086/377712, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Progress towards reducing global measles deaths and measles elimination goals, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ 9,0 9,1 WHO: Global summary on measles, 2006 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt; nime "whosummary" on määratud mitu korda erineva sisuga. - ↑ Nakkushaigustesse haigestumine, veebiversioon (vaadatud 14.01.2015.a.)
- ↑ Terviseamet, Epideemia hädaolukorra riskianalüüs, Tallinn 2011, lk 4, veebiversioon (8.08.2014)
- ↑ Die Welt, Knapp 30 neue Masernfälle pro Tag in Berlin, 26.02.15, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)(saksa keeles)
- ↑ Pia Heinemann, Die Welt, Warum Masern tödlich enden können, 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)(saksa keeles)
- ↑ Delfi, Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool, 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)
- ↑ John Elliotson, "The Principles and Pratice of Medicine;", lk 1052, London, 1839, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015.a.)(inglise keeles)
- ↑ Thomas Bateman, Robert Willan, Anthony Todd Thomson, "A practical synopsis of cutaneous diseases, according to the arrangement of Dr. Willan, exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment", 8. trükk, toimetanud Anthony Todd Tomson, London, lk 72, 1836, The Medical Heritage Library raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)(inglise keeles)
Välisallikad
- Alexandra Valsamakis, Hideto Kaneshima ja Diane E. Griffin, Strains of Measles Vaccine Differ in Their Ability to Replicate in and Damage Human Thymus, J Infect Dis. (2001) 183 (3): 498-502. doi: 10.1086/318073, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015) (inglise keeles)
- Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression, toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 8.07.2014) (inglise keeles)
- Mary Carsillo, Kay Klapproth, ja Stefan Niewiesk, Cytokine Imbalance after Measles Virus Infection Has No Correlation with Immune Suppression, J Virol. juuli 2009; 83(14): 7244–7251., doi: 10.1128/JVI.00148-09, PMCID: PMC270476, veebiversioon (vaadatud 8.07.2014) (inglise keeles)
- Lippincott Williams and Wilkins,Professional Guide to Diseases, 10. trükk, lk 884–886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 7.02.2014) (inglise keeles)
- Leetrite laboratoorne diagnoosimine
- WHO, WHO/IVB/07.01, Manual for the laboratory diagnosis of measles and rubella virus infection, 2007, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015) (inglise keeles)
- Leetrite vaktsiiniga seotud surmad
- Ethan A. Huff, Measles Vaccines Kill More People than Measles CDC Data Proves, Global Research, 5. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015) (inglise keeles)
Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Masern seisuga 07.02.2014.