Leetrid: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Leetrid''' ([[ladina keel|ladina]] ''morbilli'', [[inglise keel|inglise]] ''measles'', ''rubeola'')<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 404:2004.</ref> on [[leetriviirus]]e põhjustatud lümfotroopne [[infektsioonhaigus]] (lööbehaigus) inimestel.
'''Leetrid''' ([[ladina keel|ladina]] ''morbilli'', [[inglise keel|inglise]] ''measles'', ''rubeola'')<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 404:2004.</ref> on [[leetriviirus]]e põhjustatud lümfotroopne lööbega kulgev väga nakkav [[nakkushaigus]] inimestel.

==Leetrihaiged==

Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest ([[MMR vaktsiin]] – leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin) põeb leetreid lapsepõlves. Need, kes on lapsepõlves vaktsineeritud, võivad põdeda haigust noorukina või ka täiskasvanuna.<ref>Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false "Professional Guide to Diseases"], 10 trükk, lk 884 – 886, 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>


== Leetriviirus ==
== Leetriviirus ==
14. rida: 10. rida:
Leetriviirus ([[Edmonstoni tüvi]]) eraldati (korjati) [[1954]]. aastal [[neerurakk]]udest [[John F. Enders]]i ja tema kaastöötajate poolt.
Leetriviirus ([[Edmonstoni tüvi]]) eraldati (korjati) [[1954]]. aastal [[neerurakk]]udest [[John F. Enders]]i ja tema kaastöötajate poolt.


==Leetrihaige==
=== Epidemioloogia ===

{| align="right" cellpadding="5" style="margin-left:1em"
Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest ([[MMR vaktsiin]] – leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin) põeb leetreid lapsepõlves. Need, kes on lapsepõlves vaktsineeritud, võivad põdeda haigust noorukina või ka täiskasvanuna.<ref>Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false "Professional Guide to Diseases"], 10 trükk, lk 884 – 886, 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
|+ style="margin-left:1em;" | Leetrite teavitatud haigusjuhtumid WHO statistiliste andmete alusel<ref name="whosummary">WHO: [http://www.who.int/immunization_monitoring/diseases/measles/en/ Global summary on measles], 2006</ref>
|- bgcolor="#DDDDDD"
! <span style="font-weight:normal;">WHO-piirkond</span>
! <span style="font-weight:normal;">1980</span>
! <span style="font-weight:normal;">1990</span>
! <span style="font-weight:normal;">2000</span>
! <span style="font-weight:normal;">2005</span>
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | [[Aafrika]] || 1 240 993 || 481 204 || 520 102 || 316 224
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | [[Ameerika]] || 257 790 || 218 579 || 1 755 || 19
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | ''Östliches Mittelmeer'' || 341 624 || 59 058 || 38 592 || 15 069
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | [[Euroopa]] || 851 849 || 234 827 || 37 421 || 37 332
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | [[Kagu-Aasia]] || 199 535 || 224 925 || 61 975 || 83 627
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lääneosas|| 1 319 640 || 155 490 || 176 493 || 128 016
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Maailmas kokku || 4 211 431 || 1 374 083 || 836 338 || 580 287
|}


==Nakkus ja viiruse paljunemine peremeesorgansimis==
==Nakkus ja viiruse paljunemine peremeesorgansimis==
Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ka suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede kaudu.
Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ka suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede (ninaneelu epiteeli) kaudu ja liigub lähedal paiknevatesse [[lümfisõlm]]edesse.


Viiruse [[transkriptsioon]] elusrakkudes toimub [[lümfisüsteem]]i [[kude]]des ja [[elund]]ites ning lümfisüsteemi rakkude (näit dendriitrakud, monotsüüdid,[[T-lümfotsüüdid]]) [[tsütoplasma]]s ja [[rakumembraan]]is. Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltites elundites nagu [[nahk]], [[silm]]a [[sidekest]], [[kops]]ud, [[seedekulgla]], [[maks]], [[neerud]], [[suguelund]]ite [[limaskest]] ja [[peaaju]].
Viiruse [[transkriptsioon]] elusrakkudes toimub [[lümfisüsteem]]i [[kude]]des ja [[elund]]ites ning lümfisüsteemi rakkude (näit [[dendriitrakud]], [[monotsüüdid]],[[T-lümfotsüüdid]]) [[tsütoplasma]]s ja [[rakumembraan]]is. Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltites elundites nagu [[nahk]], [[silm]]a [[sidekest]], [[kops]]ud, [[seedekulgla]], [[maks]], [[neerud]], [[suguelund]]ite [[limaskest]] ja [[peaaju]].


Viiruse paljunemise täpseid molekulaarseid tasandeid käesoleval ajal ei tunta, samuti puudub kõikehaarav ülevaade osalevatest valkudest ja geenidest ning signaaliradadest.
Viiruse paljunemise täpseid molekulaarseid tasandeid käesoleval ajal ei tunta, samuti puudub kõikehaarav ülevaade osalevatest valkudest ja geenidest ning signaaliradadest.


==Sümptomaatika==
==Sümptomaatika==

Infektsioonnakkuse asümptomaatiline peiteaeg pärast leetriviirusega kokkupuutumist on 8–14 päeva. Harilikult alates 10. päevast tekib nakkushaigusele iseloomulik väliste ilmingutega periood, mis kestab 3–5 päeva. Seda perioodi iseloomustab [[valguspelgus]], [[anoreksia]], [[silmasidekest]]a põletik, [[ninapõletik]], [[kurgupõletik]] ja kuiv [[köha]]. Nimetatud perioodi lõppedes, enne leetrite lööbe ilmnemist, ilmuvad suu limaskestale helepunased [[Kopliki laigud]]. Keskmiselt 5 päeva jooksul pärast Kopliki laikude ilmumist tõuseb kõrge palavik (40 °C või kõrgem) ja [[nahk|nahale]] ilmub [[lööve]], mis algab [[kõrv]]ade tagant ja levib [[nägu|näole]], [[kael]]ale, [[silmalaug]]udele, [[käsi|kätele]], rinnale, [[selg|seljale]], kintsudele ja [[jalg]]adele. Lööve on algul [[roosa]], hiljem [[punetus|punetav]], kestab 5 päeva taandudes pea samas järjekorras kui levis. Pärast lööbe ilmumist ei ole patsient enam nakkuseallikaks.
Infektsioonnakkuse asümptomaatiline [[peiteaeg]] pärast leetriviirusega kokkupuutumist on 8–14 päeva. Harilikult alates 10. päevast tekib nakkushaigusele iseloomulik väliste ilmingutega periood, mis kestab 3–5 päeva. Seda perioodi iseloomustab [[valguspelgus]], [[anoreksia]], [[silmasidekest]]a põletik, [[ninapõletik]], [[kurgupõletik]] ja kuiv [[köha]]. Nimetatud perioodi lõppedes, enne leetrite lööbe ilmnemist, ilmuvad suu limaskestale helepunased [[Kopliki laigud]]. Keskmiselt 5 päeva jooksul pärast Kopliki laikude ilmumist tõuseb kõrge palavik (40 °C või kõrgem) ja [[nahk|nahale]] ilmub [[lööve]], mis algab [[kõrv]]ade tagant ja levib [[nägu|näole]], [[kael]]ale, [[silmalaug]]udele, [[käsi|kätele]], rinnale, [[selg|seljale]], kintsudele ja [[jalg]]adele. Lööve on algul [[roosa]], hiljem [[punetus|punetav]], kestab 5 päeva taandudes pea samas järjekorras kui levis. Pärast lööbe ilmumist ei ole patsient enam nakkuseallikaks.


===Asümptomaatilised leetrid===
===Asümptomaatilised leetrid===
75. rida: 51. rida:


==Eristusdiagnoos==
==Eristusdiagnoos==

Diagnoosimiseks tuleks läbi viia [[eristusdiagnoos]] eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu [[herpesviirusnakkused]], [[äkkeksanteem]], [[punetised]] ja [[tuulerõuged]].
Arvatavasti seoses vaktsineerimiste ja vähenenud haigusjuhtumite statistika tõttu ja ka asümptomaatiliste leetrite tõttu ei pööra osa meditsiinitöötajad nii suurt tähelepanu leetrite diagnoosimisele.

Kliiniline diagnoos on käesoleval ajal ebausutav.

Diagnoosimiseks tuleks läbi viia [[eristusdiagnoos]] eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu [[herpesviirusnakkused]], [[äkkeksanteem]], [[punetised]] ja [[tuulerõuged]]. Samuti eristada ka [[Kawasaki haigus]]est, [[ravim]]ite poolt indutseeritud lööbes jne.

=== Laboratoorne diaganoosimine ===

Leetrite haiguskahtluse korral võidakse haigustekitaja tuvastada vereanalüüside alusel, milles saaks, 4–5-st päevast pärast lööbe teket, vastavate [[laboratoorne diagnostika|laboratoorse diagnostika]] vahenditega tuvastada leetriviiruse vastaseid spetsiifilisi IgM-antikehi.

==Immuunvastused==

Esmase immuunvastusena leetriviirusele toodavad normaalse anatoomia ja füsioloogia korral vastavad rakud ja retseptorid leetriviiruse vastaseid [[antikehad|antikehi]]: immunoglobuliin G (IgG), immunoglobuliin M (IgM).

Arvatakse, et järgmisel kokkupuutel viirusega kutsub see esile tugeva immuunvastuse (IgG-de osalus), mis osade uurijate arvates hoiab ära haiguse avaldumise.

Immuunpuudulikkusega inimestel toimub viiruseosakeste suhltemine rakkudega teisiti.


===Immunopatoloogia===
===Immunopatoloogia===
87. rida: 80. rida:


==Ravi==
==Ravi==
Leetrite ravi siiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid vahendeid.
Leetrite ravi siiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid vahendeid aga võimalikud riskid jäävad siin siiski leetrihaige (ja/või tema vanemate) kanda - niigi alla surutud immuunsüsteemil tuleb lisaks haigustekitajale veel ka 'ravimitega kommunikeerida'.


Uuringud (sh [[metaanalüüs]]) on tuvastanud, et suuremates kogustes [[A-vitamiin]]i manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.<ref>Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16235283 Vitamin A for treating measles in children.], Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, [http://ije.oxfordjournals.org/content/39/suppl_1/i48.full Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment], Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Uuringud (sh [[metaanalüüs]]) on tuvastanud, et suuremates kogustes [[A-vitamiin]]i manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.<ref>Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16235283 Vitamin A for treating measles in children.], Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, [http://ije.oxfordjournals.org/content/39/suppl_1/i48.full Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment], Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>

=== Kodused ravivõtted ===

Palaviku alandamiseks saab leetrihaigele viinakompressi teha (lastele kompressivedeliku saamiseks lahjendada viin 1:1 veega ja kuumutada kehatemperatuurini, kanda kiirelt nahaga keatud kehaosadele (mitte näkku ega silmalaugudele ja teistele tundlikele kehaosadele) ja kuivatada kiirete riidelehvitustega. Vajadusel korrata.


==Tüsistused==
==Tüsistused==


Leetride nähtavad haigusilmingud kaovad harilikult 10 päeva jooksul. Komplikatsioonideks on [[keskõrvapõletik]], [[kopsupõletik]], kaela [[lümfisõlmepõletik]], [[entsefaliit]] ja [[surm]].
Leetride nähtavad haigusilmingud kaovad harilikult 10 päeva jooksul. Komplikatsioonideks on [[keskõrvapõletik]], [[nibujätkepõletik]], kaela [[lümfisõlmepõletik]] ja [[surm]].

Hingamiselundkonnaga seotud tüsistusteks võivad olla [[kopsupõletik]], [[trahheiit]], [[äge obstruktiivne kõripõletik]], [[pneumotooraks]], [[interstitsiaalne emfüseem]], tselluliit, [[hüpokaltseemia]], [[lihasepõletik]], [[neerupõletik]], [[neerupuudulikkus]] ja alatoitumus.

Närvisüsteemiga seotud tüsistused: vapluskrambid, [[entsefaliit]], [[Guillaini-Barré sündroom]], [[Reye sündroom]].
Mitme aasta jooksul leetrite põdemisest võib välja areneda ohtlik [[kesknärvisüsteem]]i viirusnakkus – [[subakuutne skleroseeruv panentsefaliit]] (RHK-10 [A81.1]).

Seedeeldkonaga seotud tüsistustena võivad leetrihaigete ilmenda kõhulahtisus, [[ussripikupõletik]], [[maksapõletik]], [[pankreatiit]] jt.

Nägemiselundkonnaga seonduvalt keratiit, sarvkestapõletik, ''corneal perforation'', võrkkestaveeni tsentraalne sulgus, pimedaks jäämine.

Vere- ja vereloomeelundite haigustena: [[trombotsütopeeniline purpura]], [[dissemineeritud soontesisene verehüübimine]].


Kardiovaskulaarsüsteemiga seoses: [[müokardiit]], [[perikardiit]].<ref>Walter A. Orenstein, Robert T. Perry ja Neal A. Halsey, [http://jid.oxfordjournals.org/content/189/Supplement_1/S4.full The Clinical Significance of Measles: A Review], J Infect Dis. (2004) 189 (Supplement 1): S4-S16., doi: 10.1086/377712, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
Mitme aasta jooksul leetrite põdemisest võib välja areneda ohtlik [[kesknärvisüsteem]]i viirusnakkus – [[subakuutne skleroseeruv panentsefaliit]] ([[RHK-10]] – kood [A81.1]).


=== [[RHK-10]] klassifikatsioon ===
=== Tüsistustega põetud leetrite klassifikatsioon ===
*[B05.0] – entsefaliidiga tüsistunud leetrid
*[B05.0] – entsefaliidiga tüsistunud leetrid
*[B05.1] – meningiidiga tüsistunud leetrid
*[B05.1] – meningiidiga tüsistunud leetrid
105. rida: 114. rida:
*[B05.8] – muude tüsistustega leetrid
*[B05.8] – muude tüsistustega leetrid
*[B05.9] – tüsistusteta leetrid
*[B05.9] – tüsistusteta leetrid


WHO andmetel oli leetritesse surnud inimeste arv [[2000]]. hinnanguliselt 562 400 ja [[2012]]. aastal 122 000.<ref>[http://www.who.int/immunization/newsroom/measles_rubella/en/ Progress towards reducing global measles deaths and measles elimination goals], veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>

== Epidemioloogia ==

{| align="right" cellpadding="5" style="margin-left:1em"
|+ style="margin-left:1em;" | Leetrite teavitatud haigusjuhtumid WHO statistiliste andmete alusel<ref name="whosummary">WHO: [http://www.who.int/immunization_monitoring/diseases/measles/en/ Global summary on measles], 2006</ref>
|- bgcolor="#DDDDDD"
! <span style="font-weight:normal;">WHO-piirkond</span>
! <span style="font-weight:normal;">1980</span>
! <span style="font-weight:normal;">1990</span>
! <span style="font-weight:normal;">2000</span>
! <span style="font-weight:normal;">2005</span>
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Aafrika || 1 240 993 || 481 204 || 520 102 || 316 224
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Ameerika || 257 790 || 218 579 || 1 755 || 19
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | ''Östliches Mittelmeer'' || 341 624 || 59 058 || 38 592 || 15 069
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Euroopa || 851 849 || 234 827 || 37 421 || 37 332
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Kagu-Aasia || 199 535 || 224 925 || 61 975 || 83 627
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Vaikse ookeani lääneosa|| 1 319 640 || 155 490 || 176 493 || 128 016
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Maailmas kokku || 4 211 431 || 1 374 083 || 836 338 || 580 287
|}


==== Haigestumine Eestis ====
==== Haigestumine Eestis ====
112. rida: 150. rida:
==Epideemiad==
==Epideemiad==


[[Eesti]]s on [[leetriepideemia]]d olnud aastatel 1965–1966 (haigusjuhtude arv 42 665 ja surmajuhtude arv 3) ning aastail 1981–1982 (haigusjuhtude arv 9485 ja surmajuhtude arv 0). <ref>Terviseamet, [http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4748/1/Terviseamet2011.pdf Epideemia hädaolukorra riskianalüüs], Tallinn 2011, lk 4, veebiversioon (08.08.2014)</ref>
[[Eesti]]s on [[leetriepideemia]]d olnud aastatel 1965–1966 (haigusjuhtude arv 42 665 ja surmajuhtude arv 3) ning aastail 1981–1982 (haigusjuhtude arv 9485 ja surmajuhtude arv 0). <ref>Terviseamet, [http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4748/1/Terviseamet2011.pdf Epideemia hädaolukorra riskianalüüs], Tallinn 2011, lk 4, veebiversioon (8.08.2014)</ref>


===2014===
===2014===
120. rida: 158. rida:
[[Itaalia]]s oli ligi 1700 ja [[Kasahstan]]is 540 haigestunut.<ref>Die Welt, [http://www.welt.de/gesundheit/article137853032/Knapp-30-neue-Masernfaelle-pro-Tag-in-Berlin.html Knapp 30 neue Masernfälle pro Tag in Berlin], 26.02.15, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>
[[Itaalia]]s oli ligi 1700 ja [[Kasahstan]]is 540 haigestunut.<ref>Die Welt, [http://www.welt.de/gesundheit/article137853032/Knapp-30-neue-Masernfaelle-pro-Tag-in-Berlin.html Knapp 30 neue Masernfälle pro Tag in Berlin], 26.02.15, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>


=== Epidemioloogia ===
==== Leetrite puhang Berliinis (2014) ====

{| align="right" cellpadding="5" style="margin-left:1em"
|+ style="margin-left:1em;" | WHO statistiliste andmete alusel leetrite teavituse statstika<ref name="whosummary">WHO: [http://www.who.int/immunization/monitoring_surveillance/burden/vpd/surveillance_type/active/measlesregionalsummary.pdf?ua=1 Reported Measles Cases by WHO region 2013, 2014, as of 11 February 2015], veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
|- bgcolor="#DDDDDD"
! <span style="font-weight:normal;">WHO piirkond</span>
! <span style="font-weight:normal;">Kokku leetrikahtlusega juhte</span>
! <span style="font-weight:normal;">Leetrid kokku</span>
! <span style="font-weight:normal;">Kliiniline diagnoos</span>
! <span style="font-weight:normal;">Epidemioloogiline link</span>
! <span style="font-weight:normal;">Laboratoorselt kinnitatud</span>
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Aafrika piirkond || 67151 || 41820 || 12644 || 21180 || 7996
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Ameerika piirkond || 19360 || 1867 || 0 || 0 || 1867
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | ''Östliches Mittelmeer'' || 24894 || 8166 || 1146 || 1554 || 5466
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Euroopa piirkond || 16716 || 15999 || 6961 || 1097 || 7937
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Kagu-Aasia piirkond || 20820 || 11818 || 8025 || 987 || 2806
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Vaikse ookeani lääneosa || 204273 || 118454 || 37925 || 11972 || 68557
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Kokku || 353214 || 198124 || 66701 || 36790 || 94629
|}








===== Leetrite puhang Berliinis (2014) =====


[[Berliin]]is hakkas oktoobris 2014 levima leetrite puhang, nakatunuid on 574<ref>Pia Heinemann, [[Die Welt]], [http://www.welt.de/gesundheit/article137743082/Warum-Masern-toedlich-enden-koennen.html Warum Masern tödlich enden können], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>. Seisuga 23. veebruar 2015 on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.<ref>[[Delfi (portaal)|Delfi]], [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/berliinis-suri-leetritesse-vaike-laps-ning-suleti-uks-kool?id=70863291 Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)</ref>
[[Berliin]]is hakkas oktoobris 2014 levima leetrite puhang, nakatunuid on 574<ref>Pia Heinemann, [[Die Welt]], [http://www.welt.de/gesundheit/article137743082/Warum-Masern-toedlich-enden-koennen.html Warum Masern tödlich enden können], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>. Seisuga 23. veebruar 2015 on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.<ref>[[Delfi (portaal)|Delfi]], [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/berliinis-suri-leetritesse-vaike-laps-ning-suleti-uks-kool?id=70863291 Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)</ref>
141. rida: 213. rida:


==Viited==
==Viited==
<div style="height:25em; overflow:auto; border: 1px solid #F5F5F5">
{{viited}}
{{viited|2}}
</div>


==Välisallikad==
==Välisallikad==
* Alexandra Valsamakis, Hideto Kaneshima ja Diane E. Griffin, [http://jid.oxfordjournals.org/content/183/3/498.full Strains of Measles Vaccine Differ in Their Ability to Replicate in and Damage Human Thymus], J Infect Dis. (2001) 183 (3): 498-502. doi: 10.1086/318073, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Alexandra Valsamakis, Hideto Kaneshima ja Diane E. Griffin, [http://jid.oxfordjournals.org/content/183/3/498.full Strains of Measles Vaccine Differ in Their Ability to Replicate in and Damage Human Thymus], J Infect Dis. (2001) 183 (3): 498-502. doi: 10.1086/318073, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2487/ Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression], toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 8.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2487/ Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression], toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 8.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Mary Carsillo, Kay Klapproth, ja Stefan Niewiesk, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2704766/#__ffn_sectitle Cytokine Imbalance after Measles Virus Infection Has No Correlation with Immune Suppression], J Virol. juuli 2009; 83(14): 7244–7251., doi: 10.1128/JVI.00148-09, PMCID: PMC270476, veebiversioon (vaadatud 8.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false Professional Guide to Diseases], 10. trükk, lk 884–886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false Professional Guide to Diseases], 10. trükk, lk 884–886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>


; Leetrite [[laboratoorne diagnoosimine]]
; Leetrite [[laboratoorne diagnoosimine]]
* [[WHO]], WHO/IVB/07.01, [http://www.who.int/immunization/monitoring_surveillance/burden/laboratory/Manual_lab_diagnosis_of_measles_rubella_virus_infection_ENG.pdf Manual for the laboratory diagnosis of measles and rubella virus infection], 2007, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>
* [[WHO]], WHO/IVB/07.01, [http://www.who.int/immunization/monitoring_surveillance/burden/laboratory/Manual_lab_diagnosis_of_measles_rubella_virus_infection_ENG.pdf Manual for the laboratory diagnosis of measles and rubella virus infection], 2007, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>

; Leetrite vaktsiiniga seotud surmad
* Ethan A. Huff, [http://www.globalresearch.ca/measles-vaccines-kill-more-people-than-measles-cdc-data-proves/5429736 Measles Vaccines Kill More People than Measles CDC Data Proves], Global Research, 5. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>


; [[Reesusmakaak]]idel
; [[Reesusmakaak]]idel
* [http://www.genome.jp/kegg-bin/show_pathway?mcc05162+716170 Measles - Macaca mulatta (rhesus monkey)]
* [http://www.genome.jp/kegg-bin/show_pathway?mcc05162+716170 Measles - Macaca mulatta (rhesus monkey)]



<small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Masern]] seisuga 07.02.2014.''</small>
<small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Masern]] seisuga 07.02.2014.''</small>

Redaktsioon: 2. märts 2015, kell 15:18

Leetrid (ladina morbilli, inglise measles, rubeola)[1] on leetriviiruse põhjustatud lümfotroopne lööbega kulgev väga nakkav nakkushaigus inimestel.

Leetriviirus

 Pikemalt artiklis Leetriviirus

Leetriviirus on lipiidkestaga üheahelaline RNA-viirus, mille genoomis on tuvastatud 6 geeni -N,P,M,F,H,L.

1990. aastast alates on tuvastatud järgmised genotüübid: A*, B2, B3, C1, C2, D2, D3, D4, D5, D6, D7, D8, D9, D10, D11, G2, G3, H1, H2.

Leetriviirus (Edmonstoni tüvi) eraldati (korjati) 1954. aastal neerurakkudest John F. Endersi ja tema kaastöötajate poolt.

Leetrihaige

Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest (MMR vaktsiin – leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin) põeb leetreid lapsepõlves. Need, kes on lapsepõlves vaktsineeritud, võivad põdeda haigust noorukina või ka täiskasvanuna.[2]

Nakkus ja viiruse paljunemine peremeesorgansimis

Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ka suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede (ninaneelu epiteeli) kaudu ja liigub lähedal paiknevatesse lümfisõlmedesse.

Viiruse transkriptsioon elusrakkudes toimub lümfisüsteemi kudedes ja elundites ning lümfisüsteemi rakkude (näit dendriitrakud, monotsüüdid,T-lümfotsüüdid) tsütoplasmas ja rakumembraanis. Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltites elundites nagu nahk, silma sidekest, kopsud, seedekulgla, maks, neerud, suguelundite limaskest ja peaaju.

Viiruse paljunemise täpseid molekulaarseid tasandeid käesoleval ajal ei tunta, samuti puudub kõikehaarav ülevaade osalevatest valkudest ja geenidest ning signaaliradadest.

Sümptomaatika

Infektsioonnakkuse asümptomaatiline peiteaeg pärast leetriviirusega kokkupuutumist on 8–14 päeva. Harilikult alates 10. päevast tekib nakkushaigusele iseloomulik väliste ilmingutega periood, mis kestab 3–5 päeva. Seda perioodi iseloomustab valguspelgus, anoreksia, silmasidekesta põletik, ninapõletik, kurgupõletik ja kuiv köha. Nimetatud perioodi lõppedes, enne leetrite lööbe ilmnemist, ilmuvad suu limaskestale helepunased Kopliki laigud. Keskmiselt 5 päeva jooksul pärast Kopliki laikude ilmumist tõuseb kõrge palavik (40 °C või kõrgem) ja nahale ilmub lööve, mis algab kõrvade tagant ja levib näole, kaelale, silmalaugudele, kätele, rinnale, seljale, kintsudele ja jalgadele. Lööve on algul roosa, hiljem punetav, kestab 5 päeva taandudes pea samas järjekorras kui levis. Pärast lööbe ilmumist ei ole patsient enam nakkuseallikaks.

Asümptomaatilised leetrid

Asümptomaatiliste leetrite puhul, harilikult noorukitel ja täiskasvanutel keda on vaktsineeritud aga ka immuunpuudulikkusega inimestel võib enamik sümptomeid puududa. Esineda võib palavikku ja väiksemaid lööbe laigukesi keha erinevais paigus. Kuna sümptomid erinevad leetrite omast tunduvalt siis on asümptomaatilisi leetreid raske diagnoosida.

Diagnoos

Diagnoosikoodi paneb Eestis kirja perearst - haiglasse sattudes valvearst.

Leetrid
Morbilli
Nahk leetrite kolmandal haiguspäeval.
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 BB.05
RHK-9 055
DiseasesDB 7890
MedlinePlus 001569
eMedicine derm/259 emerg/389 ped/1388
MeSH D008457

Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 9. versioonis tähistatakse leetreid koodiga 055., mida tüsistuste korral täpsustatakse.

RHK-10-s liigitatakse leetrid naha- ja limaskestakahjustusega viirushaiguste hulka : [B05].

Eristusdiagnoos

Arvatavasti seoses vaktsineerimiste ja vähenenud haigusjuhtumite statistika tõttu ja ka asümptomaatiliste leetrite tõttu ei pööra osa meditsiinitöötajad nii suurt tähelepanu leetrite diagnoosimisele.

Kliiniline diagnoos on käesoleval ajal ebausutav.

Diagnoosimiseks tuleks läbi viia eristusdiagnoos eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu herpesviirusnakkused, äkkeksanteem, punetised ja tuulerõuged. Samuti eristada ka Kawasaki haigusest, ravimite poolt indutseeritud lööbes jne.

Laboratoorne diaganoosimine

Leetrite haiguskahtluse korral võidakse haigustekitaja tuvastada vereanalüüside alusel, milles saaks, 4–5-st päevast pärast lööbe teket, vastavate laboratoorse diagnostika vahenditega tuvastada leetriviiruse vastaseid spetsiifilisi IgM-antikehi.

Immuunvastused

Esmase immuunvastusena leetriviirusele toodavad normaalse anatoomia ja füsioloogia korral vastavad rakud ja retseptorid leetriviiruse vastaseid antikehi: immunoglobuliin G (IgG), immunoglobuliin M (IgM).

Arvatakse, et järgmisel kokkupuutel viirusega kutsub see esile tugeva immuunvastuse (IgG-de osalus), mis osade uurijate arvates hoiab ära haiguse avaldumise.

Immuunpuudulikkusega inimestel toimub viiruseosakeste suhltemine rakkudega teisiti.

Immunopatoloogia

Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist immunosupressiooni, mis kujuneb 10. peiteperioodi päeval ja kestab 3–4 nädalat pärast lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme veel hästi ei tunta, kuid arvatakse, et viirus nakatab:

Leetriviiruse osakeste märklaud-elundiks on tüümus.[4]

Ravi

Leetrite ravi siiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid vahendeid aga võimalikud riskid jäävad siin siiski leetrihaige (ja/või tema vanemate) kanda - niigi alla surutud immuunsüsteemil tuleb lisaks haigustekitajale veel ka 'ravimitega kommunikeerida'.

Uuringud (sh metaanalüüs) on tuvastanud, et suuremates kogustes A-vitamiini manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.[5][6]

Kodused ravivõtted

Palaviku alandamiseks saab leetrihaigele viinakompressi teha (lastele kompressivedeliku saamiseks lahjendada viin 1:1 veega ja kuumutada kehatemperatuurini, kanda kiirelt nahaga keatud kehaosadele (mitte näkku ega silmalaugudele ja teistele tundlikele kehaosadele) ja kuivatada kiirete riidelehvitustega. Vajadusel korrata.

Tüsistused

Leetride nähtavad haigusilmingud kaovad harilikult 10 päeva jooksul. Komplikatsioonideks on keskõrvapõletik, nibujätkepõletik, kaela lümfisõlmepõletik ja surm.

Hingamiselundkonnaga seotud tüsistusteks võivad olla kopsupõletik, trahheiit, äge obstruktiivne kõripõletik, pneumotooraks, interstitsiaalne emfüseem, tselluliit, hüpokaltseemia, lihasepõletik, neerupõletik, neerupuudulikkus ja alatoitumus.

Närvisüsteemiga seotud tüsistused: vapluskrambid, entsefaliit, Guillaini-Barré sündroom, Reye sündroom.

Mitme aasta jooksul leetrite põdemisest võib välja areneda ohtlik kesknärvisüsteemi viirusnakkus – subakuutne skleroseeruv panentsefaliit (RHK-10 [A81.1]).

Seedeeldkonaga seotud tüsistustena võivad leetrihaigete ilmenda kõhulahtisus, ussripikupõletik, maksapõletik, pankreatiit jt.

Nägemiselundkonnaga seonduvalt keratiit, sarvkestapõletik, corneal perforation, võrkkestaveeni tsentraalne sulgus, pimedaks jäämine.

Vere- ja vereloomeelundite haigustena: trombotsütopeeniline purpura, dissemineeritud soontesisene verehüübimine.

Kardiovaskulaarsüsteemiga seoses: müokardiit, perikardiit.[7]

Tüsistustega põetud leetrite klassifikatsioon

  • [B05.0] – entsefaliidiga tüsistunud leetrid
  • [B05.1] – meningiidiga tüsistunud leetrid
  • [B05.2] – pneumooniaga tüsistunud leetrid
  • [B05.3] – keskkõrvapõletikuga tüsistunud leetrid
  • [B05.4] – sooletüsistustega leetrid
  • [B05.8] – muude tüsistustega leetrid
  • [B05.9] – tüsistusteta leetrid


WHO andmetel oli leetritesse surnud inimeste arv 2000. hinnanguliselt 562 400 ja 2012. aastal 122 000.[8]

Epidemioloogia

Leetrite teavitatud haigusjuhtumid WHO statistiliste andmete alusel[9]
WHO-piirkond 1980 1990 2000 2005
Aafrika 1 240 993 481 204 520 102 316 224
Ameerika 257 790 218 579 1 755 19
Östliches Mittelmeer 341 624 59 058 38 592 15 069
Euroopa 851 849 234 827 37 421 37 332
Kagu-Aasia 199 535 224 925 61 975 83 627
Vaikse ookeani lääneosa 1 319 640 155 490 176 493 128 016
Maailmas kokku 4 211 431 1 374 083 836 338 580 287

Haigestumine Eestis

Eestis ei ole Terviseameti andmetel 2014. aastal registreeritud ühtegi leetrite haigusjuhtu.[10]

Epideemiad

Eestis on leetriepideemiad olnud aastatel 1965–1966 (haigusjuhtude arv 42 665 ja surmajuhtude arv 3) ning aastail 1981–1982 (haigusjuhtude arv 9485 ja surmajuhtude arv 0). [11]

2014

2014. aastal olid puhangud Kõrgõzstanis (7500 haigusjuhtu), Bosnia ja Hertsegoviina on teatanud 5340 haigusjuhtumist, Venemaal ja Gruusias oli kummaski riigis ligi 3300 haigestunut.

Itaalias oli ligi 1700 ja Kasahstanis 540 haigestunut.[12]

Epidemioloogia

WHO statistiliste andmete alusel leetrite teavituse statstika[9]
WHO piirkond Kokku leetrikahtlusega juhte Leetrid kokku Kliiniline diagnoos Epidemioloogiline link Laboratoorselt kinnitatud
Aafrika piirkond 67151 41820 12644 21180 7996
Ameerika piirkond 19360 1867 0 0 1867
Östliches Mittelmeer 24894 8166 1146 1554 5466
Euroopa piirkond 16716 15999 6961 1097 7937
Kagu-Aasia piirkond 20820 11818 8025 987 2806
Vaikse ookeani lääneosa 204273 118454 37925 11972 68557
Kokku 353214 198124 66701 36790 94629





Leetrite puhang Berliinis (2014)

Berliinis hakkas oktoobris 2014 levima leetrite puhang, nakatunuid on 574[13]. Seisuga 23. veebruar 2015 on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.[14]

26. veebruari seisuga 2015 on nakatunute arv 637.

Ajaloolist

Dr Elliotson'i klassifikatsioon (avald 1839)

Erinevad leetrite liigid klassifiseeris ta nahahaiguste III. seltsi Exanthemata, I. perekonda Rubeola.

Leetrite liigid : Rubeola Vulgaris, Rubeola sine Catarrho, Rubeola Nigra.[15]

Termin

Rubeola sünonüümid : Morbilli, Blacitae, Febris morbillosa (Hoffman) , Phoeicismus (Plouquet), Typhus morbillosus (Cricton), Enanthesis rubeola (Good).[16]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Meditsiinisõnastik" 404:2004.
  2. ↑ Lippincott Williams and Wilkins,"Professional Guide to Diseases", 10 trükk, lk 884 – 886, 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 7.02.2014) (inglise keeles)
  3. ↑ Neal Nathanson jt, Viral Pathogenesis and Immunity, 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.07.2014) (inglise keeles)
  4. ↑ PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)(inglise keeles)
  5. ↑ Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,Vitamin A for treating measles in children., Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014) (inglise keeles)
  6. ↑ Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment, Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 7.02.2014) (inglise keeles)
  7. ↑ Walter A. Orenstein, Robert T. Perry ja Neal A. Halsey, The Clinical Significance of Measles: A Review, J Infect Dis. (2004) 189 (Supplement 1): S4-S16., doi: 10.1086/377712, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)(inglise keeles)
  8. ↑ Progress towards reducing global measles deaths and measles elimination goals, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)(inglise keeles)
  9. ↑ 9,0 9,1 WHO: Global summary on measles, 2006 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "whosummary" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  10. ↑ Nakkushaigustesse haigestumine, veebiversioon (vaadatud 14.01.2015.a.)
  11. ↑ Terviseamet, Epideemia hädaolukorra riskianalüüs, Tallinn 2011, lk 4, veebiversioon (8.08.2014)
  12. ↑ Die Welt, Knapp 30 neue Masernfälle pro Tag in Berlin, 26.02.15, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)(saksa keeles)
  13. ↑ Pia Heinemann, Die Welt, Warum Masern tödlich enden können, 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)(saksa keeles)
  14. ↑ Delfi, Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool, 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)
  15. ↑ John Elliotson, "The Principles and Pratice of Medicine;", lk 1052, London, 1839, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015.a.)(inglise keeles)
  16. ↑ Thomas Bateman, Robert Willan, Anthony Todd Thomson, "A practical synopsis of cutaneous diseases, according to the arrangement of Dr. Willan, exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment", 8. trükk, toimetanud Anthony Todd Tomson, London, lk 72, 1836, The Medical Heritage Library raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)(inglise keeles)

Välisallikad

Leetrite laboratoorne diagnoosimine
Leetrite vaktsiiniga seotud surmad
Reesusmakaakidel

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Masern seisuga 07.02.2014.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Leetrid&oldid=4118297"