Liivi rand: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Liivi rand''' ({{keel-liv|Līvõd Rānda}}, {{keel-lv|Lībiešu krasts}}) on 1991. aastal Läti valitsuse poolt [[Kuramaa]] põhjarannikule loodud kultuurilis-ajalooline ala, millesse kuulub 12 endist [[liivlased|liivi]] küla, milleks on lääne poolt ida poole lugedes [[Lūž]], [[Pizā]], [[Īra]], [[Ūžkilā]], [[Sīkrõg]], [[Irē]], [[Kūoštrõg]], [[Pitrõg]], [[Sǟnag]], [[Vaid]], [[Kūolka]] ja [[Mustānum]]. Selle administratsiooni ülesanneteks määrati piirkonna teaduslik dokumenteerimine, kinnis- ja vallasasjade säilimise eest hoolitsemine, hoonestuseeskirja järgmise ja maastiku säilimise tagamine, sotsiaalmajandusliku arengu ja keskkonnakaitse seisukohtade väljatöötamisel osalemine, teaduslike, haridus- ja kultuuriürituste korraldamine. Alates 2003. |
'''Liivi rand''' ({{keel-liv|Līvõd Rānda}}, {{keel-lv|Lībiešu krasts}}) on 1991. aastal Läti valitsuse poolt [[Kuramaa]] põhjarannikule loodud kultuurilis-ajalooline ala, millesse kuulub 12 endist [[liivlased|liivi]] küla, milleks on lääne poolt ida poole lugedes [[Lūž]], [[Pizā]], [[Īra]], [[Ūžkilā]], [[Sīkrõg]], [[Irē]], [[Kūoštrõg]], [[Pitrõg]], [[Sǟnag]], [[Vaid]], [[Kūolka]] ja [[Mustānum]]. Selle administratsiooni ülesanneteks määrati piirkonna teaduslik dokumenteerimine, kinnis- ja vallasasjade säilimise eest hoolitsemine, hoonestuseeskirja järgmise ja maastiku säilimise tagamine, sotsiaalmajandusliku arengu ja keskkonnakaitse seisukohtade väljatöötamisel osalemine, teaduslike, haridus- ja kultuuriürituste korraldamine. Alates 2003. aastast on institutsiooni korduvalt reformitud, millega on kaasnenud riikliku toetuse vähenemine.<ref>Blumberga, Renāte, ''Liivlased 19-21. sajandil'', lk 127-153 koguteoses ''Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur'', koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011.</ref> |
||
Mõnikord räägitakse Liivi rannast ka kui [[Kuramaa liivlased|Kuramaa liivlaste]] traditsioonilisest asualast, mis oli välja kujunenud 19. sajandi lõpuks. Selle piirkonna hulka kuuluvaks on peetud ka [[Ventspils]]ist 20 kilomeetrit põhja pool asuvat [[Paţikmō]] (läti keeles [[Oviši]]) küla Lūžist lääne pool, kuigi sealne rahvastik on lätistunud varem kui muude külade rahvas. Ajalooliselt oli liivi rand jagatud kaheks osaks (ida- ja lääneosa), kus räägiti ka erinevaid murdeid – idamurret ja läänemurret. [[1920]]. aastail üritati liivlaste asuala ühendada ühte valda, kuid see plaan ebaõnnestus. Kumbki osa kuulus eraldi [[vald|valla]] ja [[kihelkond|kihelkonna]] alla. Praegu on ajalooline liivi ranna territoorium jagatud [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi]], [[Dundaga piirkond|Dundaga]] ja [[Roja piirkond|Roja]] piirkondade vahel. |
Mõnikord räägitakse Liivi rannast ka kui [[Kuramaa liivlased|Kuramaa liivlaste]] traditsioonilisest asualast, mis oli välja kujunenud 19. sajandi lõpuks. Selle piirkonna hulka kuuluvaks on peetud ka [[Ventspils]]ist 20 kilomeetrit põhja pool asuvat [[Paţikmō]] (läti keeles [[Oviši]]) küla Lūžist lääne pool, kuigi sealne rahvastik on lätistunud varem kui muude külade rahvas. Ajalooliselt oli liivi rand jagatud kaheks osaks (ida- ja lääneosa), kus räägiti ka erinevaid murdeid – idamurret ja läänemurret. [[1920]]. aastail üritati liivlaste asuala ühendada ühte valda, kuid see plaan ebaõnnestus. Kumbki osa kuulus eraldi [[vald|valla]] ja [[kihelkond|kihelkonna]] alla. Praegu on ajalooline liivi ranna territoorium jagatud [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi]], [[Dundaga piirkond|Dundaga]] ja [[Roja piirkond|Roja]] piirkondade vahel. |
||
Redaktsioon: 2. märts 2015, kell 15:00
Liivi rand (liivi keeles Līvõd Rānda, läti keeles Lībiešu krasts) on 1991. aastal Läti valitsuse poolt Kuramaa põhjarannikule loodud kultuurilis-ajalooline ala, millesse kuulub 12 endist liivi küla, milleks on lääne poolt ida poole lugedes Lūž, Pizā, Īra, Ūžkilā, Sīkrõg, Irē, Kūoštrõg, Pitrõg, Sǟnag, Vaid, Kūolka ja Mustānum. Selle administratsiooni ülesanneteks määrati piirkonna teaduslik dokumenteerimine, kinnis- ja vallasasjade säilimise eest hoolitsemine, hoonestuseeskirja järgmise ja maastiku säilimise tagamine, sotsiaalmajandusliku arengu ja keskkonnakaitse seisukohtade väljatöötamisel osalemine, teaduslike, haridus- ja kultuuriürituste korraldamine. Alates 2003. aastast on institutsiooni korduvalt reformitud, millega on kaasnenud riikliku toetuse vähenemine.[1]
Mõnikord räägitakse Liivi rannast ka kui Kuramaa liivlaste traditsioonilisest asualast, mis oli välja kujunenud 19. sajandi lõpuks. Selle piirkonna hulka kuuluvaks on peetud ka Ventspilsist 20 kilomeetrit põhja pool asuvat Paţikmō (läti keeles Oviši) küla Lūžist lääne pool, kuigi sealne rahvastik on lätistunud varem kui muude külade rahvas. Ajalooliselt oli liivi rand jagatud kaheks osaks (ida- ja lääneosa), kus räägiti ka erinevaid murdeid – idamurret ja läänemurret. 1920. aastail üritati liivlaste asuala ühendada ühte valda, kuid see plaan ebaõnnestus. Kumbki osa kuulus eraldi valla ja kihelkonna alla. Praegu on ajalooline liivi ranna territoorium jagatud Ventspilsi, Dundaga ja Roja piirkondade vahel.
Liivi ranna ala kattub osaliselt Slītere rahvuspargi territooriumiga.
Pärast Läti Vabariigi taasiseseisvumist on Liivi rannast saanud populaarne turismi- ja suvituskoht.
Viited
- ↑ Blumberga, Renāte, Liivlased 19-21. sajandil, lk 127-153 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011.
Liivi külad Liivi rannas | |||
|---|---|---|---|
 |  | ||