Anna Kalamees: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
3. rida: 3. rida:
Ta lõpetas Eesti Aleksandrikooli ja aastal [[1921]] Viljandi eesti haridusseltsi tütarlaste gümnaasiumi. Ta õppis aastatel [[1921]]–[[1928]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonnas]], lõpetades selle arsti astmega.
Ta lõpetas Eesti Aleksandrikooli ja aastal [[1921]] Viljandi eesti haridusseltsi tütarlaste gümnaasiumi. Ta õppis aastatel [[1921]]–[[1928]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonnas]], lõpetades selle arsti astmega.


Aastal [[1928]] alustas ta tööd [[Tartu tiisikuse vastu võitlemise selts]]i tiisikuse nõuandlas. Aastal [[1931]] valiti ta 30 soovija hulgast [[Taheva laste tuberkuloosisanatoorium]]i arstiks, kus töötas pikka aega, vahepeal täiendades end stomatoloogia alal [[Viin]]is. Aastal [[1940]] sai ta koha [[Tallinna nakkushaigla]]s dr. [[Karl Kaur]]i assistendina. Sama aasta lõpul asus ta tööle tuberkuloosihaigla juhatajana Turba tänaval ja samal ajal ka väikelaste tuberkuloosi sanatooriumis [[Hiiu]]l. Aastal [[1941]] evakueerus ta Nõukogude Liidu tagalasse, kust tuli tagasi aastal [[1944]], asudes taas tööle Hiiule, kus töötas aastani [[1946]]. Aastal [[1949]] täiendas ta end tuberkuloosi alal ja sai aastal [[1950]] [[Nõmme laste kopsutuberkuloosi sanatoorium]]i peaarstiks ja samas ka röntgenoloogiks. Aastal [[1972]] sai ta [[Tallinna vabariiklik tuberkuloosidispanser|Tallinna vabariikliku tuberkuloosidispanseri]] statsionaari arstiks, kus töötas kuni pensionile (ta töötas 80. eluaastani) siirdumiseni. Ta oli aktiivne ftisiaatrite seltsi liige<ref>Heiki Raudla. Pilistvere kihelkond - Eestimaa Taani. Viljandi muuseum 2012
Aastal [[1928]] alustas ta tööd [[Tartu tiisikuse vastu võitlemise selts]]i tiisikuse nõuandlas. Aastal [[1931]] valiti ta 30 soovija hulgast [[Taheva laste tuberkuloosisanatoorium]]i arstiks, kus töötas pikka aega, vahepeal täiendades end stomatoloogia alal [[Viin]]is. Aastal [[1940]] sai ta koha [[Tallinna nakkushaigla]]s dr. [[Karl Kaur]]i assistendina. Sama aasta lõpul asus ta tööle tuberkuloosihaigla juhatajana Turba tänaval ja samal ajal ka väikelaste tuberkuloosi sanatooriumis [[Hiiu]]l.
Aastal [[1941]] evakueerus ta Nõukogude Liidu tagalasse, kust tuli tagasi aastal [[1944]], asudes taas tööle Hiiule, kus töötas aastani [[1946]]. Aastal [[1949]] täiendas ta end tuberkuloosi alal ja sai aastal [[1950]] [[Nõmme laste kopsutuberkuloosi sanatoorium]]i peaarstiks ja samas ka röntgenoloogiks. Aastal [[1972]] sai ta [[Tallinna vabariiklik tuberkuloosidispanser|Tallinna vabariikliku tuberkuloosidispanseri]] statsionaari arstiks, kus töötas kuni pensionile (ta töötas 80. eluaastani) siirdumiseni. Ta oli aktiivne ftisiaatrite seltsi liige<ref>Heiki Raudla. Pilistvere kihelkond - Eestimaa Taani. Viljandi muuseum 2012
</ref>.
</ref>.



Redaktsioon: 1. märts 2015, kell 01:14

Anna Kalamees (neiuna Anna Sink; 23. september 1900 Kabala vald12. detsember 1992 Tallinn) oli eesti kopsuarst.

Ta lõpetas Eesti Aleksandrikooli ja aastal 1921 Viljandi eesti haridusseltsi tütarlaste gümnaasiumi. Ta õppis aastatel 19211928 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, lõpetades selle arsti astmega.

Aastal 1928 alustas ta tööd Tartu tiisikuse vastu võitlemise seltsi tiisikuse nõuandlas. Aastal 1931 valiti ta 30 soovija hulgast Taheva laste tuberkuloosisanatooriumi arstiks, kus töötas pikka aega, vahepeal täiendades end stomatoloogia alal Viinis. Aastal 1940 sai ta koha Tallinna nakkushaiglas dr. Karl Kauri assistendina. Sama aasta lõpul asus ta tööle tuberkuloosihaigla juhatajana Turba tänaval ja samal ajal ka väikelaste tuberkuloosi sanatooriumis Hiiul.

Aastal 1941 evakueerus ta Nõukogude Liidu tagalasse, kust tuli tagasi aastal 1944, asudes taas tööle Hiiule, kus töötas aastani 1946. Aastal 1949 täiendas ta end tuberkuloosi alal ja sai aastal 1950 Nõmme laste kopsutuberkuloosi sanatooriumi peaarstiks ja samas ka röntgenoloogiks. Aastal 1972 sai ta Tallinna vabariikliku tuberkuloosidispanseri statsionaari arstiks, kus töötas kuni pensionile (ta töötas 80. eluaastani) siirdumiseni. Ta oli aktiivne ftisiaatrite seltsi liige[1].

Ta suri 12. detsembril 1992 Tallinnas ja ta maeti 16. detsembril 1992 Metsakalmistule[2].

Isiklikku

Tema abikaasa dr. Heinrich (Henn) Kalamees oli samuti arst. Tema vend Peeter Sink oli eesti maalikunstnik, luuletaja, kultuuri- ja usutegelane; vennapoeg Tunne Kelam on poliitik, vennapoeg Kuldar Sink oli eesti helilooja ja flöödimängija.

Viited