Leetrid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
93. rida: 93. rida:
[[Eesti]]s on [[leetriepideemia]]d olnud aastatel 1965–1966 (haigusjuhtude arv 42 665 ja surmajuhtude arv 3) ning aastail 1981–1982 (haigusjuhtude arv 9485 ja surmajuhtude arv 0). <ref>Terviseamet, [http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4748/1/Terviseamet2011.pdf Epideemia hädaolukorra riskianalüüs], Tallinn 2011, lk 4, veebiversioon (08.08.2014)</ref>
[[Eesti]]s on [[leetriepideemia]]d olnud aastatel 1965–1966 (haigusjuhtude arv 42 665 ja surmajuhtude arv 3) ning aastail 1981–1982 (haigusjuhtude arv 9485 ja surmajuhtude arv 0). <ref>Terviseamet, [http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4748/1/Terviseamet2011.pdf Epideemia hädaolukorra riskianalüüs], Tallinn 2011, lk 4, veebiversioon (08.08.2014)</ref>


=== Leetrite puhang Berliinis (2014) ===
===2014===


2014. aastal olid puhangud [[Kõrgõzstan]]is (7500 haigusjuhtu), [[Bosnia ja Hertsegoviina]] on teatanud 5340 haigusjuhtumist, [[Venemaa]]l ja [[Gruusia]]s oli kummaski riigis ligi 3300 haigestunut.
Berliinis hakkas oktoobris 2014 levima leetrite puhang, nakatunuid on 574<ref>Pia Heinemann, [[Die Welt]], [http://www.welt.de/gesundheit/article137743082/Warum-Masern-toedlich-enden-koennen.html Warum Masern tödlich enden können], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>. Seisuga 23. veebruar 2015 on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.<ref>[[Delfi (portaal)|Delfi]], [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/berliinis-suri-leetritesse-vaike-laps-ning-suleti-uks-kool?id=70863291 Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)</ref>

[[Itaalia]]s oli ligi 1700 ja [[Kasahstan]]is 540 haigestunut.<ref>Die Welt, [http://www.welt.de/gesundheit/article137853032/Knapp-30-neue-Masernfaelle-pro-Tag-in-Berlin.html Knapp 30 neue Masernfälle pro Tag in Berlin], 26.02.15, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>

==== Leetrite puhang Berliinis (2014) ====

[[Berliin]]is hakkas oktoobris 2014 levima leetrite puhang, nakatunuid on 574<ref>Pia Heinemann, [[Die Welt]], [http://www.welt.de/gesundheit/article137743082/Warum-Masern-toedlich-enden-koennen.html Warum Masern tödlich enden können], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>. Seisuga 23. veebruar 2015 on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.<ref>[[Delfi (portaal)|Delfi]], [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/berliinis-suri-leetritesse-vaike-laps-ning-suleti-uks-kool?id=70863291 Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)</ref>

26. veebruari seisuga on nakatunute arv 637.


== Ajaloolist ==
== Ajaloolist ==

Redaktsioon: 27. veebruar 2015, kell 08:45

Leetrid
Morbilli
Nahk leetrite kolmandal haiguspäeval.
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 BB.05
RHK-9 055
DiseasesDB 7890
MedlinePlus 001569
eMedicine derm/259 emerg/389 ped/1388
MeSH D008457

Leetrid (ladina morbilli, inglise measles, rubeola)[1] on leetriviiruse põhjustatud lümfotroopne infektsioonhaigus (lööbehaigus) inimestel. Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest (MMR vaktsiin – leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin) põeb leetreid lapsepõlves. Need kes lapsepõlves vaktsineeritud võivad põdeda haigust noorukina või ka täiskasvanuna.[2]

Epidemioloogia

Leetrite teavitatud haigusjuhtumid WHO statistiliste andmete alusel[3]
WHO-piirkond 1980 1990 2000 2005
Aafrika 1 240 993 481 204 520 102 316 224
Ameerika 257 790 218 579 1 755 19
Östliches Mittelmeer 341 624 59 058 38 592 15 069
Euroopa 851 849 234 827 37 421 37 332
Kagu-Aasia 199 535 224 925 61 975 83 627
Vaikse ookeani lääneosas 1 319 640 155 490 176 493 128 016
Maailmas kokku 4 211 431 1 374 083 836 338 580 287

Leetriviiruse laboratoorne eraldamine

 Pikemalt artiklis Leetriviirus

Leetriviirus (Edmonstoni tüvi) eraldati (korjati) 1954. aastal neerurakkudest John F. Enders'i ja tema kaastöötajate poolt.

Nakatumine ja paljunemine

Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ka suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede kaudu. Viiruse transkriptsioon elusrakkudes toimub lümfisüsteemi kudedes ja elundites ning lümfisüsteemi rakkude (näit dendriitrakud, monotsüüdid,T-lümfotsüüdid) tsütoplasmas ja rakumembraanis. Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltites elundites nagu nahk, silma sidekest, kopsud, seedekulgla, maks, neerud, suguelundite limaskest ja peaaju.

Immunopatoloogia

Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist immunosupressiooni, mis kujuneb 10. peiteperioodi päeval ja kestab 3–4 nädalat pärast lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme veel hästi ei tunta, kuid arvatakse, et viirus nakatab:

  • a) dentriitrakke ja monotsüüte takistades neil antigeenide presenteerimist;
  • b) ringlevate T-lümfotsüütide arv väheneb ligi 50% võrra, nii apoptoosi kui ka paljunemisraskuste tõttu;
  • c) toimub lümfoid(-immuun)süsteemi düsbalanseerimine – TH1 nihkub TH2-le.[4]

Leetriviiruse osakeste märklaud-elundiks on tüümus.[5]

Sümptomaatika

Infektsioonnakkuse asümptomaatiline peiteaeg pärast leetriviirusega kokkupuutumist on 8–14 päeva. Harilikult alates 10. päevast tekib nakkushaigusele iseloomulik väliste ilmingutega periood, mis kestab 3–5 päeva. Seda perioodi iseloomustab valguspelgus, anoreksia, silmasidekesta põletik, ninapõletik, kurgupõletik ja kuiv köha. Nimetatud perioodi lõppedes, enne leetrite lööbe ilmnemist, ilmuvad suu limaskestale helepunased Kopliki laigud. Keskmiselt 5 päeva jooksul pärast Kopliki laikude ilmumist tõuseb kõrge palavik (40 °C või kõrgem) ja nahale ilmub lööve, mis algab kõrvade tagant ja levib näole, kaelale, silmalaugudele, kätele, rinnale, seljale, kintsudele ja jalgadele. Lööve on algul roosa, hiljem punetav, kestab 5 päeva taandudes pea samas järjekorras kui levis. Pärast lööbe ilmumist ei ole patsient enam nakkuseallikaks.

Asümptomaatilised leetrid

Asümptomaatiliste leetrite puhul, harilikult noorukitel ja täiskasvanutel keda on vaktsineeritud aga ka immuunpuudulikkusega inimestel võib enamik sümptomeid puududa. Esineda võib palavikku ja väiksemaid lööbe laigukesi keha erinevais paigus. Kuna sümptomid erinevad leetrite omast tunduvalt siis on asümptomaatilisi leetreid raske diagnoosida.

Eristusdiagnoos

Diagnoosimiseks tuleks läbi viia eristusdiagnoos eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu herpesviirusnakkused, äkkeksanteem, punetised ja tuulerõuged.

Ravi

Leetrite ravi siiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikualandavaid ja valuvaigistavaid vahendeid.

Uuringud (sh metaanalüüs) on tuvastanud, et suuremates kogustes A-vitamiini manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.[6][7]

Tüsistused

Leetride nähtavad haigusilmingud kaovad harilikult 10 päeva jooksul. Komplikatsioonideks on keskõrvapõletik, kopsupõletik, kaela lümfisõlmepõletik, entsefaliit ja surm.

Mitme aasta jooksul leetrite põdemisest võib välja areneda ohtlik kesknärvisüsteemi viirusnakkus – subakuutne skleroseeruv panentsefaliit (RHK-10 – kood [A81.1]).

RHK-10 klassifikatsioon

  • [B05.0] – entsefaliidiga tüsistunud leetrid
  • [B05.1] – meningiidiga tüsistunud leetrid
  • [B05.2] – pneumooniaga tüsistunud leetrid
  • [B05.3] – keskkõrvapõletikuga tüsistunud leetrid
  • [B05.4] – sooletüsistustega leetrid
  • [B05.8] – muude tüsistustega leetrid
  • [B05.9] – tüsistusteta leetrid

Haigestumine Eestis

Eestis ei ole Terviseameti andmetel 2014. aastal registreeritud ühtegi leetrite haigusjuhtu.[8]

Epideemiad

Eestis on leetriepideemiad olnud aastatel 1965–1966 (haigusjuhtude arv 42 665 ja surmajuhtude arv 3) ning aastail 1981–1982 (haigusjuhtude arv 9485 ja surmajuhtude arv 0). [9]

2014

2014. aastal olid puhangud Kõrgõzstanis (7500 haigusjuhtu), Bosnia ja Hertsegoviina on teatanud 5340 haigusjuhtumist, Venemaal ja Gruusias oli kummaski riigis ligi 3300 haigestunut.

Itaalias oli ligi 1700 ja Kasahstanis 540 haigestunut.[10]

Leetrite puhang Berliinis (2014)

Berliinis hakkas oktoobris 2014 levima leetrite puhang, nakatunuid on 574[11]. Seisuga 23. veebruar 2015 on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.[12]

26. veebruari seisuga on nakatunute arv 637.

Ajaloolist

Dr Elliotson'i klassifikatsioon (avald 1839)

Erinevad leetrite liigid klassifiseeris ta nahahaiguste III. seltsi Exanthemata, I. perekonda Rubeola.

Leetrite liigid : Rubeola Vulgaris, Rubeola sine Catarrho, Rubeola Nigra.[13]

Termin

Rubeola sünonüümid : Morbilli, Blacitae, Febris morbillosa (Hoffman) , Phoeicismus (Plouquet), Typhus morbillosus (Cricton), Enanthesis rubeola (Good).[14]

MMR vaktsiin

 Pikemalt artiklis MMR vaktiin

Viited

  1. "Meditsiinisõnastik" 404:2004.
  2. Lippincott Williams and Wilkins,Professional Guide to Diseases, 10 th ed, , lk 884 – 886 , 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 07.02.2014) (inglise keeles)
  3. WHO: Global summary on measles, 2006
  4. Neal Nathanson et al., Viral Pathogenesis and Immunity, 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)
  5. PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)(inglise keeles)
  6. Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,Vitamin A for treating measles in children., Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014) (inglise keeles)
  7. Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment, Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014) (inglise keeles)
  8. Nakkushaigustesse haigestumine, veebiversioon (vaadatud 14.01.2015.a.)
  9. Terviseamet, Epideemia hädaolukorra riskianalüüs, Tallinn 2011, lk 4, veebiversioon (08.08.2014)
  10. Die Welt, Knapp 30 neue Masernfälle pro Tag in Berlin, 26.02.15, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)(saksa keeles)
  11. Pia Heinemann, Die Welt, Warum Masern tödlich enden können, 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)(saksa keeles)
  12. Delfi, Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool, 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)
  13. John Elliotson, "The Principles and Pratice of Medicine;", lk 1052, London, 1839, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015.a.)(inglise keeles)
  14. Thomas Bateman, Robert Willan, Anthony Todd Thomson, "A practical synopsis of cutaneous diseases, according to the arrangement of Dr. Willan, exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment", 8. trükk, toimetanud Anthony Todd Tomson, London, lk 72, 1836, The Medical Heritage Library raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015.a.)(inglise keeles)

Välisallikad

  • Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression, toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 8.07.2014) (inglise keeles)
  • Lippincott Williams and Wilkins,Professional Guide to Diseases, 10. trükk, lk 884–886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 7.02.2014) (inglise keeles)

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Masern seisuga 07.02.2014.