Kaitseliidu Valgerist: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
sarnanema (millele > millega)
PResümee puudub
P (sarnanema (millele > millega))
'''Kaitseliidu Valgerist''' on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] teenetemärk.
 
I klassi Valgeristi märk kujutab neljaharulist valget mõlemalt küljelt emailitud malta risti, mille esikülge ümbritseb 0,5 mm laiune kuldäär. Märgi esiküljel on kuldne mõõk, mille käepide asub risti ülemisel harul ja tera ulatub läbi risti keskme alumisele harule. Risti esiküljele, mõõga peale, on asetatudpaigutatud Kaitseliidu embleem. Risti tagumisel küljel on kümne millimeetrisekümnemillimeetrise läbimõõduga valge emailitud kuldäärtega sõõr. Sõõri sees on numbrid asetatuna üksteise alla – 11. XI 1918. Risti ülemise ja külgharude pikkus on 25 mm ja alumise haru pikkus 32 mm keskmest arvestades. Risti igas harus on täisnurkne sisselõige.
 
II ja III klassi Valgeristi märk sarnaneb I klassi ValgeristileValgeristiga, kuid nende ülemise ja külgharude pikkus on 20 mm ja alumise haru pikkus 27 mm keskmest arvestades.
 
==Klassid==
===Valgeristi I klassi teenetemärk===
 
Kaitseliidu Valgeristi teenetemärk asutati 19. juunil 1929. aastal. Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] ühtegi Valgeristi I klassi teenetemärki välja anda ei jõutud. Iseseisvuse taastamise järel on Valgeristi I klass annetatud president [[Lennart Meri]]le ja president [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlile]], Kaitseliidu auliikmele [[Enn Tarto]]le, viitseadmiral [[Tarmo Kõuts]]ile, postuumselt Kaitseliidu endisele ülemale major [[Benno Leesik]]ule ning reserv[[kindralleitnant]] [[Johannes Kert|Johannes Kerdile]] (aastal 2008).<ref>[[Inga-Gretel Linkgreim]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06108256 Johannes Kert saab Kaitseliidu kõrgeima aumärgi]. [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudisteportaal, 19.02.2008</ref>
 
==Vaata ka==
137 856

muudatust

Navigeerimismenüü