Keemiline struktuur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 23. veebruar 2015, kell 02:38

Amitriptüliini molekuli keemilise struktuuri graafiline esitlus, see on skelettvalem

Keemiline struktuur tähendab aatomite ruumilist paigutust molekulis. Keemilise struktuuri kirjeldamisel kasutatakse mõisteid, nagu struktuurivalem, molekulaarne geomeetria, elektronkonfiguratsioon, kristallstruktuur.

Molekulide keemilise struktuuri määramiseks kasutatakse mitmesuguseid spektroskoopia meetodeid:

UV-Vis spektroskoopia uurib neeldumis- ja kiirgusspektreid ultraviolettkiirguse ja nähtava valguse piirkonnas; näitab eeskätt aromaatseid rühmasid ja konjugeeritud sidemeid;
Infrapunaspektroskoopia (IP) uurib neeldumis- ja kiirgamisspektreid; infrapunases piirkonnas; näitab funktsionaalseid rühmi;
Tuumamagnetresonantsspektroskoopias uuritakse aatomituumade ja magnetvälja vastastikust toimet, saadakse ainele iseloomulik TMR spekter; näitab paaritu spinniga aatomituumasid (isotoope) ¹H, ¹³C, ¹⁵N, ¹⁹F, ³¹P;
Massispektromeetria. Uuritav aine ioniseeritakse (näiteks elektronkiire toimel), mille tulemusel moodustuvad ioniseeritud molekulid ja molekuli fragmendid, mida saab registreerida kui ainele karakteerset MS spektrit; annab osakeste laengu ja massi suhte;
Röntgenkristallograafia ehk röntgendifraktsioon. Aine kristallile langev röntgenikiir hajub ainele omaselt spetsiifilistes suundades näidates aatomite paigutust aine kristallis.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Molekulide keemilise struktuuri määramiseks kasutatakse mitmesuguseid [[spektroskoopia]] meetodeid:
-*[[UV-Vis spektroskoopia]] uurib neeldumis- ja kiirgusspektreid [[ultraviolettkiirgus]]e ja nähtava [[valgus]]e piirkonnas; näitab eeskätt [[arüülrühm|aromaatseid rühmasid]] ja [[konjugeeritud side]]meid
+*[[UV-Vis spektroskoopia]] uurib neeldumis- ja kiirgusspektreid [[ultraviolettkiirgus]]e ja nähtava [[valgus]]e piirkonnas; näitab eeskätt [[arüülrühm|aromaatseid rühmasid]] ja [[konjugeeritud side]]meid;
-*[[Infrapunaspektroskoopia]] (IP) uurib neeldumis- ja kiirgamisspektreid; [[infrapunakiirgus|infrapunases]] piirkonnas; näitab [[funktsionaalne rühm|funktsionaalseid rühmi]]
+*[[Infrapunaspektroskoopia]] (IP) uurib neeldumis- ja kiirgamisspektreid; [[infrapunakiirgus|infrapunases]] piirkonnas; näitab [[funktsionaalne rühm|funktsionaalseid rühmi]];
-*[[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia]]s  uuritakse [[aatomituum]]ade ja [[magnetväli|magnetvälja]] vastastikust toimet, saadakse ainele iseloomulik TMR spekter; näitab paaritu [[spinn]]iga [[aatomituum]]asid  ([[isotoop]]e)   <sup>1</sup>H, <sup>13</sup>C, <sup>15</sup>N, <sup>19</sup>F, <sup>31</sup>P
+*[[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia]]s uuritakse [[aatomituum]]ade ja [[magnetväli|magnetvälja]] vastastikust toimet, saadakse ainele iseloomulik TMR spekter; näitab paaritu [[spinn]]iga [[aatomituum]]asid ([[isotoop]]e) <sup>1</sup>H, <sup>13</sup>C, <sup>15</sup>N, <sup>19</sup>F, <sup>31</sup>P;
-*[[Massispektromeetria]]. Uuritav aine ioniseeritakse (näiteks [[elektronkiir]]e toimel), mille tulemusel moodustuvad ioniseeritud molekulid ja molekuli fragmendid, mida saab registreerida kui ainele karakteerset MS spektrit; annab osakeste laengu ja [[mass]]i suhte
+*[[Massispektromeetria]]. Uuritav aine ioniseeritakse (näiteks [[elektronkiir]]e toimel), mille tulemusel moodustuvad ioniseeritud molekulid ja molekuli fragmendid, mida saab registreerida kui ainele karakteerset MS spektrit; annab osakeste laengu ja [[mass]]i suhte;
-*[[Röntgenkristallograafia]] ehk röntgendifraktsioon. Aine [[kristall]]ile langev [[röntgenkiirgus|röntgenkiir]] hajub ainele omaselt spetsiifilistes suundades näidates [[aatom]]ite paigutust aine kristallis.
+*[[Röntgenkristallograafia]] ehk röntgendifraktsioon. Aine [[kristall]]ile langev [[röntgenkiirgus|röntgenikiir]] hajub ainele omaselt spetsiifilistes suundades näidates [[aatom]]ite paigutust aine kristallis.
 ==Vaata ka==
 *[[Struktuurivalem]]