Miory: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja Чаховіч Уладзіслаў (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [... |
|||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
| hääldus = 'Mjorõ |
| hääldus = 'Mjorõ |
||
| omakeelne_nimi_1 = valgevene | Мёры * / Miory |*transkriptsioon: Mjorõ |
| omakeelne_nimi_1 = valgevene | Мёры * / Miory |*transkriptsioon: Mjorõ |
||
| omakeelne_nimi_2 = vene | Мёры<ref>[http://files.knihi.com/Slounik/Liemciuhova/Viciebskaja.pdf Нарматыўны даведнік "Назвы населеных пунктаў Рэспублікі Беларусь. Віцебская вобласць", 2009]</ref> |(Mjorõ) |
|||
| omakeelne_nimi_2 = vene | Миоры |(Miorõ) |
|||
| omakeelne_nimi_3 = | | |
| omakeelne_nimi_3 = | | |
||
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Miory.png|100px]] |
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Miory.png|100px]] |
||
| 35. rida: | 35. rida: | ||
Pilt:Kaścioł - Miory - 2.jpg|Miory katoliku kirik |
Pilt:Kaścioł - Miory - 2.jpg|Miory katoliku kirik |
||
</gallery> |
</gallery> |
||
== Viited == |
|||
{{viited}} |
|||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
Redaktsioon: 19. veebruar 2015, kell 14:19
| Miory | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| [ 'Mjorõ ] | |||||
| |||||
| Elanikke | 8100 (2010) | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 55° 37′ N, 27° 37′ E | ||||
  | |||||
Miory, ka Mijory (transkribeerituna Mjorõ) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Miory rajooni ja Miory külanõukogu halduskeskus. Läbi linna viib Druja-Varapajeva raudtee. Asub Miory järve kaldal.
Asula nime päritolu kohta on mitu hüpoteesi. Ühe teooria kohaselt tuleb see kunagise omaniku nimest Meer või Maer. Teise teooria kohaselt tuleb asula nimi sellest, et Miory omanikeks on kunagi olnud Miri vürstid. Kolmanda teooria kohaselt pärineb asula nimi soome-ugri keeltest, sõnast jarvi ehk järv. Rahvasuus seostatakse asula nime sõnaga Мерыца või мір (kalme ja rahu), legendi järgi hukkunud seal omavahelises lahingus kaks vaenujalal vürsti ja selle järel saabunud kahe maa vahele rahu. Ka räägitakse rahvasuus võõramaisest valitsejast Meryst ja tema naisest Meritsast.
Miorys on kolm kesskkooli ja spordikool. Ilmub ajaleht Мёрскія навіны. Kultuurimaja, raamatukogu, rajooni koduloomuuseum.
Ajalugu
Mioryt mainitakse esimest korda aastal 1514. Aastal 1621 lasi piirkonna omanik Mirski ehitada kiriku, aga aastal 1644 rajati sinna õigeusu klooster. Aastal 1690 lasi piirkonna omanik M. Mirski selle ida katoliku kirikule üle anda. Połacki Simeon jättis oma testamendis osa oma rahast sellele kloostrile. Peale Mirskite on Miory omanikeks olnud veel Perasvet-Sołtanyd, Belikovitšid, Clodtid, Zenowiczid, Puciatad.
Rzeczpospolita kolmandal jagamisel sattus Miory Venemaa koosseisu. Asulast sai alev. Miory elanikud võtsid jaanuariülestõusust aktiivselt osa. Aastal 1866 rajati seoses venestamisega rajati Mioryssse vene kool. Aastal 1907 ehitati Miory katoliku kirik. Aastast 1921 oli Miory Poola koosseisus. Aastal 1930 hakkas läbi Miory kulgema Varapajeva-Druja raudteeliin. 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. Linn aastast 1972.
Pilte
-
Miory -
Miory järve rand -
Miory katoliku kirik -
Miory katoliku kirik
