Eduard Rüga: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 32. rida: | 32. rida: | ||
==Looming== |
==Looming== |
||
Rüga oli ainus Pallase õpilane, kelle teoseid valiti 1939. aastal toimunud, [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus|Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse]] korraldatud eesti kunsti rändnäitusel [[Itaalia]]s, [[Ungari]]s, [[Poola]]s ja [[Belgia]]s. [[Antverpeni Kuninglik Muuseum]] ning [[Rooma Moodsa Kunsti Rahvusgalerii]] omandasid tõmmised kunstniku töödest "Altja neem" (1938) ja "Vana Irboska" (1938). Tema esimene |
Rüga oli ainus Pallase õpilane, kelle teoseid valiti 1939. aastal toimunud, [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus|Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse]] korraldatud eesti kunsti rändnäitusel [[Itaalia]]s, [[Ungari]]s, [[Poola]]s ja [[Belgia]]s. [[Antverpeni Kuninglik Muuseum]] ning [[Rooma Moodsa Kunsti Rahvusgalerii]] omandasid tõmmised kunstniku töödest "Altja neem" (1938) ja "Vana Irboska" (1938). Tema esimene isikunäitus leidis aset 1988. aastal [[Võrumaa muuseum|Võrumaa muuseumis]]. |
||
Eduard Rüga põhialaks kujunes [[puugravüür]], mis oli tollal üks populaarseim graafikatehnika. Kodumaa-aastate loomingu tipphetkeks saabki lugeda mappi "Lõuna-Eesti inimene ja loodus" (1942–1943), mille kavand pälvis Haridusministeeriumi preemia. Eduard Rüga viljeles mapi koostamisel tollal eestis ainulaadset mitmevärvilist kõrgtrükigraafikat. Lemmikaineseks oli Võrumaa maastikud ning inimesed. |
Eduard Rüga põhialaks kujunes [[puugravüür]], mis oli tollal üks populaarseim graafikatehnika. Kodumaa-aastate loomingu tipphetkeks saabki lugeda mappi "Lõuna-Eesti inimene ja loodus" (1942–1943), mille kavand pälvis Haridusministeeriumi preemia. Eduard Rüga viljeles mapi koostamisel tollal eestis ainulaadset mitmevärvilist kõrgtrükigraafikat. Lemmikaineseks oli Võrumaa maastikud ning inimesed. |
||
Ameerikas sattus kunstnik täiesti uude keskkonda nii ühiskondlikus kui kunstilises mõttes. Ameerika perioodi alul harrastas Rüga [[Monotüüpia|monotüüpiat]]. 1952. aastal alustas katsetusi [[Linoollõige|linoollõikes]]. Korduvaiks motiivideks olid kalad ja linnud. 1960ndail sai valdavaks abstraktne kujutusviis. Ta teostas rea peaaegu abstraktseid figuraalkompositsioone. 1960 |
Ameerikas sattus kunstnik täiesti uude keskkonda nii ühiskondlikus kui kunstilises mõttes. Ameerika perioodi alul harrastas Rüga [[Monotüüpia|monotüüpiat]]. 1952. aastal alustas katsetusi [[Linoollõige|linoollõikes]]. Korduvaiks motiivideks olid kalad ja linnud. 1960ndail sai valdavaks abstraktne kujutusviis. Ta teostas rea peaaegu abstraktseid figuraalkompositsioone. 1960. aastatel asus Rüga maalima. Ta oli kunstnik, kes aastate vältel ei kinnistunud kord leitud laadi juurde, vaid otsis vaheldusrikkust. Tema loomingupärandi hulka kuuluvad maalide ja graafika kõrval [[illustratsioon]]id ning [[eksliibris]]ed. Eestis teada olevate teoste arv ei ole kuigi suur, enamus neist kannab sõjaeelset daatumit. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 19. veebruar 2015, kell 02:54
| Eduard Rüga | |
|---|---|
| Sündinud |
16. august 1903 Sangaste vald |
| Surnud |
28. oktoober 1997 Elmwood Park, New Jersey, USA |
| Rahvus | Eestlane |
| Haridus | "Pallas |
| Tegevusala | graafik ja maalikunstnik |
Eduard Rüga (16. august 1903 Sangaste vald – 28. oktoober 1997 Elmwood Park, New Jersey, USA) oli eesti graafik ja maalikunstnik.
Elukäik
Sündis Sangaste vallas Tiidu karjamõisas ning käis koolis Vagulas, Urvastes ja Võru gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1928. aastal, sai temast kunstikooli "Pallas õpilane Jaan Vahtra ettevalmistusklassis. Majanduslikel põhjustel katkes õpingud mõne aasta pärast. Noor kunstnik jätkas iseseisvalt tööd ning osales 1934. aastal Võru noorte kunstnike näitusel. Samal aastal naasis ta ka "Pallasesse", seekord Nikolai Triigi maaliateljeesse. Samaaegselt õppis ta graafikat Arkadio Laigo juures. Kunstniku käekiri oli nii märgatavalt erinev eelkäijate omast, et graafikaateljee juhataja Laigo keeldus alla kirjutamast tema lõputunnistusele, väites, et Rüga pole lõpetamiseks küps. Konflikt lahenes ja Rüga lõpetas kooli ühes "Pallase" arvukaimas lennus koos Lepo Mikko, Elmar Kitse, Erich Pehapi jt (kokku üheksa kunstnikku). Lõpetamisel anti Rügale kultuurkapitali aastane kodumaine stipendium[1].
Kunstnik elas Pärnumaal Viira koolimajas, kus tema abikaasa oli õpetajannaks. 1944 emigreerus perekond Saksamaale ja sealt 1949 USA-sse. Eduard Rüga oli aktiivne ka väliseesti kultuurielu organiseerimisel. Ta oli Eesti Kujutavkunstnike Keskuse laekur ning esimees. Tema eestvedamisel korraldati näitusi New Yorgi Eesti Majas ning mitmetes muuseumides ja galeriides.
Eduard Rüga oli Üliõpilasselts Liivika liige.
Kunstnik suri Elmwood Parkis New Jersey osariigis, tema tuhastatud põrm sängitati 8. augustil 2000 Tartu Raadi Vana-Jaani kalmistule.
Looming
Rüga oli ainus Pallase õpilane, kelle teoseid valiti 1939. aastal toimunud, Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse korraldatud eesti kunsti rändnäitusel Itaalias, Ungaris, Poolas ja Belgias. Antverpeni Kuninglik Muuseum ning Rooma Moodsa Kunsti Rahvusgalerii omandasid tõmmised kunstniku töödest "Altja neem" (1938) ja "Vana Irboska" (1938). Tema esimene isikunäitus leidis aset 1988. aastal Võrumaa muuseumis.
Eduard Rüga põhialaks kujunes puugravüür, mis oli tollal üks populaarseim graafikatehnika. Kodumaa-aastate loomingu tipphetkeks saabki lugeda mappi "Lõuna-Eesti inimene ja loodus" (1942–1943), mille kavand pälvis Haridusministeeriumi preemia. Eduard Rüga viljeles mapi koostamisel tollal eestis ainulaadset mitmevärvilist kõrgtrükigraafikat. Lemmikaineseks oli Võrumaa maastikud ning inimesed.
Ameerikas sattus kunstnik täiesti uude keskkonda nii ühiskondlikus kui kunstilises mõttes. Ameerika perioodi alul harrastas Rüga monotüüpiat. 1952. aastal alustas katsetusi linoollõikes. Korduvaiks motiivideks olid kalad ja linnud. 1960ndail sai valdavaks abstraktne kujutusviis. Ta teostas rea peaaegu abstraktseid figuraalkompositsioone. 1960. aastatel asus Rüga maalima. Ta oli kunstnik, kes aastate vältel ei kinnistunud kord leitud laadi juurde, vaid otsis vaheldusrikkust. Tema loomingupärandi hulka kuuluvad maalide ja graafika kõrval illustratsioonid ning eksliibrised. Eestis teada olevate teoste arv ei ole kuigi suur, enamus neist kannab sõjaeelset daatumit.
Viited
- ↑ Enn Lillemets, Eduard Rüga näitus tulekul, Võrumaa Teataja, 13.05.2004
Allikad
- "Eduard Rüga värvidesse kätketud elurõõm", Õhtuleht, 1994