Sven Dimberg: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisatud loengukataloogi pilt.
Kustutatud kogu lehekülje sisu
1. rida: 1. rida:
[[File:Catalogus lectionum publicarum 1694.jpg|thumb|Tartu Ülikooli (Academia Gustavo-Carolina) loengukataloog 1694. aastast. Dimberg märgib, et ta jätkab eelmisel aastal alustatud Newtoni teooriate tutvustamist.]]

'''Sven Dimberg''' ([[1661]], [[Dimbo]] vald, [[Rootsi]] – [[12. juuni]] [[1731]]) oli [[Rootsi]] ja [[Eesti]] füüsik ja jurist, 1690–1701 [[Tartu Ülikool]]i matemaatikaprofessor ja 1694–1695 ka rektor. Eestis teadaolevalt varaseim [[Isaac Newton]]i [[gravitatsiooniteooria]] tutvustaja.

Pastori poeg Dimberg õppis [[Uppsala Ülikool|Uppsala]] ja [[Turu Ülikool|Turu]] (al. 1677) ülikoolis, tegutsedes tudengipõlves ka eraõpetajana. Pärast ülikooli Euroopas reisides külastas ta muuhulgas Inglismaad, kus omandas 1687. aastal ilmunud esmatrüki Newtoni teosest "[[Principia]]".

1689 töötas Dimberg õppejõuna Turu ülikoolis. 1690. aastal Dimberg sai professorikoha Tartu Ülikooli (Academia Gustavo-Carolinasse), kus õpetas matemaatikat, optikat ja mehaanikat. Tartus oli õppinud juba tema isa.) Siiski veetis ta suure osa oma ametiajast Rootsis, püüeldes kohta Uppsala ülikoolis. (Uppsala astronoomiaprofessori kohale konkureeris ta kõrvuti [[Nils Celsius]]ega.) Pärast seda, kui ülikool sõja ja näljahäda tõttu [[Pärnu]]sse koliti ning õppejõud kitsikuse tõttu vähehaaval lahkuma hakkasid, vabastati ka Dimberg 1701. aastal pikaajalise tööülesannete mittetäitmise tõttu professoriametist. Hiljem tegutses ta Rootsis juristina.

==Sven Dimberg Tartu Ülikoolis==
Tähelepanuväärne on, et Tartu Ülikooli matemaatikaprofessorina hakkas Sven Dimberg vähemalt [[1693]]. aastast pidama loenguid [[Newtoni õpetus]]est – sellal polnud [[Newtoni gravitatsiooniteooria]] ka Inglismaal veel kõikjal omaks võetud. Dimbergi loengute ajel kasutas Newtoni teooriat oma disputatsioonis "Värvuste kasutamisest ja loomusest" ("De usu et natura colorum", juhendaja [[Sven Cameen]]) 1694. aastal [[Jacob Pranck]]. Dimbergi enda juhendatavad kirjutasid töid teistel teemadel, näiteks [[Laurentius Höyer]] metallide tekkest ("De Genesi Metallorum" 1693) ja [[Georg von Dunte]] Rootsi kuninga Gustav Adolfi Saksamaa-sõjakäigu põhjustest ("De Causis expeditionis, à Rege Gustavo Adolpho, in Germaniam quonds susceptae", 1691).<ref>Ülo Lumiste, Helmut Piirimäe "Sven Dimberg – Newtoni õpetuse varane propageerija Tartu ülikoolis 1690. aastail", kogumikus "Loodus- ja reaalteaduste arengust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XI (TRÜ ajaloo komisjoni ja ajaloo muuseumi materjalid)" Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1981, lk 26–53</ref> Ei ole kindlalt teada, kas Dimberg oli esimene Newtoni tutvustaja Rootsi riigi aladel.

Njutoniaanliku füüsika õpetamine jäi siiski Dimbergi isiklikuks algatuseks ning pigem valitses toona samuti edumeelne, aristotellikule [[skolastika]]le vastanduv [[kartesiaanlus]].<ref>P. Kard, P. Prüller "Füüsika Tartu ülikooli trükistes 1632–1710", kogumikus "Loodus- ja reaalteaduste arengust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XI (TRÜ ajaloo komisjoni ja ajaloo muuseumi materjalid)" Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1981, lk 17–25</ref>

Teadaolevalt ostis Dimbergi Tartu Ülikoolile ka ülikooli esimese [[teleskoop|teleskoobi]] (''tubus opticus''), mis jõudis Tartusse 1692. aastal. 4. mail demonstreeris Dimberg seda kolleegidele. 12 [[küünar|küünra]] pikkune teleskoop telliti Inglismaalt. Teleskoobi pikkuse ([[Riia küünar|Riia küünra]] korral 6 meetrit, [[Inglise küünar|Inglise küünra]] korral ligi 14) ja toona saadaval olnud teleskoobitüüpide põhjal on [[Janet Laidla]] järeldanud, et tegemist oli [[läätsteleskoop|läätsteleskoobiga]], mis oli valmistatud tõenäoliselt papist või puidust. Dimbergi teleskoopi on maininud ka [[Meelis Friedenthal]] 2012. aastal ilmunud romaanis "Mesilased". Friedenthali teoses ja varasemas kirjanduses on seda küll ekslikult pikksilmaks nimetatud.

Sven Dimbergi tegevust Tartus on uurinud [[Ülo Lumiste]] ja [[Helmut Piirimäe]], viimasel ajal Janet Laidla.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/orb.aw?class=document&action=print&section=1170886 "Tartu tähetornis tutvustatakse 17. sajandi astronoomilisi vaatlusriistasid"], pressiteade [[Janet Laidla]] loengu "Millise teleskoobi võis Tartu ülikoolile tellida Sven Dimberg?" kohta 30. oktoobril 2012
* Ülo Lumiste, Helmut Piirimäe [http://www2.math.uu.se/research/pub/RodhePeetre.pdf "Sven Dimberg – en befrämjare av Newtons lära vid Tartu universitet på 1690-talet"] U.U.D.M HPM Report 2004:1 (ISSN 1651-0372)
* Tõnu Viik [http://ww.aai.ee/~viik/Eesti_astronoomia_algus.pdf "Eesti astronoomia alguspäevadest"]

==Kirjandus==
* Lumiste, Ü., Piirimäe, H. "Sven Dimberg – Newtoni õpetuse varane propageerija Tartu Ülikoolis 1690. aastail" // TÜ ajaloo küsimusi XI. Tartu, 1981, lk 26–53

{{JÄRJESTA:Dimberg, Sven}}
[[Kategooria:Eesti füüsikud]]
[[Kategooria:Rootsi füüsikud]]
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Rootsi matemaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1661]]
[[Kategooria:Surnud 1731]]
[[Kategooria:Rootsi astronoomid]]
[[Kategooria:Eesti astronoomid]]
[[Kategooria:Uppsala ülikooli professorid]]

Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 11:46