1914: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. veebruar 2015, kell 16:33

Sündinud 1914 • Surnud 1914 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1910 | 1911 | 1912 | 1913 | 1914 | 1915 | 1916 | 1917 | 1918 | ► | ►►

1914. aasta (MCMXIV) oli 20. sajandi 14. aasta.

Sündmused Eestis

Jaanuaris hakkas Noor-Eesti eestvõttel ilmuma kuukiri Vaba Sõna^[1].
4. jaanuar – Tallinnas toimus Baltimaade maadlustšempionaat naistele^[2]

11. veebruar (vkj 29. jaanuar) – Viljandimaal Kõo mõisas avati Eesti Aleksandri Alampõllutöökool, mis oli esimene põllumajanduskool Eestis^[1].
26. veebruar (vkj 13. veebruar) – Tartus esilinastus esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal" (operaator Johannes Pääsuke)^[1].

31. mai – Tallinnas toimusid suured kergejõustikuvõistlused. Neist võttis osa ka 17 soomlast^[2].

14. juuni – Tallinnas Gonsiori aias toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused^[2].

14. august (vkj 1. august) – Esimese maailmasõja algus. Kogu sõja jooksul mobiliseeriti üle 100 000 eestlase.
Ööl vastu 26. augustit^[küsitav] sattus Saksa ristleja "Magdeburg" Osmussaare lähedal karile.

30. oktoober (vkj 17. oktoober) – avati Tallinna Linna Kunstitööstuskool, millest loeb oma algust Eesti Kunstiakadeemia.

Asutati Abja toorlinavabrik.

Sündmused maailmas

Jaanuar

...

Veebruar

...

Märts

...

Aprill

...

Mai

29. mai – reisilaev Empress of Ireland põrkas Kanadas St. Lawrence'i jõel kokku Norra kaubalaevaga ning läks põhja. Laeval viibinud 1477 inimesest hukkus vähemalt 1012.

Juuni

28. juuni – Serbia natsionalistide ühinguga "Must Käsi" seotud üliõpilane Gavrilo Princip mõrvas Sarajevos Austria troonipärija Franz Ferdinandi ja tema naise.

Juuli

Mõni nädal enne I MS-i puhkemist kirjutas Frederick Joseph Ricketts (Kenneth J. Alford) Inverness-i lähedal Fort George-is marsi „kolonel Bogey” (Colonel Bogey March).
23. juuli – pärast ertshertsogi Ferdinandi tapmist Serbias esitasid Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi.
28. juuli – Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, algas Esimene maailmasõda.

August

1. august – Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
4. august – Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja ja tungis Prantsusmaale ja Belgiasse. Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. USA president Woodrow Wilson kuulutas välja USA neutraliteedi Euroopas toimuva sõja suhtes.
6. august – Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale. Serbia ja Montenegro kuulutasid sõja Saksamaale.
10. august – Prantsusmaa kuulutas sõja Austria-Ungarile.
12. august – Suurbritannia kuulutas sõja Austria-Ungarile.
15. august – avati Panama kanal.
23. august – Antandi poolel astus sõtta Jaapan
28. august – Austria-Ungari kuulutas sõja Belgiale.

September

22. september - Saksa allveelaev uputas Põhjameres Briti laevad Aboukiri, Hogue ja Cressy, hukkus üle 1400 inimese.

Oktoober

...

November

2. november – Venemaa kuulutas sõja Türgile.
5. november – Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid sõja Türgile.

Detsember

...

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1914

4. jaanuar – Jean-Pierre Vernant, prantsuse klassikaline filoloog, religiooni- ja kultuuriloolane ning antropoloog
5. veebruar – William S. Burroughs, USA kirjanik
25. veebruar – John Tenniel, inglise kunstnik
31. märts – Octavio Paz, mehhiko kirjanik ja diplomaat, Nobeli kirjandusauhind 1990
31. mai – Edmund Valtman, eesti karikaturist
11. juuni – Walter Rand, eesti tehnikateadlane ja publitsist
27. juuli – August Sang, eesti luuletaja ja tõlkija
31. juuli – Josette Day, prantsuse filminäitleja
9. august – Tove Jansson, soomerootsi kirjanik
5. september – Nicanor Parra, Tšiili luuletaja ja füüsik
20. september – Johannes Hint, eesti tehnikateadlane ja kirjanik
6. oktoober – Thor Heyerdahl, Norra maailmarändur
19. november – Valve Kikas, eesti ehitusinsener
21. november – Henri Laborit, Prantsuse neuroloog ja kirjanik
25. november – Joe DiMaggio, USA pesapallur
15. detsember – Paul Kard, eesti füüsik, akadeemik

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1914

13. veebruar – Alphonse Bertillon, prantsuse kriminalist
11. juuni – Adolf Friedrich VI, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog
1. november – Christopher Cradock, Briti mereväelane
10. oktoober – Carol I, Rumeenia kuningas

Nobeli auhinnad

füüsika – Max von Laue
keemia – Theodore William Richards
meditsiin – Robert Bárány
kirjandus – auhinda välja ei antud
rahu – auhinda välja ei antud

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 178-179
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 178-179

[ESBL-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[1]

[2]

@@ 48. rida: / 48. rida: @@
 === Juuli ===
+* Mõni nädal enne [[Esimene maailmasõda|I MS-i]] puhkemist kirjutas [[Frederick Joseph Ricketts]] (Kenneth J. Alford) [[Inverness]]-i lähedal Fort George-is [[Marss (muusika)|marsi]] „'''[[kolonel]] Bogey'''” (''Colonel Bogey March'').
 *[[23. juuli]] – pärast [[Franz Ferdinand|ertshertsogi Ferdinandi]] tapmist [[Serbia]]s esitasid [[Austria-Ungari]] Serbiale [[ultimaatum]]i.
 *[[28. juuli]] – [[Austria-Ungari]] kuulutas [[Serbia]]le sõja, algas [[Esimene maailmasõda]].