Lydia Koidula: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. veebruar 2015, kell 17:14

Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-Vändra – 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.

Elulugu

Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi.

21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps – Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar – Anna.

Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul^[1].

Juunis 1929 avati Pärnus Koidula mälestusmärk, milla autor on Amandus Adamson. Avamisjärgsel pidustusel "Endla" teatrimajas pidas Koidulast kõne Aino Kallas.

Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum.

Koidula autograaf 100-kroonisel rahatähel

Looming

Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule.

"Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile.

Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse.

Teosed

Raamatud

1866 "Vaino-lilled"
1867 "Emajõe ööbik" (terviktekst)

avaldatud postuumselt

1925 "Kogutud luuletused"
1934 "Valitud laulud"
1943 "Valitud luuletused"
1948 "Valik luulet"
1949 "Valitud luuletused"
1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid
1967 "Väike luuleraamat"
1969 "Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne)
1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm"
2005 "Löö, süda, õitsele!"

Luuletusi

"Mu isamaa on minu arm"
"Kodu"
"Ema süda"

Viited

↑ Ainult üks kirst, Eesti Ekspress

Välislingid

Eesti värss: Lydia Koidula elulugu ja terviktekstid
Lydia Koidula Kirjandusmuuseumi kultuurilooveebis "Kreutzwaldi sajand"
Urmas Kiil, "Kirjadest, mis Koidula Kuressaarest supelvõõrana koju saatis" Oma Saar, 21. juuni 2008
Lydia Koidula Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

[1] Ainult üks kirst, Eesti Ekspress

[1]

@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 Koidula suri [[1886]]. aastal [[rinnavähk]]i ning maeti Kroonlinna. Aastal [[1946]] toodi tema [[põrm]] [[Tallinn]]asse ja sängitati [[Metsakalmistu]]le. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul<ref>[http://paber.ekspress.ee/Arhiiv/1999/25/Aosa/Elu.html Ainult üks kirst], Eesti Ekspress</ref>.
-.a. juunis avati Pärnus Koidula mälestusmärk, milla autor on [[Amandus Adamson]]. Avamisjärgsel pidustusel [[Endla (teater)|"Endla"]] teatrimajas pidas Koidulast kõne [[Aino Kallas]].
+Juunis 1929 avati Pärnus Koidula mälestusmärk, milla autor on [[Amandus Adamson]]. Avamisjärgsel pidustusel [[Endla (teater)|"Endla"]] teatrimajas pidas Koidulast kõne [[Aino Kallas]].
 [[Pärnu]]s asub [[Koidula memoriaalmuuseum]].