Krustpils: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 13. veebruar 2015, kell 01:07

Krustpils on Läti linna Jēkabpilsi osa. Poola keeles Kryżborg, saksa keeles Kreutzburg, latgali keeles Krystapiļs. Asub Daugavast põhjas Daugavpils-Riia raudtee ääres. Kuni aastani 1962 oli Krustpils iseseisev linn.

Kuigi Krustpils on sõdades palju kannatanud, on vanalinnas siiski säilinud mitmeid ajaloolisi hooneid. Vanalinna keskuseks on Rīgas iela. Krustpilsi ajalooline süda kannatab suure liikluskoormuse käes.

Ajalugu

Krustpilsi mainiti esimest korda aastal 1237, mil Riia piiskop lasi sinna rajada kindluse (saksa keeles Kreuzburg). Piirkond jäi aastani 1511 piiskoplikuks lääniks. Liivi sõja tagajärjel sai Krustpilsist koos ülejäänud Latgale ning Põhja-Lätiga Rzeczpospolita osa ja kuningas Stefan Batory andis lossi von Korffide suguvõsale. Nende kätte jäi Krustpilsi loss kuni võõrandamiseni aastal 1920.

Krustpilsi loss
Krustpilsi loss

Poola jagamisel sai aastal 1772 Krustpilsist Venemaa osa. Koos ülejäänud Latgalega asus asula Viciebski kubermangus. Aastal 1784 sai asulast alev. Asula hakkas kasvama peale aastat 1861, mil rajati raudtee, aga kiirema kasvu tõi kaasa teise, Rõbinskisse viiva raudtee rajamine aastal 1904, nii et Krustpilsist tekkis raudteesõlm. Vene-Türgi sõda tõi endaga Krustpilsi hulgaliselt Türgi sõjavange, sellest ajast peale asub Krustpilsis türklaste kalmistu.

Krustpilsi raudteejaam
Krustpilsi raudteejaam

Aastaks 1914 oli Krustpilsis üle 5000 elaniku. Ehitati luteri ja katoliku kirikud, sünagoog, koolid, vesiveski. Sõda mõjus aga Krustpilsile laastavalt, kahurite tuli tegi maatasa 600 hoonet. Aastaks 1920, mil asulast sai linn, oli rahvaarv kahanenud 1862 inimeseni. Krustpils oli lõunapoolseim punkt, mille Eesti väed vabadussõja käigus hõivasid.

Linn hakkas taas kasvama, kuid endist rahvaarvu ei saavutanud, kuigi aastal 1924 laiendati linna maid piki Rēzeknesse viivat raudteeliini, nii et Zīlāni külas asunud rongipeatus jäi nüüd Krustpilsi territooriumile. Aastal 1929 liideti linnaga ka seni linna piiride taga asunud Krustpilsi raudteejaam (hoone aastast 1954). Aastal 1932 rajati suhkruvabrik (likvideeritud aastal 1999).

Aastal 1941 kasutati Krustpilsi raudteejaama küüditamiseks. Krustpils ise kannatas küüditamise all üsna vähe, linnast viidi Siberisse ainult 36 inimest. Samuti kasutati raudteejaama 1949. aasta küüditamisel. Aastal 1962 liideti Krustpils Jēkabpilsiga.

Vaata ka

Krustpilsi kirikumõis

Välislingid

Pilte

Krustpilsi õigeusu kirik
Krustpilsi luteri kirik

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Krustpils coat of arms.png|pisi|Krustpilsi vapp.]]
 [[Pilt:Krustpils kult nams.jpg|pisi|Krustpilsi kultuurimaja]]
-'''Krustpils''' on [[Läti]] [[linn]]a [[Jēkabpils]]i osa. [[Poola keel]]es ''Kryżborg'', [[saksa keel]]es ''Kreutzburg'', [[latgali keel]]es ''Krystapiļs''. Asub [[Daugava]]st põhjas [[Daugavpils]]-[[Riia]] [[raudtee]] ääres.  Kuni aastani [[1962]] oli Krustpils iseseisev linn.
+'''Krustpils''' on [[Läti]] [[linn]]a [[Jēkabpils]]i osa. [[Poola keel]]es ''Kryżborg'', [[saksa keel]]es ''Kreutzburg'', [[latgali keel]]es ''Krystapiļs''. Asub [[Daugava]]st põhjas [[Daugavpils]]-[[Riia]] [[raudtee]] ääres. Kuni aastani [[1962]] oli Krustpils iseseisev linn.
-Kuigi Krustpils on sõdades palju kannatanud, on vanalinnas siiski säilinud mitmeid ajaloolisi hooneid.  Vanalinna keskuseks on Rīgas iela. Krustpilsi ajalooline süda kannatab suure liikluskoormuse käes.
+Kuigi Krustpils on sõdades palju kannatanud, on vanalinnas siiski säilinud mitmeid ajaloolisi hooneid. Vanalinna keskuseks on Rīgas iela. Krustpilsi ajalooline süda kannatab suure liikluskoormuse käes.
 ==Ajalugu==
-Krustpilsi mainiti esimest korda aastal [[1237]], mil [[Riia piiskop]] lasi sinna rajada [[Krustpilsi piiskopilinnus|kindluse]] ([[saksa keel]]es ''Kreuzburg''). Piirkond jäi aastani [[1511]] piiskoplikuks lääniks. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] tagajärjel sai Krustpilsist koos ülejäänud [[Latgale]] ning Põhja-Lätiga [[Rzeczpospolita]] osa ja  kuningas [[Stefan Batory]] andis lossi von [[Korff]]ide suguvõsale. Nende kätte jäi [[Krustpilsi loss]] kuni võõrandamiseni aastal [[1920]].
+Krustpilsi mainiti esimest korda aastal [[1237]], mil [[Riia piiskop]] lasi sinna rajada [[Krustpilsi piiskopilinnus|kindluse]] ([[saksa keel]]es ''Kreuzburg''). Piirkond jäi aastani [[1511]] piiskoplikuks lääniks. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] tagajärjel sai Krustpilsist koos ülejäänud [[Latgale]] ning Põhja-Lätiga [[Rzeczpospolita]] osa ja kuningas [[Stefan Batory]] andis lossi von [[Korff]]ide suguvõsale. Nende kätte jäi [[Krustpilsi loss]] kuni võõrandamiseni aastal [[1920]].
 <gallery>
 Pilt:Krustpils palace (1).jpg|Krustpilsi loss
@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 </gallery>
-[[Poola jagamised|Poola jagamisel]] sai aastal [[1772]] Krustpilsist [[Venemaa keisririik|Venemaa]] osa. Koos ülejäänud Latgalega asus asula [[Viciebski kubermang]]us. Aastal [[1784]] sai asulast [[alev]]. Asula hakkas kasvama peale aastat [[1861]], mil rajati raudtee, aga kiirema kasvu tõi kaasa teise, [[Rõbinsk]]isse viiva  raudtee rajamine aastal [[1904]], nii et Krustpilsist tekkis raudteesõlm. [[Vene-Türgi sõda]] tõi endaga Krustpilsi hulgaliselt [[Türgi]] sõjavange, sellest ajast peale asub Krustpilsis [[türklased|türklaste]] kalmistu.
+[[Poola jagamised|Poola jagamisel]] sai aastal [[1772]] Krustpilsist [[Venemaa keisririik|Venemaa]] osa. Koos ülejäänud Latgalega asus asula [[Viciebski kubermang]]us. Aastal [[1784]] sai asulast [[alev]]. Asula hakkas kasvama peale aastat [[1861]], mil rajati raudtee, aga kiirema kasvu tõi kaasa teise, [[Rõbinsk]]isse viiva raudtee rajamine aastal [[1904]], nii et Krustpilsist tekkis raudteesõlm. [[Vene-Türgi sõda]] tõi endaga Krustpilsi hulgaliselt [[Türgi]] sõjavange, sellest ajast peale asub Krustpilsis [[türklased|türklaste]] kalmistu.
 <gallery>
 Pilt:Krustpils train station.(1)..JPG|Krustpilsi raudteejaam
@@ 22. rida: / 22. rida: @@
 Linn hakkas taas kasvama, kuid endist rahvaarvu ei saavutanud, kuigi aastal [[1924]] laiendati linna maid piki [[Rēzekne]]sse viivat raudteeliini, nii et [[Zīlāni]] külas asunud rongipeatus jäi nüüd Krustpilsi territooriumile. Aastal [[1929]] liideti linnaga ka seni linna piiride taga asunud Krustpilsi [[raudteejaam]] (hoone aastast [[1954]]). Aastal [[1932]] rajati suhkruvabrik (likvideeritud aastal [[1999]]).
-Aastal [[1941]] kasutati Krustpilsi rauteejaama [[küüditamine|küüditamiseks]]. Krustpils ise kannatas küüditamise all üsna vähe, linnast viidi [[Siber]]isse ainult 36 inimest. Samuti kasutati raudteejaama [[1949]]. aasta küüditamisel. Aastal [[1962]] liideti Krustpils Jēkabpilsiga.
+Aastal [[1941]] kasutati Krustpilsi raudteejaama [[küüditamine|küüditamiseks]]. Krustpils ise kannatas küüditamise all üsna vähe, linnast viidi [[Siber]]isse ainult 36 inimest. Samuti kasutati raudteejaama [[1949]]. aasta küüditamisel. Aastal [[1962]] liideti Krustpils Jēkabpilsiga.
 ==Vaata ka==