Heinategu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P (GR) File renamed: File:Rebane Matsalu looduskaitsealal heinarullide taustal.jpg → File:Rebane heinarullide taustal.jpg File renaming criterion #5: Correct obvious errors in file names (e.g. incorrec... |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Heinategu on Eesti [[maamajandus]]es olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna Eesti [[kliima]] ([[sademehulk]] ületavab auramise) võimaldab varuda loomadele piisava koresööda koguse. Vastavalt tarvidusele on ka [[niit]]ude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku. Heina vajadus seoses piimaturu langusega on Eestis 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasvutingimused on endiselt head - on jätkuvalt potentsiaali kultuuristada niitusid, rohkendada heinatööd. |
Heinategu on Eesti [[maamajandus]]es olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna Eesti [[kliima]] ([[sademehulk]] ületavab auramise) võimaldab varuda loomadele piisava koresööda koguse. Vastavalt tarvidusele on ka [[niit]]ude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku. Heina vajadus seoses piimaturu langusega on Eestis 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasvutingimused on endiselt head - on jätkuvalt potentsiaali kultuuristada niitusid, rohkendada heinatööd. |
||
[[Pilt:Hein ruloonides.jpg|pisi|[[Koresööt]] [[Kaevere]] küla [[heinamaa]]l]] |
[[Pilt:Hein ruloonides.jpg|pisi|[[Koresööt]] [[Kaevere]] küla [[heinamaa]]l]] |
||
[[Pilt:Rebane |
[[Pilt:Rebane heinarullide taustal.jpg|pisi|Rebane [[hein]]arullidega niidul]] |
||
[[Pilt:Kiletatud hein.jpg|pisi|[[Hein]]ategu on lõppenud]] |
[[Pilt:Kiletatud hein.jpg|pisi|[[Hein]]ategu on lõppenud]] |
||
Redaktsioon: 10. veebruar 2015, kell 20:23
Heinategu ehk heinakoristus on heina niitmisega, kuivatamisega, riisumisega, kuhjapanekuga, kokkusurutult kiletamisega, heinaveoga jm. heina kogumisega seotud tööde kogum.
Heinategu on Eesti maamajanduses olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna Eesti kliima (sademehulk ületavab auramise) võimaldab varuda loomadele piisava koresööda koguse. Vastavalt tarvidusele on ka niitude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku. Heina vajadus seoses piimaturu langusega on Eestis 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasvutingimused on endiselt head - on jätkuvalt potentsiaali kultuuristada niitusid, rohkendada heinatööd.
Heinateol kasutatakse heinatööriistu.
Heinatööga alustatakse esimese niitega juunis.Täishoog on juulis. Nii on juulit kutsutud ka heinakuuks. Samuti tehakse heina teisest niitest, mis olenevalt sademetest võib kesta kuni öökülmadeni septembris.