Chișinău: erinevus redaktsioonide vahel
+ Kategooria |
|||
| 34. rida: | 34. rida: | ||
==Transport== |
==Transport== |
||
Linnas asub [[Chişinău rahvusvaheline lennujaam]]. |
Linnas asub [[Chişinău rahvusvaheline lennujaam]]. |
||
==Vaata ka== |
|||
*[[FC Zimbru Chișinău]] |
|||
[[Kategooria:Moldova linnad]] |
[[Kategooria:Moldova linnad]] |
||
Redaktsioon: 7. veebruar 2015, kell 10:20
| Chișinău | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| [ kišin'öu ] | |||
| |||
| Pindala |
123 km²[1]  | ||
| Elanikke | 592 900 (2007) | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 47° 1′ N, 28° 50′ E | ||
  | |||
Chișinău on Moldova Vabariigi pealinn.
Varem on eesti keeles tuntud venekeelse nime Kišinjov all. Moldova keele kürillilises kirjaviisis oli nime kuju Кишинэу (transkriptsioonis Kišineu).
Linn asub Dnestri lisajõe Bîci ääres.
Ajalugu
Linna on esimest korda ürikus mainitud 1436[küsitav]. aastal, linnaõigused sai 1712. Kuulus 16. sajandist Türgile, alates 1812 pärast järjekordset Vene-Türgi sõda Venemaale. Linn oli Bessaraabia oblasti ja Bessaraabia kubermangu keskuseks. 1856. aastal oli linn Vene impeeriumi suuruselt viies linn Peterburi, Moskva, Odessa ja Riia järel. 1918. aastal kuulutati välja nõukogude võim, kuid veel samal aastal läks Rumeenia võimu alla. Vahepeal, 6. veebruarist kuni 9. aprillini 1918 oli linn iseseisva riigi, Moldova Demokraatliku Vabariigi pealinn. Pärast Bessaraabia vallutamist Punaarmee poolt 1940. aastal sai linnast Moldaavia NSV pealinn. 1941–1944 okupeerisid linna Saksa ja Rumeenia väed, II maailmasõja järel jäi linn taas NSV Liidule. 1991. aastal pärast NSV Liidu lagunemist sai linnast Moldova Vabariigi pealinn.
Rahvastik
2007. aastal elas Chișinăus 592 900 inimest. Koos eeslinnadega oli rahvaarv 911 400.
2004. aasta rahvaloenduse andmetel oli Chișinău elanikest moldaavlasi 67,6 %, venelasi 13,9 %, ukrainlasi 8,3 %, rumeenlasi 4,5 %, bulgaarlasi 1,2 % ja gagauuse 0,9 %.
Transport
Linnas asub Chişinău rahvusvaheline lennujaam.