Hubble'i kosmoseteleskoop: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Ragnarma (arutelu | kaastöö)
97 muudatust
Resümee puudub
Ragnarma (arutelu | kaastöö)
97 muudatust
Ümbersõnastused, näpuvigade parandused ning viidete lisamine.
15. rida: 15. rida:
Selle asupaik väljaspool Maa [[atmosfäär]]i annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees: fotosid ei ähmasta atmosfäär, ei ole [[valgusreostus]]t. Alates kosmosesse saatmisest [[1990]]. aastal on see olnud üks tähtsaimaid instrumente astronoomia ajaloos. Hubble'i teleskoobil on suur osa paljude avastuste tegemises. See on aidanud paremini aru saada mitmest [[astrofüüsika]] põhiprobleemist.
Selle asupaik väljaspool Maa [[atmosfäär]]i annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees: fotosid ei ähmasta atmosfäär, ei ole [[valgusreostus]]t. Alates kosmosesse saatmisest [[1990]]. aastal on see olnud üks tähtsaimaid instrumente astronoomia ajaloos. Hubble'i teleskoobil on suur osa paljude avastuste tegemises. See on aidanud paremini aru saada mitmest [[astrofüüsika]] põhiprobleemist.


Hubble'i teleskoobi tellis [[USA]] valitsus ja see valmistati põhiosas [[1980. aastad|1980. aastatel]].<ref>{{cite web |url=http://www.nasa.gov/audience/forstudents/postsecondary/features/F_NASA_Great_Observatories_PS.html |title=NASA's Great Observatories |publisher=NASA |last=Canright |first=Shelley |accessdate= 26. aprill 2008}}</ref>
Hubble'i teleskoobi tellis [[USA]] valitsus ja see valmistati põhiosas [[1980. aastad|1980. aastatel]]. Esialgu oli kavas see kosmosesse saata [[1986]]. aasta oktoobris, kuid pärast [[kosmosesüstik]]u "[[Challenger]]" katastroofi lükati see edasi. Vahepeal hoiti teleskoopi puhta [[lämmastik]]uga täidetud ruumis ja ainuüksi tema säilitamine maksis umbes 6 miljonit [[USA dollar]]it kuus. Samal ajal sai teleskoobi juures sooritada mõningaid teste ja mõningaid [[seadis]]eid rikkekindlamatega asendada.
Esialgu oli kavas see kosmosesse saata [[1986]]. aasta oktoobris, kuid pärast [[kosmosesüstik]]u "[[Challenger]]" katastroofi lükati see edasi, see aga andis inseneridele aega, et täiustada süsteeme.<ref>{{cite news |title=Telescope Is Set to Peer at Space and Time |first=John |last=Wilford |url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9C0CE3D6153AF93AA35757C0A966958260&sec=&spon=&pagewanted=all |work=The New York Times |date= 9. aprill 1990 |accessdate= 19. jaanuar 2009}}</ref> Vahepeal hoiti teleskoopi puhta [[lämmastik]]uga täidetud ruumis ja ainuüksi tema säilitamine maksis umbes 6 miljonit [[USA dollar]]it kuus. Samal ajal sai teleskoobi juures sooritada mõningaid teste ja mõningaid [[seadis]]eid rikkekindlamatega asendada.


Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga "[[Kosmosesüstik Discovery|Discovery]]" [[24. aprill]]il [[1990]].
Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga "[[Kosmosesüstik Discovery|Discovery]]" [[24. aprill]]il [[1990]].


Hubble'i teleskoobi maksumuseks plaaniti 400 miljonit dollarit. Ehitamise algusest peale nõudis ta USA valitsuselt üle 2,5 miljardi dollari kuni teleskoobi kosmosessesaatmiseni ja sealt edasi on käigushoidmiskulud võtnud 2–4 miljardit dollarit (2007. aasta seisuga). USA-s on teleskoopi korduvalt kritiseeritud suure maksumuse pärast ja valitsus on korduvalt arutanud projekti lõpetamist, kuid teisalt on teleskoop osutunud ka plaanitust töökindlamaks ja andnud maailmale plaanitust rohkem teavet.
Hubble'i teleskoobi maksumuseks plaaniti 400 miljonit dollarit. Ehitamise algusest peale nõudis ta USA valitsuselt üle 2,5 miljardi dollari kuni teleskoobi kosmosessesaatmiseni ja sealt edasi on käigushoidmiskulud võtnud 10 miljardit dollarit (2010. aasta seisuga).<ref>{{cite web |url=http://www.nasa.gov/pdf/499224main_JWST-ICRP_Report-FINAL.pdf |title=James Webb Space Telescope (JWST) Independent Comprehensive Review Panel (ICRP) Final Report |page= 32 |publisher=NASA |accessdate= 4. september 2012 |format=PDF}}</ref>
USA-s on teleskoopi korduvalt kritiseeritud suure maksumuse pärast ja valitsus on korduvalt arutanud projekti lõpetamist, kuid teisalt on teleskoop osutunud ka plaanitust töökindlamaks ja andnud maailmale plaanitust rohkem teavet.


==Hubble'i süvavaated==
==Hubble'i süvavaated==


Hubble’i teleskoobi saavutuste hulka kuulub optilises lainealas kõige teravamate fotode tegemine. [[18. detsember|18.]]–[[28. detsember|28. detsembril]] [[1995]] [[Suur Vanker|Suure Vankri]] [[tähtkuju]]s tehtud [[Universum]]i süvavaatel võib näha üle 1500 [[galaktika]]. [[1998]]. aasta oktoobris tehti samasugune pilt taeva lõunapooluse läheduses [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukani]] tähtkuju suunas. [[2003]]. aasta septembris alustati Hubble'i ülisüvavälja (''Hubble Ultra Deep Field'') tegemist; pärast 1 miljoni [[sekund]]i pikkust ja 800 kaadrist koosnevat summaarset [[säriaeg]]a lõpetati projekt [[16. jaanuar]]il [[2004]]. Ülisüvavaate väli asub taevas [[Ahi (tähtkuju)|Ahju]] tähtkujus, [[Orion (tähtkuju)|Orioni]] tähtkujust lõunas. Pildistatud taevaala suurus oli ligikaudu kümnendik [[Kuu]] läbimõõdust, sellelt on leitud üle 10 tuhande galaktika. Kõige vanemad ülisüvavaatelt leitud objektid on nähtavad ajast, mil Universum oli vähem kui 800 miljonit aastat vana.
Hubble’i teleskoobi saavutuste hulka kuulub optilises lainealas kõige teravamate fotode tegemine. [[18. detsember|18.]]–[[28. detsember|28. detsembril]] [[1995]] [[Suur Vanker|Suure Vankri]] [[tähtkuju]]s tehtud [[Universum]]i süvavaatel võib näha üle 1500 <ref name="Ferguson2000b">Ferguson et al. (2000b)</ref> [[galaktika]]. [[1998]]. aasta oktoobris tehti samasugune pilt taeva lõunapooluse läheduses [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukani]] tähtkuju suunas. [[2003]]. aasta septembris alustati Hubble'i ülisüvavälja (''Hubble Ultra Deep Field'') tegemist; pärast 1 miljoni [[sekund]]i pikkust ja 800 kaadrist koosnevat summaarset [[säriaeg]]a lõpetati projekt [[16. jaanuar]]il [[2004]]. Ülisüvavaate väli asub taevas [[Ahi (tähtkuju)|Ahju]] tähtkujus, [[Orion (tähtkuju)|Orioni]] tähtkujust lõunas. Pildistatud taevaala suurus oli ligikaudu kümnendik [[Kuu]] läbimõõdust, sellelt on leitud üle 10 tuhande galaktika. Kõige vanemad ülisüvavaatelt leitud objektid on nähtavad ajast, mil Universum oli vähem kui 800 miljonit aastat vana.


==Vigane peegel==
==Vigane peegel==


Mõni nädal pärast kosmosesse läkitamist selgus tehtud piltidest, et Hubble'i optiline süsteem on vigane. kuigi pildid olid teravamad, kui maapealsetel teleskoopidel ei suutnud ta saavutada täielikku fookust ning pildikvaliteeti.
Mõni nädal pärast kosmosesse läkitamist selgus tehtud piltidest, et Hubble'i optiline süsteem on vigane. Kuigi pildid olid teravamad, kui maapealsetel teleskoopidel ei suutnud ta saavutada täielikku fookust ning pildikvaliteeti.


Saadud pildimaterjali analüüsimisel tõdeti, et probleemi põhjustas peapeegel, mis oli lihvitud vale kujuga. Kuigi tegu oli kõige täpsemalt väljamõeldud peegliga oli see liiga lame, kuskil 2,200 [[Nanomeeter |nanomeetrit]]. <ref> " Esimene hooldusmissioon" [http://web.archive.org/web/20080420202154/http://hubble.nasa.gov/missions/sm1.php  Arhiiv: hubble.nasa.gov]</ref>
Saadud pildimaterjali analüüsimisel tõdeti, et probleemi põhjustas peapeegel, mis oli lihvitud vale kujuga. Kuigi tegu oli kõige täpsemalt väljamõeldud peegliga oli see liiga lame, kuskil 2,200 [[Nanomeeter |nanomeetrit]]. <ref> " Esimene hooldusmissioon" [http://web.archive.org/web/20080420202154/http://hubble.nasa.gov/missions/sm1.php  Arhiiv: hubble.nasa.gov]</ref>
36. rida: 38. rida:
===Probleemi olemus===
===Probleemi olemus===


Komisjon, mida juhtis Lew Allen, Jet Propulsion Laboratoy direktor tegeles probleemi väljaselgitamisega sihikindlalt. Alleni komisjon leidis, et peamine testseade ''null corrector'', millega testitakse kumerpeegleid oli valesti kokku pandud- seadme üks läätsedest oli positsioonist 1.3mm väljas. Algse lihvimise käigus kasutas Perkin-Elmer (optikafirma) kahte tavalist ''null corrector'''it, kuid tootmise viimasel etapil asendusid need ekstra selleks ehitatud seadmega. Kahjuks pandi seade valesti kokku ning valmis erakordselt täpne, kuid vale kujuga peegel. Viimased kaks mõõtmist tehti uuesti tavaliste seadmetega, mis tuvastasid viga, kuid neeid ei võetud arvesse, sest arvati, et ekstra ehitatud seade on täpsem.<ref>Dunar, p. 512: "the firm’s optical operations personnel dismissed the evidence as itself flawed. They believed the other two null correctors were less accurate than the reflective null corrector and so could not verify its reliability. Since they assumed the perfection of the mirror and reflective null corrector, they rejected falsifying information from independent tests, believed no problems existed, and reported only good news."</ref>
Komisjon, mida juhtis Lew Allen, Jet Propulsion Laboratoy direktor tegeles probleemi väljaselgitamisega sihikindlalt. Alleni komisjon leidis, et peamine testseade ''null corrector'', millega testitakse kumerpeegleid oli valesti kokku pandud– seadme üks läätsedest oli positsioonist 1.3 mm väljas. Algse lihvimise käigus kasutas Perkin-Elmer (optikafirma) kahte tavalist ''null corrector'''it, kuid tootmise viimasel etapil asendusid need ekstra selleks ehitatud seadmega. Kahjuks pandi seade valesti kokku ning valmis erakordselt täpne, kuid vale kujuga peegel. Viimased kaks mõõtmist tehti uuesti tavaliste seadmetega, mis tuvastasid viga, kuid vigu ei võetud arvesse, sest arvati, et ehitatud seade on täpsem.<ref>Dunar, p. 512: "the firm’s optical operations personnel dismissed the evidence as itself flawed. They believed the other two null correctors were less accurate than the reflective null corrector and so could not verify its reliability. Since they assumed the perfection of the mirror and reflective null corrector, they rejected falsifying information from independent tests, believed no problems existed, and reported only good news."</ref>


===Lahendus===
===Lahendus===
[[File:Hubble Images of M100 Before and After Mirror Repair - GPN-2002-000064.jpg|thumb|upright=1.2|Spiraalgalaktika [[Messier 100|M100]], pildid enne ja pärast vea parandust.]]
[[File:Hubble Images of M100 Before and After Mirror Repair - GPN-2002-000064.jpg|thumb|upright=1.2|Spiraalgalaktika [[Messier 100|M100]], pildid enne ja pärast vea parandust.]]


Teleskoop oli juba algusest peale disainitud mõttega, et sellele teha hoodlamismissioone. Kuigu Kodak oli teleskoobile teinud varupeegli oli seda võimatu vahetada orbiidil ning liiga kulukas, et teleskoob tagasi maapeale tuua. Fakt, et teleskoop oli disainitud täpselt vale kujuga pani see meeskonna disainima uut optilist komponenti, millel on täpselt sama viga, kuid vastupidise efektiga. Aastal 1993 lisati uus komponent teleskoopi, mis töötas nagu prillid, et parandada ebamäärasust.<ref>Chaisson, Eric (1994). ''The Hubble Wars; Astrophysics Meets Astropolitics in the Two-Billion-Dollar Struggle Over the Hubble Space Telescope.'' Harper Collins. ISBN 0-06-017114-6, p. 184.</ref><ref>{{cite journal |journal=Popular Science |url=http://books.google.com/?id=lQEAAAAAMBAJ&lpg=PA72&pg=PA72#v=onepage&f=false |title=The Trouble with Hubble |first=Arthur |last=Fisher |page=100}}</ref>
Teleskoop oli juba algusest peale disainitud mõttega, et sellele teha hooldamismissioone. Kuigi Kodak oli teleskoobile teinud varupeegli oli seda võimatu vahetada orbiidil ning liiga kulukas, et teleskoob tagasi maapeale tuua. Fakt, et teleskoop oli disainitud täpselt vale kujuga pani see meeskonna disainima uut optilist komponenti, millel on täpselt sama viga, kuid vastupidise efektiga. Aastal 1993 lisati uus komponent teleskoopi, mille tööpõhimõte oli nagu prillidel, et parandada ebamäärasust.<ref>Chaisson, Eric (1994). ''The Hubble Wars; Astrophysics Meets Astropolitics in the Two-Billion-Dollar Struggle Over the Hubble Space Telescope.'' Harper Collins. ISBN 0-06-017114-6, p. 184.</ref><ref>{{cite journal |journal=Popular Science |url=http://books.google.com/?id=lQEAAAAAMBAJ&lpg=PA72&pg=PA72#v=onepage&f=false |title=The Trouble with Hubble |first=Arthur |last=Fisher |page=100}}</ref>


==Avalik kasutamine==
==Avalik kasutamine==
49. rida: 51. rida:
===Amatöör vaatlused===
===Amatöör vaatlused===


Esimene STCcl-i direktor [[Riccardo Giaoccini]] kuulutas 1986. aastal, et plaanib pühendada osa oma direkori oleku ajast lubades amatöör astronoomidel kasutada teleskoopi. Kogu aeg, mis ta võimaldas oli mõni tund tsüklist, kuid see tekitas suur huvi nende seas. <ref>{{cite web |url=http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/1992/1992/23/text/ |title=Amateur Astronomers Will Use NASA's Hubble Space Telescope |publisher=STScI |date=10. september 1992 |accessdate=26. aprill 2008}}</ref>
Esimene STCcl-i direktor [[Riccardo Giaoccini]] kuulutas 1986. aastal, et plaanib pühendada osa oma direkori oleku ajast lubades amatöör astronoomidel kasutada teleskoopi. Kogu aeg, mis ta võimaldas oli mõni tund tsüklist, sellegipoolest tekitas see suurt huvi amatööride seas. <ref>{{cite web |url=http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/1992/1992/23/text/ |title=Amateur Astronomers Will Use NASA's Hubble Space Telescope |publisher=STScI |date=10. september 1992 |accessdate=26. aprill 2008}}</ref>


Amatööride avalused vaatas üle amatöör astronoomide komitee, mis andis aja ainult ettepanekutele, mis olid tõelise teadusliku väärtusega, ei kopeerinud professionaalide ettepanekuid ning vajasid kosmoseteleskoopi ainulaadseid võimalusi. Kokku said 13 amatöör astronoomi aja teleskoopi kasutada, mis võtsid aset aastatel 1990-1997. Pärast seda vähendati STScl-is eelarvet, mis ei võimaldanud enam amatöör astronoomidel teleskoopi kasutada ning rohkem pole läbi viidud amatöör programme.
Amatööride avaldused vaatas üle amatöör astronoomide komitee, mis andis aja ainult ettepanekutele, mis olid tõelise teadusliku väärtusega, ei kopeerinud professionaalide ettepanekuid ning vajasid kosmoseteleskobi ainulaadseid võimalusi. Aastatel 1990-97 said teleskoobikasutuseks aega kokku 13 amatöör astronoomi. Pärast seda vähendati STScl-is eelarvet, mis ei võimaldanud enam amatöör astronoomidel teleskoopi kasutada ning rohkem amatöörprogramme läbiviidud pole.


===20. aastapäev===
===20. aastapäev===
[[File:Hubble's Wide View of 'Mystic Mountain' in Infrared.jpg|thumb|left|Infrapuna kiirguse lähedane valgus WFC3-elt "Mystic Mountain" [[star formation|stellar nursery-s]], mis asub [[Carina Nebula]]-s.]]
[[File:Hubble's Wide View of 'Mystic Mountain' in Infrared.jpg|thumb|left|Infrapuna kiirguse lähedane valgus WFC3-elt "Mystic Mountain" [[star formation|stellar nursery-s]], mis asub [[Carina Nebula]]-s.]]


Hublle'i teleskoop tähistas 24. aprillil 2010. Et mälestada seda sündmust avaldasid NASA, ESA ja Kosmoseteleskoobi instituut (STScl) pildi [[Carina Nebula]]-st.
Hubble'i teleskoop tähistas 24. aprillil 2010. Et mälestada seda sündmust avaldasid NASA, ESA ja Kosmoseteleskoobi instituut (STScl) pildi [[Carina Nebula]]-st.


==Teaduslikud tulemused==
==Teaduslikud tulemused==
62. rida: 64. rida:
===Võtmeprojektid===
===Võtmeprojektid===


Varastel 80-ndatel pidasid NASA ja STScl neli arutlust, et välja selgitada peamised projektid, millega tegelema hakatakse. Need projektid olid teaduslikult tähtsad ning vajasid rohkemat teleskoobi kasutust. See garanteeris, et valitud projektid saaksid varem valmis juhul, kui teleskoop peaks rikki minema.
Kaheksakümnendate alguses kogunesid NASA ja STScl neljale arutlustele, et välja selgitada peamised projektid, millega tegelema hakatakse. Need projektid olid teaduslikult tähtsad ning vajasid rohkemat teleskoobi kasutust. See garanteeris, et valitud projektid saaksid varem valmis, juhul, kui teleskoop peaks rikki minema.


===Tähtsad avastused===
===Tähtsad avastused===

Redaktsioon: 4. veebruar 2015, kell 18:43

Hubble'i kosmoseteleskoop
Hubble'i teleskoop hakkab eralduma kosmosesüstikust Discovery (1997)
Organisatsioon NASA / ESA
Kaaslane Maa
Kanderakett Kosmoselennuk Discovery
COSPAR ID 1990-037B
Mass 11 110 kg


Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest

Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.

Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees: fotosid ei ähmasta atmosfäär, ei ole valgusreostust. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on see olnud üks tähtsaimaid instrumente astronoomia ajaloos. Hubble'i teleskoobil on suur osa paljude avastuste tegemises. See on aidanud paremini aru saada mitmest astrofüüsika põhiprobleemist.

Hubble'i teleskoobi tellis USA valitsus ja see valmistati põhiosas 1980. aastatel.[1] Esialgu oli kavas see kosmosesse saata 1986. aasta oktoobris, kuid pärast kosmosesüstiku "Challenger" katastroofi lükati see edasi, see aga andis inseneridele aega, et täiustada süsteeme.[2] Vahepeal hoiti teleskoopi puhta lämmastikuga täidetud ruumis ja ainuüksi tema säilitamine maksis umbes 6 miljonit USA dollarit kuus. Samal ajal sai teleskoobi juures sooritada mõningaid teste ja mõningaid seadiseid rikkekindlamatega asendada.

Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga "Discovery" 24. aprillil 1990.

Hubble'i teleskoobi maksumuseks plaaniti 400 miljonit dollarit. Ehitamise algusest peale nõudis ta USA valitsuselt üle 2,5 miljardi dollari kuni teleskoobi kosmosessesaatmiseni ja sealt edasi on käigushoidmiskulud võtnud 10 miljardit dollarit (2010. aasta seisuga).[3] USA-s on teleskoopi korduvalt kritiseeritud suure maksumuse pärast ja valitsus on korduvalt arutanud projekti lõpetamist, kuid teisalt on teleskoop osutunud ka plaanitust töökindlamaks ja andnud maailmale plaanitust rohkem teavet.

Hubble'i süvavaated

Hubble’i teleskoobi saavutuste hulka kuulub optilises lainealas kõige teravamate fotode tegemine. 18.–28. detsembril 1995 Suure Vankri tähtkujus tehtud Universumi süvavaatel võib näha üle 1500 [4] galaktika. 1998. aasta oktoobris tehti samasugune pilt taeva lõunapooluse läheduses Tuukani tähtkuju suunas. 2003. aasta septembris alustati Hubble'i ülisüvavälja (Hubble Ultra Deep Field) tegemist; pärast 1 miljoni sekundi pikkust ja 800 kaadrist koosnevat summaarset säriaega lõpetati projekt 16. jaanuaril 2004. Ülisüvavaate väli asub taevas Ahju tähtkujus, Orioni tähtkujust lõunas. Pildistatud taevaala suurus oli ligikaudu kümnendik Kuu läbimõõdust, sellelt on leitud üle 10 tuhande galaktika. Kõige vanemad ülisüvavaatelt leitud objektid on nähtavad ajast, mil Universum oli vähem kui 800 miljonit aastat vana.

Vigane peegel

Mõni nädal pärast kosmosesse läkitamist selgus tehtud piltidest, et Hubble'i optiline süsteem on vigane. Kuigi pildid olid teravamad, kui maapealsetel teleskoopidel ei suutnud ta saavutada täielikku fookust ning pildikvaliteeti.

Saadud pildimaterjali analüüsimisel tõdeti, et probleemi põhjustas peapeegel, mis oli lihvitud vale kujuga. Kuigi tegu oli kõige täpsemalt väljamõeldud peegliga oli see liiga lame, kuskil 2,200 nanomeetrit. [5]

Vigase peegliga oli küll võimalik vaadelda kõrge resolutsiooniga eredaid taevakehi, aga viga vähendas sensitiivsust, mistõttu teleskoobi kasutegur vähenes. Veast hoolimatta kasutati teleskoopi vähenõudlike objektide vaatlemiseks ning 3 aastat pärast läkitamist parandati viga ära.

Probleemi olemus

Komisjon, mida juhtis Lew Allen, Jet Propulsion Laboratoy direktor tegeles probleemi väljaselgitamisega sihikindlalt. Alleni komisjon leidis, et peamine testseade null corrector, millega testitakse kumerpeegleid oli valesti kokku pandud– seadme üks läätsedest oli positsioonist 1.3 mm väljas. Algse lihvimise käigus kasutas Perkin-Elmer (optikafirma) kahte tavalist null corrector'it, kuid tootmise viimasel etapil asendusid need ekstra selleks ehitatud seadmega. Kahjuks pandi seade valesti kokku ning valmis erakordselt täpne, kuid vale kujuga peegel. Viimased kaks mõõtmist tehti uuesti tavaliste seadmetega, mis tuvastasid viga, kuid vigu ei võetud arvesse, sest arvati, et ehitatud seade on täpsem.[6]

Lahendus

Spiraalgalaktika M100, pildid enne ja pärast vea parandust.

Teleskoop oli juba algusest peale disainitud mõttega, et sellele teha hooldamismissioone. Kuigi Kodak oli teleskoobile teinud varupeegli oli seda võimatu vahetada orbiidil ning liiga kulukas, et teleskoob tagasi maapeale tuua. Fakt, et teleskoop oli disainitud täpselt vale kujuga pani see meeskonna disainima uut optilist komponenti, millel on täpselt sama viga, kuid vastupidise efektiga. Aastal 1993 lisati uus komponent teleskoopi, mille tööpõhimõte oli nagu prillidel, et parandada ebamäärasust.[7][8]

Avalik kasutamine

Ükskõik kes võib esitada avalduse, et teleskoopi kasutada, kuid analüüside rahastamine on ainult võimalik USA institutsioonidele. [9] Konkurents teleskoobi kasutusele on tihe, kõigest üks viiendik avalduse esitajatest saavad aja, et teleskoopi kasutada.

Amatöör vaatlused

Esimene STCcl-i direktor Riccardo Giaoccini kuulutas 1986. aastal, et plaanib pühendada osa oma direkori oleku ajast lubades amatöör astronoomidel kasutada teleskoopi. Kogu aeg, mis ta võimaldas oli mõni tund tsüklist, sellegipoolest tekitas see suurt huvi amatööride seas. [10]

Amatööride avaldused vaatas üle amatöör astronoomide komitee, mis andis aja ainult ettepanekutele, mis olid tõelise teadusliku väärtusega, ei kopeerinud professionaalide ettepanekuid ning vajasid kosmoseteleskobi ainulaadseid võimalusi. Aastatel 1990-97 said teleskoobikasutuseks aega kokku 13 amatöör astronoomi. Pärast seda vähendati STScl-is eelarvet, mis ei võimaldanud enam amatöör astronoomidel teleskoopi kasutada ning rohkem amatöörprogramme läbiviidud pole.

20. aastapäev

Infrapuna kiirguse lähedane valgus WFC3-elt "Mystic Mountain" stellar nursery-s, mis asub Carina Nebula-s.

Hubble'i teleskoop tähistas 24. aprillil 2010. Et mälestada seda sündmust avaldasid NASA, ESA ja Kosmoseteleskoobi instituut (STScl) pildi Carina Nebula-st.

Teaduslikud tulemused

Võtmeprojektid

Kaheksakümnendate alguses kogunesid NASA ja STScl neljale arutlustele, et välja selgitada peamised projektid, millega tegelema hakatakse. Need projektid olid teaduslikult tähtsad ning vajasid rohkemat teleskoobi kasutust. See garanteeris, et valitud projektid saaksid varem valmis, juhul, kui teleskoop peaks rikki minema.

Tähtsad avastused

Hubble võimaldas lahendada pikalt püsinud probleeme astronoomias ning aitas ka tõstatada uusi küsimusi. Mõni lahendus on vajanud uusi teooriaid, et neid selgitada. Tähtsate ülesannete seas oli pulseerivate tähtede kauguse mõõtmine täpsemalt, kui kunagi varem. Sellega loodi uus konstant väärtus Hubble'i konstant, mis on mõõtühik, millega kirjeldatakse universumi paisumise kiirust. Enne Hubble'i kosmoseteleskoobi läkitamist oli konstant vigane 50% ulatuses, kuid Hubble'i mõõtmiste tulemusel on selle konstandi täpsus ±10%, mis on vettpidavam arvestades teist tüüpi tehnikat kasutavaid mõõtmisi pärast Hubble'i läkitamist.[11]

Kuigi Hubble aitas täpsustada universumi vanust pani see inimsei ka kahtlustama teooriaid selle tuleviku kohta. Astronoomid 'High-z Supernova Search Team'-ist ja 'Supernova Cosmology Project'-ist kasutasid maapealseid teleskoope ning Hubble'i telskoopi, et vaadelda kaugeid supernoovasid ning avastasid, et gravitatsiooni tõttu aeglustumise asemel universumi paisumine võib hoopis kiireneda. Kiirendamise põhjus on teadmata,[12] kuid kõige tõenäolisemaks on Tumeenergia.[13]


Vaata ka

Välislingid

Viited

  1. ↑ Canright, Shelley. "NASA's Great Observatories". NASA. Vaadatud 26. aprill 2008.
  2. ↑ Wilford, John (9. aprill 1990). "Telescope Is Set to Peer at Space and Time". The New York Times. Vaadatud 19. jaanuar 2009.
  3. ↑ "James Webb Space Telescope (JWST) Independent Comprehensive Review Panel (ICRP) Final Report" (PDF). NASA. Lk 32. Vaadatud 4. september 2012.
  4. ↑ Ferguson et al. (2000b)
  5. ↑ " Esimene hooldusmissioon" Arhiiv: hubble.nasa.gov
  6. ↑ Dunar, p. 512: "the firm’s optical operations personnel dismissed the evidence as itself flawed. They believed the other two null correctors were less accurate than the reflective null corrector and so could not verify its reliability. Since they assumed the perfection of the mirror and reflective null corrector, they rejected falsifying information from independent tests, believed no problems existed, and reported only good news."
  7. ↑ Chaisson, Eric (1994). The Hubble Wars; Astrophysics Meets Astropolitics in the Two-Billion-Dollar Struggle Over the Hubble Space Telescope. Harper Collins. ISBN 0-06-017114-6, p. 184.
  8. ↑ Fisher, Arthur. "The Trouble with Hubble". Popular Science: 100.
  9. ↑ "HST Call for Proposals", Chapter 2.3.
  10. ↑ "Amateur Astronomers Will Use NASA's Hubble Space Telescope". STScI. 10. september 1992. Vaadatud 26. aprill 2008.
  11. ↑ Freedman, W. L.; Madore, B. F.; Gibson, B.K.; Ferrarese, L.; Kelson, D. D.; Sakai, S.; Mould, J. R.; Kennicutt, R. C. Jr.; et al. (2001). "Final Results from the Hubble Space Telescope Key Project to Measure the Hubble Constant". The The Astrophysical Journal. 553 (1): 47–72. arXiv:astro-ph/0012376. Bibcode:2001ApJ...553...47F. DOI:10.1086/320638. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |displayauthors=, kasuta parameetrit (|display-authors=) (juhend); et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author9= (juhend) Preprint available here.
  12. ↑ Clifton, Timothy; Ferreira, Pedro G (23. märts 2009). "Does Dark Energy Really Exist?". Scientific American. Vaadatud 16. juuni 2009.
  13. ↑ Seife, Charles (20. juuni 2003). "Dark Energy Tiptoes Toward the Spotlight". Science. 300 (5627): 1896–1897. DOI:10.1126/science.300.5627.1896. PMID 12817137.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hubble%27i_kosmoseteleskoop&oldid=4099071"