Keila mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
[[Pilt:Keila mõisa peahoone (Harjumaa Muuseum).jpg|pisi|Keila mõisa peahoone.]] |
[[Pilt:Keila mõisa peahoone (Harjumaa Muuseum).jpg|pisi|Keila mõisa peahoone.]] |
||
'''Keila mõis''' ( |
'''Keila mõis''' (saksa keeles ''Kegel'') oli [[mõis]] [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda [[Keila]] linna territooriumile [[Harju maakond|Harju maakonnas]].<ref name="MõisaPortaal"/> |
||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
Redaktsioon: 3. veebruar 2015, kell 17:37
.jpg)
Keila mõis (saksa keeles Kegel) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Keila linna territooriumile Harju maakonnas.[1]
Ajalugu
Mõis rajati Kegelite suguvõsa poolt Keila jõe saarele ning sinna kuulusid esialgu 3–4 kiviseinte või -vundamendiga hoonet. Aastal 1433 ostis mõisa Liivi ordu, mille eestvõtmisel alustati 1470. aastatel mõisa eluhoone väikelinnuseks ümberehitamist. Vene väed põletasid ordumõisa hoonestuse maha Liivi sõja ajal 1560. aastal, kuid see taastati Rootsi ajal. Tugevaid kahjustusi sai linnusehoone Põhjasõja ajal (u 1710) ning jäeti maha 1750. aastatel. Üksikuid linnuseruume kasutati keldritena kuni 19. sajandini.[2] Seejärel linnuse varemed unustati ja kaevati välja alles 1976. aastal.[3]
Kindlustatud hoone kõrvale rajati juba Rootsi ajal väike kivist härrastemaja, mille asemele ehitati ca 1802. aastal uus peahoone, mis jäi arhitektuuriliselt ümbruskonna mõisate (nt Ohtu, Vääna, Saue) peahoonetega võrreldes tagasihoidlikumaks.[4]
1917. aastal ostis Keila mõisa Eesti ärimees Alfred Kalm. 1919. aasta maareformiga rekvireeriti kõik mõisad ja mõisamaadest tuli loobuda ka A. Kalmul. Kuna ta soovis siiski mõisa omanikuks jääda, tuli tal Eesti riigilt mõis uuesti välja osta. 1926. aastal müüs Kalm mõisa riigile tagasi. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist omandas Alfred Kalmu tütrepoeg Arne Sammul mõisa uuesti, kuid loovutas selle hiljem Eesti Kultuuriministeeriumile.[5] Tänapäeval tegutseb mõisa peahoones Harjumaa Muuseum.[6]
17. sajandil erakätesse läinud mõisa omanike hulka kuulusid:[7]
|
|
Alates 1926. aastast sai mõisa omanikuks Eesti Vabariik.[7]
Majandustegevus
Keskajal oli Keila mõis lähipiirkonna põllumajanduslik keskus. Lisaks põlluharimisele tegeleti mõisas 17. sajandi lõpus kalkunikasvatusega, 19. ja 20. sajandi vahetusel peeti friisi tõugu veiseid ning itaalia tõugu kanu.[3] 17. sajandil oli üheks mõisa jõukuse allikaks lõhepüük.
Mõisa pruulikoda rajati 1694. aastal, mille asemele ehitati 19. sajandil väike õllevabrik (hävis põlengus 1904. aastal), kus valmistati ka karastusjooke. Tänapäeval seisavad Keila jõe lähedal mõisa piiritusetehase varemed, mis töötas lühikest aega aastatel 1888–1896.[3]
16. sajandil vabadele möldritele renditud mõisa vesiveski tegutses kuni 1940. aastateni. Veski pais purustati 1941. aastal, kuid veski töötas veel mõned aastad abimootoriga.[4]
Viited
- ↑ ""Keila mõis"". www.mois.ee. Vaadatud 28.01.2013.
- ↑ ""Linnus"". www.hmk.ee. Vaadatud 28.01.2013.
{{netiviide}}: tundmatu tühi parameeter:|1=(juhend) - ↑ 3,0 3,1 3,2 Heino Gustavson. "Keila". Eesti Raamat, 1979.
- ↑ 4,0 4,1 Heli Nurger. "Keikæl, Kegel, Keila". OÜ Infotrükk, 2003. ISBN 9985-915-6-0.
- ↑ 5,0 5,1 Rebane, Jüri. Alfred Kalmu elutee. – Kalm, Alfred. Eesti ärimees aegade tuules. Alfred Kalm : tagasivaated. Päevaraamat 1940-46. Tallinn : Kunst, 2002.
- ↑ ""Harjumaa Muuseum"". www.hmk.ee. Vaadatud 28.01.2013.
- ↑ 7,0 7,1 ""Kinnistute register. Keila"". www.eha.ee. Vaadatud 28.01.2013.
Välislingid
Kirik: Keila kirik
Pastoraat: Keila kirikumõis
Peamõisad: Haabersti mõis | Harku mõis | Jõgisoo mõis | Jälgimäe mõis | Keila mõis | Keila-Joa mõis | Klooga mõis | Kumna mõis | Laulasmaa mõis | Lehola mõis | Naissaare mõis | Ohtu mõis | Rahula mõis | Rannamõisa mõis | Saku mõis | Saue mõis | Tuula mõis | Tännassilma mõis | Valingu mõis | Vana-Karjaküla mõis | Vanamõisa mõis | Voore mõis | Vääna mõis | Ääsmäe mõis | Üksnurme mõis
Kõrvalmõisad: Humala mõis | Hüüru mõis | Käesalu mõis | Maeru mõis | Meremõisa mõis | Muraste mõis | Mustamäe mõis | Peetri mõis | Uue-Karjaküla mõis | Vana-Pääla mõis | Viti mõis
Poolmõisad: Koppelmaa mõis | Kuivaveski mõis | Kõltsu mõis | Luka mõis | Niitvälja mõis | Tiskre mõis | Vismeistri mõis
Karjamõisad: Aru mõis | Juuliku mõis | Kalda mõis | Kiisa mõis | Laabi mõis | Laoküla mõis | Lehmja mõis | Nahkja mõis | Pällu mõis | Suur-Aru mõis