Keemiline stabiilsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Hirvelaid teisaldas lehekülje Keemiline stabiilsus pealkirja Keemiline stabiilsus (geoloogia) alla: jätan seotuse mineraalidega, muu viksan välja |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| ⚫ | Mõistet "'''keemiline stabiilsus'''" kasutatakse [[geoloogia]]s iseloomustamaks [[mineraal]]ide võimet säilitada oma keemiline koostis termodünaamika parameetrite ([[rõhk]] ja [[temperatuur]]) muutumisel. Näiteks [[subduktsioonivöönd]]ides sügavamale vajuvad [[kivim]]id soojenevad ning satuvad järjest suureneva rõhu tingimustesse. Suureneva rõhu käes pole paljud mineraalid enam keemiliselt stabiilsed ning hakkavad muutuma teisteks uutesse tingimustesse sobivateks mineraalideks. |
||
'''Keemiline stabiilsus''' on üks [[Aine (füüsika)|aine]] [[Keemilised omadused|keemilisi omadusi]]. Selle mõistega peetakse silmas keemiliste süsteemide, sealhulgas [[Keemiline ühend|keemiliste ühendite]], [[Termodünaamika|termodünaamilist]] stabiilsust. |
|||
Termodünaamiline stabiilsus tekib siis, kui süsteem on oma madalaimal [[energianivoo]]l või kui süsteem on ümbritseva keskkonnaga [[Keemiline tasakaal|keemilises tasakaalus]]. See võib olla dünaamiline tasakaal, kus üksikud [[aatom]]id või [[molekul]]id muudavad kuju. Seda tüüpi keemiline termodünaamiline tasakaal püsib niikaua kuni süsteemi ei muudeta. Keemilised süsteemid võivad hõlmata muutusi aine olekus või [[Keemiline reaktsioon|keemiliste reaktsioonide]] seeriat. |
|||
| ⚫ | Mõistet "keemiline stabiilsus" kasutatakse |
||
Enamus mineraale ei ole maapinnal termodünaamiliselt stabiilsed ning neid võib vaadelda kui teatuid [[metastabiilne süsteem|metastabiilseid süsteeme]].<ref name="porsumine"/> |
Enamus mineraale ei ole maapinnal termodünaamiliselt stabiilsed ning neid võib vaadelda kui teatuid [[metastabiilne süsteem|metastabiilseid süsteeme]].<ref name="porsumine"/> |
||
Redaktsioon: 2. veebruar 2015, kell 17:43
Mõistet "keemiline stabiilsus" kasutatakse geoloogias iseloomustamaks mineraalide võimet säilitada oma keemiline koostis termodünaamika parameetrite (rõhk ja temperatuur) muutumisel. Näiteks subduktsioonivööndides sügavamale vajuvad kivimid soojenevad ning satuvad järjest suureneva rõhu tingimustesse. Suureneva rõhu käes pole paljud mineraalid enam keemiliselt stabiilsed ning hakkavad muutuma teisteks uutesse tingimustesse sobivateks mineraalideks.
Enamus mineraale ei ole maapinnal termodünaamiliselt stabiilsed ning neid võib vaadelda kui teatuid metastabiilseid süsteeme.[1]