Homonüümia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Katrek (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Katrek (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
6. rida: 6. rida:


Samakujulised on ka näiteks nimisõna ''mets ''[[ainsus|ainsuse]] [[omastav kääne|omastava]] ja [[osastav kääne|osastava käände]] [[sõnavorm|vormid]]: (''suure'') '''''metsa''''' ja (''suurt'') '''''metsa''''' - need on [[vormihomonüüm|vormihomonüümid]].
Samakujulised on ka näiteks nimisõna ''mets ''[[ainsus|ainsuse]] [[omastav kääne|omastava]] ja [[osastav kääne|osastava käände]] [[sõnavorm|vormid]]: (''suure'') '''''metsa''''' ja (''suurt'') '''''metsa''''' - need on [[vormihomonüüm|vormihomonüümid]].

== Viited ==


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
* [[polüseemia]]
* [[polüseemia]]

== Viited ==

[[Kategooria:Keeleteadus]]
[[Kategooria:Keeleteadus]]
[[Kategooria:Semantika]]
[[Kategooria:Semantika]]

Redaktsioon: 31. jaanuar 2015, kell 20:41

Homonüümia on nähtus, mille puhul kirjutatakse või hääldatakse kahte sõna juhuslikult ühtemoodi, kuid neil on erinev tähendus - tegu on kahe erineva lekseemiga.

Eesti keel

Homonüümsed on näiteks nimisõna palk tähenduses 'rahatasu tehtud töö eest' ja palk tähenduses 'langetatud puu laasitud tüvi v. selle osa'.[1] - need on homonüümid.

Samakujulised on ka näiteks nimisõna mets ainsuse omastava ja osastava käände vormid: (suure) metsa ja (suurt) metsa - need on vormihomonüümid.

Vaata ka

Viited

  1. Eesti keele seletav sõnaraamat". http://www.eki.ee/dict/ekss/