Pagulus

Süüria kodusõja põgenikelaager Za'atri, Jordan

Pagulus on sunnitud lahkumine kodumaalt. Põhjusteks tagakiusamine (hirm tagakiusamise ees) rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; õnnetusjuhtumid.

Pagulane (i.k. refugee) on rahvusvahelise õiguse järgi, 1951. aastal Genfis vastu võetud ÜRO pagulasseisundi konventsiooni kohaselt inimene, kes põhjendatult kardab tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset, või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. . Kuni pagulusstaatuse kinnitamiseni sihtriigi poolt on välismaalane varjupaigataotleja.

Sisepõgenikud (i.k. internally displaced person IDP) lahkuvad kodust samal põhjusel, mis pagulasedki, kuid nad jäävad elama sama riigi piiridesse.

Keskkonnapõgenikud (i.k. environmental migrant) on sunnitud kodukohast ajutiselt või alaliselt lahkuma muutlike keskkonna tingimuste tõttu.

Ajalugu

Ajalooliselt levis idee pühast varjupaigast ja ning inimestele kaitse pakkumisest juba Vana-Kreekas ja Vana-Egiptuses. Keskajal võimaldasid kirikud inimestele asüüli. Inimõiguste ülddeklaratsiooni Artikkel 14 järgi on igaühel on tagakiusamise korral õigus taotleda ja kasutada varjupaika teistes riikides.

Rahvusvahelisele areenile kerkis paguluse probleem 20. sajandil. Pagulaste määratlemise vajadus tekkis Esimese maailmasõja tulemusel vajadusega eristada oma koduriigi kaitse kaotanud migrante teistest migrantidest. Rahvasteliit sõlmis mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille alusel määrati pagulased erijuhtumite alusel kategooriatesse konkreetse päritoluriigi ning kodumaalt pagemise põhjuse järgi. Teise maailmasõja tulemusel tekkinud väga suured põgenike massid tekitasid vajaduse uue ühese pagulasstaatuse määratluse järgi. 1951. aastal võeti Genfis vastu ÜRO pagulasseisundi konventsioon. Konventsioon hõlmas inimesi, kes olid pagenud sündmustes enne 1951. aasta 1.jaanuari Euroopas. Dekolonisatsiooni sündmuste tagajärjel tekkinud uued põgenemissituatsioonid paisutasid pagulusprobleemi ülemaailmseks. 1967. aasta lisati konventsioonile pagulasseisundi protokoll, millega laienes kehtivus ka välja poole Euroopat ning tühistas 1951. a ajapiirangu.

Statistika

Pagulased Kongo DV-s

Hinnanguliselt on 2013. a seisuga maailmas 51.2 miljonit inimest, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma tagakiusamise, konfliktide, vägivalla ning inimõiguste rikkumiste tõttu. 16.7 miljonit neist on pagulased, 33.3 miljonit sisepõgenikud ning 1.2 miljonit inimest varjupaigataotlejad. 2013. aastal lisandus 10.7 miljonit uut indiviidi - 8.2 miljonit sisepõgenikku ning 2.5 miljonit värsket pagulast. Regiooniti on kõige rohkem sundlahkujaid Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ning Sahara taguses Aafrikas. Võrreldes 2012. a aastaga on põgenike arv kasvanud 6 miljoni inimese võrra. Suure kasvu põhjuseks on Süüria kodusõda. Suur hulk inimesi on viimasel ajal sunnitud ümber asuma Aafrikas, eelkõige Kesk-Aafrika Vabariigis, ning 2013. aasta teises pooles ka Lõuna-Sudaanis. Kõige rohkem pagulasi elab Pakistanis, Iraagis ja Liibanonis. Kõige rohkem pagulasi on põgenenud Afganistanist, Süüriast ja Somaaliast. 86% pagulastest elab arengumaades.

Pagulaste sihtriigid Pagulaste arv Pakistan 1 616 500 Iraan 857 400 Liibanon 856 500 Jordan 641 900 Türgi 609 900 Keenia 534 900 Tšaad 434 500 Etioopia 433 900 Hiina 301 000 USA 236 600

Pagulaste lähteriigid Pagulaste arv Afganistan 2 556 600 Süüria 2 468 400 Somaalia 1 121 700 Sudan 649 300 Kongo 499 500 Myanmar 479 600 Iraak 401 400 Colombia 396 600 Vietnam 314 100 Eritrea 308 000

Riik Pagulasi 1000 elaniku kohta Liibanon 178 Jordan 88 Tšaad 34 Mauritaania 24 Malta 23 Djibouti 23 Lõuna-Sudaan 20 Montenegro 14 Libeeria 12 Keenia 12

Riik Sisepõgenike arv Süüria 6 520 800 Colombia 5 368 100 Kongo 2 963 800 Sudaan 1 873 300 Somaalia 1 113 000 Iraak 954 100 Kesk-Aafrika Vabariik 894 400 Pakistan 747 500 Afganistan 631 300 Aserbaidžaan 609 000

Riik Varjupaiga taotlusi 2013 a. Saksama 109 600 USA 84 400 LAV 70 000 Prantsusmaa 60 200 Rootsi 54 300 Malaisia 53 600 Türgi 44 800

Pagulased Eestis

Pagulasseadus võeti Eestis vastu 1997. aastal, mil riik liitus ka 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga.

Eesti on üks väiksema pagulaste arvuga riike Euroopas. 1997. aastast 2014. aastani on Eestile esitatud kokku 615 varjupaigataotlust. Näiteks Soomes esitatakse taotlusi aastas üle 3000. Eesti varjupaigataotlejad pärinevad peamiselt Vene Föderatsioonist (75), Gruusiast (67), Ukrainast (61), Süüriast (37), Afganistanist (36), Vietnamist (30), Iraagist (26), Valgevenest (26), Sudaanist (26), Türgist (23), Pakistanist (20) ja Armeeniast (17).

Viimasel viiel aastal on varjupaigataotluste arv viiekordistunud: kui 2010. aastal esitati Eestile 33 varjupaigataotlust, 2011. aastal 67, 2012. aastal 77, siis 2013. aastal esitati Eestile juba 97 varjupaigataotlust ja 2014. aastal 157. 2014. aastal anti pagulasstaatus 20 asüülitaotlejale. Varjupaiga taotlemise ajal peavad pagulased üldjuhul elama Varjupaigataotlejate Majutuskeskuses, mis asub Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Vao külas.

1997. aastast 2014. aastani on Eesti andnud pagulasstaatuse või täiendava kaitse kokku 94 inimesele.

Organisatsioonid

Järgnevalt loetletud organisatsioonid, kes pagulastega tegelevad maailmas ja Eestis.

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), tuntud ka kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Amet, on ÜRO talitus, mille kohustuseks on kaitsta ja toetada pagulasi, kas riigi valitsuse või ÜRO taotlusel. Amet aitab kaasa pagulaste vabatahtlikule repatrieerumisele, kohapealsele integreerumisele või ümberasumisele kolmandasse riiki. Ameti peakorter asub Šveitsis Genfis. Amet on ÜRO Arenguprogrammi liige.

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee

Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) on vanim Rahvusvaheline Punane Rist liikumise alla kuuluv organisatsioon. Ülesanneteks on kaitsta sõja ja konflikti piirkondades kannatanuid. Kuigi Rahvusvahelisel Punase Risti Komiteel puudub otsene mandaat pakkuda kaitset pagulastele on organisatsioon teatavates piirkondades põgenikke aidanud.

Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu

Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu (ECRE) on üleeuroopaline mittetulundusühingute liit, mille eesmärk on pagulaste, asüülitaotlejate ja ümberpaigutatud inimeste õiguste edendamine ja kaitse

Eesti Pagulasabi MTÜ

Eesti Pagulasabi (Estonian Refugee Council) tegeleb pagulaste abistamisega, aidates neil leida Eestis elukohta ja tööd. Aitavad varjupaigataotlejaid, koguvad humanitaarabi ning informeerivad üldsust.

Eestlased paguluses

Teine maailmasõja sündmustes toimus suurim emigratsioonilaine eesti rahva ajaloos. Saksamaa mobilisatsiooni ähvardus ja Punaarmee pealetung idarindel sundis noori mehi pagema Soome ja Rootsi. Tõeline suur põgenemine algas 1944. aasta sügisel, kui Nõukogude Liit okupeeris taas Eesti. Rootsi oli kõige ihaldatuim põgenemispaik oma neutraalsuse ja jõukuse tõttu. 1. aprilliks 1945 arvavatakse olevat Rootsi saabunud 26 000 - 27 000 eestlast . Teine suur põgenike laine moodustus inimestest, kes ei leidnud võimalust pageda laevade või paatitega Rootsi. Nad evakueerusid koos taganevate sakslastega Saksamaale. Pagulaste endi andmeil oli 1. oktoobriks 1946. a Saksamaa läänetsoonide põgenikelaagris 31 221 eestlast

Video

[1] PAGULASED kõverPEEGLIS

Vaata ka

• ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet
• Poliitiline varjupaik

Välislingid

• UNHCR "Piire ületades": Kes on pagulane?
• MTÜ Eesti Pagulasabi
• Pagulase teekond
• UNHCR The UN Refugee Agency
• ECRE The European Council on Refugees and Exiles