Valgustusfilosoofia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Valgustusfilosoofia''' on inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia ja ajalõik Euroopa ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus 17. sajandi II poolest 19. sajandi alguseni. On pakutud ka ajalõiku 1680-1780. Nimetus pärineb Immanuel Kantilt. Valgustusfilosoofia tõi kaasa tööstusliku pöörde, revolutsioonid, kodanluse esiletõusu ja loodusteaduste ning tehnika arengu.
'''Valgustusfilosoofia''' on inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia ja ajalõik Euroopa ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus 17. sajandi II poolest 19. sajandi alguseni. On pakutud ka ajalõiku 1680-1780. Nimetus pärineb Immanuel Kantilt. Valgustusfilosoofia tõi kaasa tööstusliku pöörde, revolutsioonid, kodanluse esiletõusu ja loodusteaduste ning tehnika arengu. Tähtsamad valgustusfilosoofid olid [[David Hume]], [[Jean-Jacques Rousseau]], [[Voltaire]], [[Denis Diderot]].


== Valgustusfilosoofia põhimõtted ==
== Valgustusfilosoofia põhimõtted ==
11. rida: 11. rida:
# Eraomandi kaitse (algselt feodaalse vägivalla vastu)
# Eraomandi kaitse (algselt feodaalse vägivalla vastu)


== Uus mõtlemine Inglismaal ==
== Uus mõtlemine Inglismaal ([[empirism]]) ==
[[Thomas Hobbes]] (1588-1679): Sünnilt on kõik inimesed võrdsed; ühiskondlik leping, andis võimu valitsejale – kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev.
[[Thomas Hobbes]] (1588-1679): Sünnilt on kõik inimesed võrdsed; ühiskondlik leping, andis võimu valitsejale – kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev.


17. rida: 17. rida:


== Uus mõtlemine Prantsusmaal ==
== Uus mõtlemine Prantsusmaal ==
[[René Descartes]] (1596-1650).
[[René Descartes]] (1596-1650). [[Ratsionalism|Ratsionalismi]] rajaja.


François Marie Arouet (1694-1778), varjunimi [[Voltaire]]. Voltaire’i filosoofilises tegevuses kõige tähtsam on absolutistliku roomakatoliku kiriku, usulise sallimatuse ja fanatismi kritiseerimine. Valgustus tähendab vaimuvabadust ja võitlust kiriku preestrite vastu, kes püüavad takistada uue maailmapildi levimist. Sallivus on eeldus sõnavabadusele. 
François Marie Arouet (1694-1778), varjunimi [[Voltaire]]. Voltaire’i filosoofilises tegevuses kõige tähtsam on absolutistliku roomakatoliku kiriku, usulise sallimatuse ja fanatismi kritiseerimine. Valgustus tähendab vaimuvabadust ja võitlust kiriku preestrite vastu, kes püüavad takistada uue maailmapildi levimist. Sallivus on eeldus sõnavabadusele. 
28. rida: 28. rida:


== Uus mõtlemine Saksamaal ==
== Uus mõtlemine Saksamaal ==
[[Gottfried Wilhelm Leibniz]] (1646-1716).
[[Gottfried Wilhelm Leibniz]] (1646-1716). [[Ratsionalism]].


[[Johann Gottfried von Herder]] (1744-1803).[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Johann Gottfried von Herder]] (1744-1803).[[Kategooria:Filosoofia]]

Redaktsioon: 27. jaanuar 2015, kell 11:25

Valgustusfilosoofia on inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia ja ajalõik Euroopa ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus 17. sajandi II poolest 19. sajandi alguseni. On pakutud ka ajalõiku 1680-1780. Nimetus pärineb Immanuel Kantilt. Valgustusfilosoofia tõi kaasa tööstusliku pöörde, revolutsioonid, kodanluse esiletõusu ja loodusteaduste ning tehnika arengu. Tähtsamad valgustusfilosoofid olid David Hume, Jean-Jacques Rousseau, Voltaire, Denis Diderot.

Valgustusfilosoofia põhimõtted

  • Inimene on olemuselt arukas ja hea.
  • Üldine optimism ja usk ühiskonna progressi.
  • Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse.
  • Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse

Valgustusfilosoofia kujunes valgustusideoloogiaks.

  1. Kõigi hinnangute peamine alus on inimmõistus. Sündis ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine.
  2. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti kiriku vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest.
  3. Eraomandi kaitse (algselt feodaalse vägivalla vastu)

Uus mõtlemine Inglismaal (empirism)

Thomas Hobbes (1588-1679): Sünnilt on kõik inimesed võrdsed; ühiskondlik leping, andis võimu valitsejale – kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev.

John Locke (1632-1704): Riigi ja valitsuse ülesanne on omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Vabadus tähendab ka täielikku usuvabadust.

Uus mõtlemine Prantsusmaal

René Descartes (1596-1650). Ratsionalismi rajaja.

François Marie Arouet (1694-1778), varjunimi Voltaire. Voltaire’i filosoofilises tegevuses kõige tähtsam on absolutistliku roomakatoliku kiriku, usulise sallimatuse ja fanatismi kritiseerimine. Valgustus tähendab vaimuvabadust ja võitlust kiriku preestrite vastu, kes püüavad takistada uue maailmapildi levimist. Sallivus on eeldus sõnavabadusele. 

Charles Loui de Montesquieu (1689-1755).

Jean Jacques Rousseau (1712-1778).

Denis Diderot ja entsüklopedistid.

Uus mõtlemine Saksamaal

Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716). Ratsionalism.

Johann Gottfried von Herder (1744-1803).