Valgustusfilosoofia: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Valgustusfilosoofia''' on inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia ja ajalõik Euroopa ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus 17. sajandi II poolest 19. s...' |
Resümee puudub |
||
6. rida: | 6. rida: | ||
* Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse. |
* Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse. |
||
* Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse |
* Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse |
||
Valgustusfilosoofia kujunes valgustusideoloogiaks. |
|||
# Kõigi hinnangute peamine alus on inimmõistus. Sündis ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. |
|||
# Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti kiriku vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest. |
|||
# Eraomandi kaitse (algselt feodaalse vägivalla vastu) |
|||
== Uus mõtlemine Inglismaal == |
|||
[[Thomas Hobbes]] (1588-1679): Sünnilt on kõik inimesed võrdsed; ühiskondlik leping, andis võimu valitsejale – kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev. |
|||
[[John Locke]] (1632-1704): Riigi ja valitsuse ülesanne on omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Vabadus tähendab ka täielikku usuvabadust. |
|||
== Uus mõtlemine Prantsusmaal == |
|||
[[René Descartes]] (1596-1650). |
|||
François Marie Arouet (1694-1778), varjunimi Voltaire. |
|||
Charles Louis de Montesquieu (1689-1755). |
|||
[[Jean Jacques Rousseau]] (1712-1778). |
|||
[[Denis Diderot]] ja [[entsüklopedistid]]. |
|||
== Uus mõtlemine Saksamaal == |
|||
[[Gottfried Wilhelm Leibniz]] (1646-1716). |
|||
Johann Georg von Herder (1744-1803). |
|||
[[Kategooria:Filosoofia]] |
Redaktsioon: 27. jaanuar 2015, kell 11:55
Valgustusfilosoofia on inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia ja ajalõik Euroopa ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus 17. sajandi II poolest 19. sajandi alguseni. On pakutud ka ajalõiku 1680-1780. Nimetus pärineb Immanuel Kantilt. Valgustusfilosoofia tõi kaasa tööstusliku pöörde, revolutsioonid, kodanluse esiletõusu ja loodusteaduste ning tehnika arengu.
Valgustusfilosoofia põhimõtted
- Inimene on olemuselt arukas ja hea.
- Üldine optimism ja usk ühiskonna progressi.
- Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse.
- Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse
Valgustusfilosoofia kujunes valgustusideoloogiaks.
- Kõigi hinnangute peamine alus on inimmõistus. Sündis ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine.
- Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti kiriku vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest.
- Eraomandi kaitse (algselt feodaalse vägivalla vastu)
Uus mõtlemine Inglismaal
Thomas Hobbes (1588-1679): Sünnilt on kõik inimesed võrdsed; ühiskondlik leping, andis võimu valitsejale – kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev.
John Locke (1632-1704): Riigi ja valitsuse ülesanne on omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Vabadus tähendab ka täielikku usuvabadust.
Uus mõtlemine Prantsusmaal
René Descartes (1596-1650).
François Marie Arouet (1694-1778), varjunimi Voltaire.
Charles Louis de Montesquieu (1689-1755).
Jean Jacques Rousseau (1712-1778).
Denis Diderot ja entsüklopedistid.
Uus mõtlemine Saksamaal
Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716).
Johann Georg von Herder (1744-1803).