Stefan Batory: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
Resümee puudub
12. rida: 12. rida:
Pärast Stefan Batory valimist Rzeczpospolita kuningaks valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend [[Kristóf Batory]]. Gáspár Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni [[1580]] [[Hrodna]]s suri. Temalgi polnud pärijaid.
Pärast Stefan Batory valimist Rzeczpospolita kuningaks valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend [[Kristóf Batory]]. Gáspár Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni [[1580]] [[Hrodna]]s suri. Temalgi polnud pärijaid.
[[File:Batory Jagiellonka.jpg|pisi|Stefan Batory ja [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596)]]
[[File:Batory Jagiellonka.jpg|pisi|Stefan Batory ja [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596)]]
==Rceczpospolita kuningana==
[[1572]] suri [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]], kelle pärija oli [[Jagelloonid]]e dünastia viimane liige, Zygmunt II Augusti õde [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596). Poola kuningaks valiti [[Prantsusmaa]] kroonprints [[Henri III|Henri]]. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais [[1574]] suri Henri vend [[Prantsusmaa kuningas]] [[Charles IX]] ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks.


[[1572]]. aastal suri [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]], kelle pärija oli [[Jagelloonid]]e dünastia viimane liige, Zygmunt II Augusti õde [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596). Poola kuningaks valiti [[Prantsusmaa]] kroonprints [[Henri III|Henri]]. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais [[1574]] suri Henri vend [[Prantsusmaa kuningas]] [[Charles IX]] ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks.
Kõigepealt püüdis Poola [[Seim (Poola)|seim]] [[12. detsember|12. detsembril]] [[1575]] uueks kuningaks valida Maximilian II-t, kuid [[šlahta]] ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid [[1. mai]]l [[1576]], kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.
==Rceczpospolita kuningana==
Kõigepealt püüdis Poola [[Seim (Poola)|seim]] [[12. detsember|12. detsembril]] [[1575]] uueks kuningaks valida [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]], [[Austria riigipeade loend|Austria ertshertsogi]], [[Böömimaa kuningas|Böömimaa kuninga]] ja [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] Maximilian II-t, kuid [[šlahta]] ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid [[1. mai]]l [[1576]], kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.


Stefan Batory võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga, kes oli [[interregnum]]i ajal osa Poola šlahta toel kuulutatud Rzeczpospolita kuningaks enne Stefan Batoryt ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1576.
Stefan Batory võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga, kes oli [[interregnum]]i ajal osa Poola šlahta toel kuulutatud Rzeczpospolita kuningaks enne Stefan Batoryt ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1576.

Redaktsioon: 25. jaanuar 2015, kell 19:23

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583)

Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyo12. detsember 1586 Grodno) oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas.

Elulugu

Stefan Bátory isa Stefan VIII Bathory oli Ungari aadlik, kes oli Transilvaania vojevood alates 1529 kuni oma surmani 1534.

Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina. Ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale Saksa-Rooma riigi keisri ja Austria ertshertsogi Maximilian II viha, kes János Zsigmondit kukutada püüdis, ja Maximilian hoidis Stefanit kaks aastat vangis.

Transilvaania vürstina

1570 kukutas Maximilian János Zsigmondi ja määras ta Transilvaania vojevoodiks. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri Gáspár Bekesi. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes Viini, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu.

Pärast Stefan Batory valimist Rzeczpospolita kuningaks valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend Kristóf Batory. Gáspár Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni 1580 Hrodnas suri. Temalgi polnud pärijaid.

Stefan Batory ja Anna Jagiellonka (1523–1596)

1572. aastal suri Poola kuningas Zygmunt II August, kelle pärija oli Jagelloonide dünastia viimane liige, Zygmunt II Augusti õde Anna Jagiellonka (1523–1596). Poola kuningaks valiti Prantsusmaa kroonprints Henri. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais 1574 suri Henri vend Prantsusmaa kuningas Charles IX ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks.

Rceczpospolita kuningana

Kõigepealt püüdis Poola seim 12. detsembril 1575 uueks kuningaks valida Saksa-Rooma keisri, Austria ertshertsogi, Böömimaa kuninga ja Ungari kuninga Maximilian II-t, kuid šlahta ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid 1. mail 1576, kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.

Stefan Batory võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga, kes oli interregnumi ajal osa Poola šlahta toel kuulutatud Rzeczpospolita kuningaks enne Stefan Batoryt ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma 12. oktoobril 1576.

Liivimaa sõda

Stefan Bátory Pihkvas (Jan Matejko maal).
 Pikemalt artiklis Liivimaa sõda ja Vene-Poola sõda (1562–1582)

1575. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola. Rootsi kuningas Johan III aga oli abielus Poola kuninga Zygmunt I Vana teise tütre Katarzyna Jagiellonkaga.

Rzeczpospolita 1582. aastal

1577. aastal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa ala. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, 1578. aastal toimus sõjategevuses pööre, Võnnu lahingus võitsid ühiselt tegutsenud Rzeczpospolita ja Rootsi väed Moskva vägesi, 1579. aasta sõjaretkes vallutasid Batory väed Polotski, 1580. aastal vallutasid nad Velikije Luki, Veliži ja Neveli, kuid ei suutnud vallutada 1581. aastal Pihkvat. Rootsi väed, samal ajal Pontus De la Gardie juhtimisel vallutasid Paide, Rakvere ja Narva, Liivimaal.

1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna alad) jäid Rzeczpospolitale. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, mis liideti Rzeczpospolitaga ja millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang.

 Pikemalt artiklis Poola aeg Liivimaal

Isiklikku

Stefan Batory õetütar oli krahvinna Erzsébet Báthory (1560–1614) ehk Verine Krahvinna.

Eelnev
János II Zapolya
Transilvaania vürst
15711576
Järgnev
Christofer Bathory
Eelnev
Henryk Walezy
Poola kuningas
15761586
Järgnev
Zygmunt III Waza

Kirjandus

  • Lengnich, Gottfried (1724). Geschichte der Preußischen Lande (t. 3)/ Königlich Polnischen Antheils, Seit dem Ableben Sigismundi Augusti Bis auf den Todt Königes Stephani. Danzig: Gedruckt bey E. E. Raths und des Gymnasii Buchdrucker seel. Johann Daniel Stollens nachgelassenen Wittwe. Durch Thomas Johann Schreiber, Factor. Lk lk. 195-. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)