Lauri Vahtre

Lauri Vahtre oma “Eesti ajaloo õpiku vene õppekeelega gümnaasiumile” esitlusel Tea Kirjastuses, 22.10.2010

Lauri Vahtre (sündinud 22. märtsil 1960) on Eesti poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja tõlkija.

Haridus ja teadustegevus

Lauri Vahtre lõpetas 1978. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1984. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal (1988 ajalookandidaat). Aastatel 1983–1985 töötas ta Eesti Vabaõhumuuseumis vanemteadurina, seejärel oli aspirantuuris, aastatel 1988–1992 oli vanemteadur Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis. Aastatel 1989–1992 oli ta ka vanemõpetaja Tartu Ülikoolis.

Ajaloolasena on Lauri Vahtre silma paistnud põhiliselt ajaloo populariseerijana, kooliõpikute (kaas)autorina, kuid ta on uurinud muu hulgas ka Eesti advokatuuri ajalugu, Nõukogude aja mentaliteedilugu. Vahtre oli üks 1989. aastal Loomingu Raamatukogus ilmunud kahejaolise Eesti ajaloo "Kodu lugu" autoreist Mart Laari ja Heiki Valgu kõrval. Kohati koolides ajalooõpetamisel kasutatud vihikupaar oli suurim LR tiraaž läbi aegade (35 000 eksemplari).

"Eestlase aeg"

Aastal 1984 kaitses Lauri Vahtre Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonnas Sulev Vahtre juhendamisel diplomitöö "Eesti rahvakalendri majanduslikust ja ideoloogilisest tagapõhjast".

Lauri Vahtre kandidaaditöö käsitles eesti rahvakalendrit ja eesti rahvapärast ajaarvamist, töö on ilmunud raamatuna "Eestlase aeg" aastal 1991 ja täiendatud kordustrükina aastal 2000.

Lauri Vahtre väitel erines eesti traditsioonilise rahvakultuuri ajataju nüüdisaja inimese omast selle poolest, et toonase ajataju alusteks olid korduvus ehk tsüklilisus (nagu loodus muutub perioodiliselt) ja kvaliteetsus – aega mõisteti reaalse jõuna, mis on hea või halb, püha või mittepüha.

Põlluharijate ühiskonna ajaarvamisele on Lauri Vahtre väitel iseloomulik korduv ühesuguste perioodide tsükkel, müütiline ja ajatu hingedeaeg langeb kokku põllumajandusaasta lõpuga. Aasta võib tähendada tegelikku kalendaarset aastat või lihtsalt üht aja lõiku. Kui aega ei arvestata lineaarselt, võib aasta algust lugeda millisest tahes sündmusest või muutusest looduses. Päev ja suvi on tähtsamad ajaperioodid põllumajanduslikule kultuurile, samas kui kütikultuuris on otstarbekamad pikemad sesoonsed perioodid.

Lihtrahva arusaamad ajast ei olnud Lauri Vahtre väitel väga kindlalt struktureeritud – kõrvuti võisid eksisteerida kujutelmad aja taastulekust ja kujutelmad iseseisvast kõrvalajast ehk ajavälisest ajast, mis seisis paigal ja või mis voolas väga aeglaselt (müütiline aeg). Kõrvalaja näitena toob Vahtre hingedeajale vastanduva või sellest väljapoole jääva aja – väljaspool hingedeaega elasid surnute hinged Vahtre väitel selles kõrvalajas, mitte "enne", "pärast" ega "praegu".

Nädalapäevadest eristuvad ülejäänud päevadest neljapäev, laupäev ja pühapäev, mis on teistest märgilisemad. Lauri Vahtre hinnangul võib selle taustaks olla varasem viiepäevane ajaarvamissüsteem lisaks hilisemale seitsmepäevasele. Vastavalt oleksid neljapäev ja laupäev võrreldavates positsioonides, neljapäeva ja laupäevaga seotud kombestikul on eesti rahvakalendris kokkulangevusi. Vahtre hinnangul võib nädalapäevade maagiline arvestamine olla eesti rahvapärimuses enamalt jaolt hilisem ja laenuline nähtus, kuid see ei välista võimalust, et säärasel kommetel võib olla ka eesti traditsioonis väga arhailine kiht.

Vahtre märgib, et hiljemalt 17. sajandil tundsid eestlased nii päikesekella kui ka tunnijaotust, kuid igapäevaelus neil põhinevat ajaarvamist ei kasutatud. Tavapäraselt lähtuti päikese ööpäevaseid liikumisi järgivatest ajamääratlustest, näiteks "koidu aeg", "päikesetõus", "keskhommik", "enne lõunat", "kukelaulu aeg".

Poliitiline tegevus

Lauri Vahtre astus poliitikasse laulva revolutsiooni ajal koos oma ülikoolikaaslase Mart Laariga. Varem oli ta rahvusliku meelsuse ja tegevuse pärast Tartu Riiklikust Ülikoolist välja visatud ning lõpetanud ülikooli kaugõppes. Koos Laari ja teiste rahvuslastega moodustas Vahtre poliitilise ühenduse, millest 1992. aastal kasvas välja Rahvuslik Koonderakond Isamaa.

Oli Eesti Kongressi liige. Aastatel 1991–1992 oli ta Põhiseaduse Assamblee liige. Aastal 1992 valiti Vahtre valimised võitnud Isamaa nimekirjas VII Riigikokku. Temast sai üks Isamaa juhtfiguure ning ta valiti tagasi ka järgmistesse Riigikogu koosseisudesse 1995. ja 1999. aastal. 2003. aastal ta parlamenti siiski enam ei pääsenud. Alates 5. aprillist 2007 oli ta Juhan Partsi asendusliikmena XI Riigikogu liige. 2011. aasta Riigikogu valimistel osales Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 820 häält, kuid Riigikokku ei pääsenud. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 27. kohal. Oli XII Riigikogu liige siiski 2014. aasta esimesel poolel Reet Roosi asendusliikmena.

Oma pikaajalise tegevuse jooksul Riigikogus on Vahtre töötanud keskkonna-, kultuuri-, maaelu- ja kaitsekomisjonis. Ta oli üks lapsehooldustasu (jõustus 2000. aasta algusest) algatajaid, on püsivalt kaitsnud ajateenistusel põhineva riigikaitsemudeli põhimõtet, seisnud haridusmaastiku mitmekesisuse ja valikuvõimaluste säilimise eest jpm. 

Kaitseministri nõuniku konkurss

2011. aasta juuli alguses võitis kaitseminister Mart Laari erakonnakaaslane ja sõber Lauri Vahtre kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku kohusetäitja konkursi, milles üks nõuniku kohusetäitjale esitatud nõue oli doktorikraad. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul osales konkursis kaheksa kandidaati.

Juba konkursi eel avaldas ajakirjandus kahtlust, et doktorikraadi nõue kehtestati, võimaldamaks Vahtrel sellele kohale saada.

Sotsiaaldemokraatide juhi ja endise kaitseministri Sven Mikseri arvates peegeldas konkurss IRL-is toimuvat võimuvõitlust. "Kui konkursi korraldaja leiab, et tema erakonnakaaslane ja pikaaegne poliitiline lähedane kaastööline on kõige sobivam kandidaat spetsialisti kohale, siis kindlasti paralleelid on olemas," võrdles ta IRL-i poliitikat ministeeriumide mehitamisel sellega, kuidas Keskerakond palkab oma liikmeid Tallinna linnavalitsuse aparaati. "Viis kuidas ta sinna sattus, kindlasti ei ole heade tavadega kooskõlas," kinnitas Mikser. Konkurssi kritiseeris ka IRL-i kuuluv parlamendiliige Indrek Raudne: "Mina ei oleks seda doktorikraadi nõuet küll pannud." Reformierakondlane Meelis Atonen nimetas konkurssi näiliseks.

Mart Laar kaitses konkursikorraldust väitega, et konkursi korraldasid mitte poliitikud, vaid asjatundjad.

"Ma arvan, et Mart Laaril oleks pidanud olema õigus võtta selline nõunik nagu ta ise tahab, ilma sellise naeruväärse protsessita," leidis kommunikatsiooniekspert ja endine poliitik Janek Mäggi. "Tundus muidugi natuke naeruväärne, et avalike suhete nõuniku kohal on vaja doktorikraadi."

Kunstiline tegevus

Lauri Vahtre on avaldanud kaks romaani: 2009. aastal Peter Morgeni varjunime all "Sõnum" ja 2010. aastal oma nime all "Torm". Ta on Eesti Televisiooni seriaali "Tuulepealne maa" kaasstsenarist ning filmi "Detsembrikuumus" esialgse, hiljem teiste autorite poolt ümber kirjutatud stsenaariumi autor.

2012. aastal avaldas Vahtre kaks luulekogu („Lihtsalt üks pihlakas“ ja „Ilus valge ratsu“, mõlemad Eesti Keele Sihtasutuselt), lisaks on ta kirjutanud mitmeid näidendeid („Olle Terve hansatuultes“, „Muna EÜE“, „Vihterpalu valss“, „Teekond valguse riiki“, „Varjutants“, „Minust jäävad vaid laulud“ (koos Mart Laariga) jt.)

Õpikud

Lauri Vahtre sulest on ilmunud arvukalt ajalooõpikuid: Eesti ajalugu gümnaasiumile (ILO, 2004), Eesti ajalugu vene õppekeelega gümnaasiumile (TEA, 2010), Lähiajalugu I-II (koos Mart Laariga, Avita, 2007; uustrükk 2014), Eesti ajalugu I-II ja Üldajalugu (koos Mart Laariga, Maurus, vastavalt 2013 ja 2014), Lähiajalugu III (koos Mart Nutiga, 2014). Lisaks on Vahtre koostanud Eesti ajaloo lugemiku (koos Mart Laariga, Maurus, 2012) ja Üldajaloo lugemiku (koos Mart Laari ja Ardi Siilabergiga, Maurus, 2014). Eesti ajaloo lugemiku ilmumise puhul märkis õpetaja Marek Nisuma Õpetajate Lehes: „Ajalugu õpetades meeldib mulle rääkida lugusid inimestest ja sündmustest, nende rollist ajaloos osalejate ja ajaloo kujundajatena. Nüüd on mu töölaual üks uus ja hea raamat, mis minu ülesannet mõnevõrra lihtsustab.“ Tervikuna iseloomustab Vahtre õpikuid ladus ja kaasahaarav stiil. 2004. aasta gümnaasiumiõpikut tutvustades kirjutas Teet Veispak rea kriitiliste märkuste kokkuvõtteks: „Tegelikult on Vahtre raamat siiski nauditav lugeda, kuluks gümnaasiumiõpilastelegi ära, sest ei ole igavalt kirjutatud.“

Tunnustused

• Riigivapi III klassi teenetemärk (2001)

Isiklikku

Lauri Vahtre isa oli ajaloolane Sulev Vahtre. Tema vend on kunstnik Silver Vahtre.

Tegevus ühingutes

Lauri Vahtre on Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane.

Teoseid

• "Kodu lugu", Loomingu Raamatukogu, 1989 (kaasautorid Mart Laar ja Heiki Valk)
• "Maarahva tähtraamat", Mix 1991
• "Teekond läbi aja", Sõltumatu Infokeskus 1992
• "Euroopa – päästepaat või uppuv laev?", 1993
• "Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade", Jaan Tõnissoni Instituudi kirjastus, Tallinn 1993, 184 lk
• "Vabanemine. Eesti 1987–1992", IM Meedia 1996
• "Teine lugemine", Virgela 1998
• "Meenutusi kadunud maailmast, ehk, Keskkoolist, ülikoolist, matkadest, malevast, väljakaevamistest ja muust aastail 1975–1984", Tallinn 1999, ISBN 9985-2-0126-4
• "Eesti kultuuri ajalugu", Virgela 2000, ISBN 9985862694
• "Eestlase aeg", Varrak 2000, ISBN 9985304128
• "Suur pettumus ehk Inimene, ühiskond ja inimõigused" Varrak, 2002
• "Eesti ajalugu gümnaasiumile", Ilo 2004, ISBN 9985576152
• "Eesti Advokatuuri ajalugu 1919–1994", Tallinn 2005, ISBN 9985-57-761-2
• "Eesti rahva lugu", Ilo 2005, ISBN 9985576624
• "Ajaloo pööripäevad", Tammerraamat 2006, ISBN 9789985969298
• "Absurdi impeerium", Tammerraamat 2007, ISBN 9789985978504
• "Ajaloo pööripäevad" (2. osa), Tammerraamat 2007, ISBN 9789985983133
• "Sõnum", Varrak 2009 (pseudonüüm Peter Morgen), ISBN 9789985317204
• "Torm", Varrak 2010, ISBN 9789985320389
• "Eesti ajalugu vene õppekeelega gümnaasiumile", TEA Kirjastus 2010 ISBN 9789949170791
• „Lihtsalt üks pihlakas“, Eesti Keele Sihtasutus 2012, ISBN 9789985794722
• „Ilus valge ratsu“, Eesti Keele Sihtasutus 2012, ISBN 9789985795019

Lauri Vahtre artikleid

• Lauri Vahtre: See täiesti kurioosne eesti rahvas EPL.ee, 10. november 2004
• Lauri Vahtre: Veel üks sinimustvalge Postimees.ee, 2. oktoober 2006
• Äike puhastas õhu Ohtuleht.ee, 2. mai 2007
• Lauri Vahtre: lihtsad keerulised asjad EPL.ee, 9. mai 2007
• Lauri Vahtre: kõneleks õige ajaloost tõtt Postimees.ee, 3. oktoober 2007
• Vahtre: riigikogu ei tohi ultimaatumile alluda Postimees.ee, 7. märts 2008
• Talveseisund 2009 Maaleht.ee, 19. märts 2009
• Kui imperatiiv on suhteliselt kategooriline Sirp, 23. oktoober 2009
• Vabadusvõitlus siiski oli Postimees, 31. jaanuar 2013
• Lauri Vahtre: ei midagi isiklikku?, Postimees, 15. aprill 2013
• Lauri Vahtre: Riik ei ole mänguasi Maaleht, 10. detsember 2014

Artiklid Lauri Vahtre kohta

• Andrei Hvostov: Kultuuri triivankur Ekspress.ee, 23. oktoober 2008
• Ants Juske, "Lauri Vahtre argimütoloogia" Eesti Päevaleht Online, 27. veebruar 2009
• Karl Martin Sinijärv, "Torm vesikeskuses" Sirp, 19. august 2010
• Kaarel Tarand Morgen, kristlik demokraat Sirp, 29. jaanuar 2009
• "Eesti Loto toob Vahtrele palgalisa 237 eurot kuus" Delfi, 12. august 2011

Portaal Nõmme