Käsipall: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. jaanuar 2015, kell 15:40

Käsipall ehk väravpall on võistkondlik pallimäng.

Võistkonda kuulub neliteist mängijat, kus platsil võib viibida korraga 7 mängijat (6 väljakumängijat ja üks väravavaht).

Mäng kulgeb nii, et mängijad liiguvad väljakul vastastikku palli söötes ja vahepeal väljakule põrgatades.

Et mängu käigus on suhteliselt palju füüsilisi kontakte vastasvõistkonna mängijatega, siis määratakse ka karistusi liiga ohtliku mängu eest.

Käsipalliväljak on 40 m pikkune ja 20 m laiune. Väljaku kummaski otsas on värav, mille kõrgus on 2 m ja laius 3 m.

Ajalugu

Käsipalli leiutajaks peetakse taanlast Holger Nielsenit, kes Ordrupi reaalkooli õpetajana mängis 1898. aastal õpilastega mängu, mida nimetas käsipalliks. Juba kuus aastat varem mängiti Tšehhoslovakkias kooliinspektor Josef Klenkeri koostatud sportmängu, mis sarnanes käsipalliga.

1928. aastal asutati Rahvusvaheline Käsipalliföderatsioon (International Amateur Handball Federation, IAHF), 1946. aastal anti talle nimeks International Handball Federation (IHF). Praegu on alaliidul 150 liikmesriiki.

Esimesed meeste MM-võistlused nii suures kui väikeses käsipallis peeti 1938. aastal. Naiste suure käsipalli MM-võistlusi korraldati aastast 1949, väikese käsipalli omi aastast 1957. Aastast 1961 pole MM-võistluste kavas enam suurt käsipalli. Olümpiamängude kavas oli 11:11 variant esmakordselt 1936. aastal Berliinis, siis tuli 36-aastane vaheaeg ning 1972 Münchenis mängisid mehed juba 7:7 varianti. Neli aastat hiljem Montrealis selgitasid esimese olümpiavõitja ka naised.

Eesti käsipall

Pikemalt artiklis Eesti käsipall

Eestis aktiivselt tegutsevad klubid

Vaata ka

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Käsipall''' ehk '''väravpall''' on [[võistkond]]lik [[pallimäng]].
-== Ajalugu ==
-Käsipalli leiutajaks peetakse [[Taani|taanlast]] [[Holger Nielsenit]], kes [[Ordrup]]i reaalkooli õpetajana mängis [[1898]]. aastal õpilastega mängu, mida nimetas käsipalliks. Juba kuus aastat varem mängiti [[Tšehhoslovakkia]]s kooliinspektor Josef Klenkeri koostatud sportmängu, mis sarnanes käsipalliga.
-[[1928]]. aastal asutati [[Rahvusvaheline Käsipalliföderatsioon]] (International Amateur Handball Federation, IAHF), [[1946]]. aastal anti talle nimeks International Handball Federation (IHF). Praegu on alaliidul 150 liikmesriiki.
-Esimesed meeste MM-võistlused nii suures kui väikeses käsipallis peeti [[1938]]. aastal. Naiste suure käsipalli MM-võistlusi korraldati aastast [[1949]], väikese käsipalli omi aastast [[1957]]. Aastast [[1961]] pole MM-võistluste kavas enam suurt käsipalli. Olümpiamängude kavas oli 11:11 variant esmakordselt [[1936]]. aastal [[Berliin]]is, siis tuli 36-aastane vaheaeg ning [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972 Münchenis]] mängisid mehed juba 7:7 varianti. Neli aastat hiljem Montrealis selgitasid esimese olümpiavõitja ka naised.
-== Käsipallist lähemalt ==
 Võistkonda kuulub neliteist mängijat, kus platsil võib viibida korraga 7 mängijat (6 väljakumängijat ja üks [[väravavaht]]).
@@ 19. rida: / 9. rida: @@
 Käsipalliväljak on 40 m pikkune ja 20 m laiune. Väljaku kummaski otsas on [[värav (sport)|värav]], mille kõrgus on 2 m ja laius 3 m.
+== Ajalugu ==
-==Eestis aktiivselt tegutsevad klubid==
+Käsipalli leiutajaks peetakse [[Taani|taanlast]] [[Holger Nielsenit]], kes [[Ordrup]]i reaalkooli õpetajana mängis [[1898]]. aastal õpilastega mängu, mida nimetas käsipalliks. Juba kuus aastat varem mängiti [[Tšehhoslovakkia]]s kooliinspektor Josef Klenkeri koostatud sportmängu, mis sarnanes käsipalliga.
+[[1928]]. aastal asutati [[Rahvusvaheline Käsipalliföderatsioon]] (International Amateur Handball Federation, IAHF), [[1946]]. aastal anti talle nimeks International Handball Federation (IHF). Praegu on alaliidul 150 liikmesriiki.
+Esimesed meeste MM-võistlused nii suures kui väikeses käsipallis peeti [[1938]]. aastal. Naiste suure käsipalli MM-võistlusi korraldati aastast [[1949]], väikese käsipalli omi aastast [[1957]]. Aastast [[1961]] pole MM-võistluste kavas enam suurt käsipalli. Olümpiamängude kavas oli 11:11 variant esmakordselt [[1936]]. aastal [[Berliin]]is, siis tuli 36-aastane vaheaeg ning [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972 Münchenis]] mängisid mehed juba 7:7 varianti. Neli aastat hiljem Montrealis selgitasid esimese olümpiavõitja ka naised.
+==Eesti käsipall==
+{{Vaata| Eesti käsipall}}
+===Eestis aktiivselt tegutsevad klubid===
 *[[Aruküla SK]]
 *[[HC Viimsi/Tööriistamarket]]
@@ 32. rida: / 31. rida: @@
 == Vaata ka ==
 * [[Käsipall 2004. aasta suveolümpiamängudel]]
 * [[Käsipall 2008. aasta suveolümpiamängudel]]

v r Olümpiamängude spordialad
Suveolümpia spordialad	Aerutamine Golf Jalgpall Jalgrattasport (BMX · Maanteesõit · Trekisõit) Judo Kergejõustik Korvpall Käsipall Laskesport Lauatennis Maadlus (Kreeka-Rooma maadlus · Vabamaadlus) Maahoki Moodne viievõistlus Poks Purjetamine Ragbi Ratsasport Sulgpall Sõudmine Taekwondo Tennis Triatlon Tõstesport Veesport Kujundujumine Ujumine Veepall Vettehüpped Vehklemine Vibusport Võimlemine Iluvõimlemine Riistvõimlemine Trampoliinvõimlemine Võrkpall Rannavõrkpall Lisatud 2020. aasta olümpiamängude kavva: 3x3 (korvpall) · Karate · Pesapall/Pehmepall · Rulasõit · Sportronimine · Surfamine
Taliolümpia spordialad	Bobisõit/Skeleton Jäähoki Jääkeegel Kelgutamine Laskesuusatamine Suusasport Kahevõistlus Lumelauasõit Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine Suusahüpped Vigursuusatamine Uisusport Iluuisutamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine
Endised olümpiaalad	Jeu de paume Kriket Kroket Köievedu Lakross Mootorpaatide võidusõit Pelota Polo Rackets Roque