Ukko usk

Ukko usk (soome keeles: Ukon usko) on usund, mis algatati Soomes 20. sajandi alguses. Ukko usk loodi, et taastada vana Soome paganismi. Ukko usk loodi ühendades vanu Soome ja teiste Põhjamaade traditsioone ning tänapäevast ettekujutlust. Probleemiks oli aga see, et usk oli liiga poliitiline, selle eesmärgiks oli Soome rahvusidentiteedi tugevdamine. Toetus usule vähenes ning see hüljati ja unustati.

Soome uuspaganism kannab sama nime. Usundi elustamise teeb raskeks eel-kristliku Soome kultuuri kohta käivate andmete vähesus. Peamised andmed kirjutati hilisemal ajal kristlike inimeste poolt ja seetõttu võivad nad olla ebatäpsed. Soome uuspaganluse järgijad külastavad pühasid metsasid, kus võivad olla puidust jumalakujutised või pühad kivid. Mõned tähistavad aastaringi teatud kuupäevadel näiteks lõketega, tantsimisega, ohverdamisega või teiste rituaalidega. Üheks neist rituaalideks on ka eelkäijatele omane äiksejumala Ukko (Uku) terviseks joomine jaanipäeval.

Mõned usu järgijad peavad Asatrut osaks nende usundist, teised aga peavad seda võõraks.

Vaata ka

• Uuspaganlus
• Maausk