Maguskirss: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
== Kasutamine == |
== Kasutamine == |
||
| ⚫ | Magusa kirsipuu erinevaid [[kultivar]]e kasvatatakse laialdaselt maguskirsside saamiseks. Aretatud kultivaride maguskirsid on maitsvad, magusad, mahlased. Metsikuna kasvavatel puudel on viljad väiksemad ning vähem magusad ja mahlased.<ref name="Brill"/> Oluliselt hapumad on teised tuntud kirsid – [[hapukirss|hapukirsid]]. Maguskirsse süüakse eelkõige värskelt, kuid neid kasutatakse ka hoidiste, kastmete, likööride jm valmistamisel<ref name="european-trees"/>. |
||
| ⚫ | |||
== Värskete viljade toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis == |
== Värskete viljade toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis == |
||
Redaktsioon: 19. jaanuar 2015, kell 10:48
Maguskirss on magusa kirsipuu (Prunus avium) vili.
Kaubandusvõrgus nimetatakse maguskirssi sageli ekslikult mureliks.[1] Viimane on tegelikult murelipuu (Prunus cerasus var. austera) vili.[1]
Kasutamine
Magusa kirsipuu erinevaid kultivare kasvatatakse laialdaselt maguskirsside saamiseks. Aretatud kultivaride maguskirsid on maitsvad, magusad, mahlased. Metsikuna kasvavatel puudel on viljad väiksemad ning vähem magusad ja mahlased.[2] Oluliselt hapumad on teised tuntud kirsid – hapukirsid. Maguskirsse süüakse eelkõige värskelt, kuid neid kasutatakse ka hoidiste, kastmete, likööride jm valmistamisel[3].
Värskete viljade toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis
Toodangutabelis on antud järgmiste kirsside toodang kokku: maguskirsid (metsikute puude ja kultivaride viljad), südakirsid (var. juliana) ja kõhrkirsid (var. duracina).[4] 2012. aastal toodeti maailmas 2,2 miljonit tonni maguskirsse.[5]
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Türgi
|
480 748 | 21,3 |
 USA
|
384 646 | 17,0 |
 Iraan
|
200 000* | 8,9 |
 Itaalia
|
104 766 | 4,6 |
 Hispaania
|
98 400 | 4,4 |
 Tšiili
|
90 000* | 4,0 |
 Usbekistan
|
84 000* | 3,7 |
 Süüria
|
82 341 | 3,6 |
 Ukraina
|
72 600 | 3,2 |
 Venemaa
|
72 000** | 3,2 |
| Maailm kokku | 2 256 519 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| ** – mitteametlik | ||
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 82,25 | g |
| Kalorsus | 63 | kcal |
| Valgud | 1,06 | g |
| Lipiidid | 0,20 | g |
| Süsivesikud | 16,01 | g |
| Suhkrud | 12,82 | g |
| Glükoos | 6,59 | g |
| Fruktoos | 5,37 | g |
| Galaktoos | 0,59 | g |
| Sahharoos | 0,15 | g |
| Maltoos | 0,12 | g |
| Kiudained | 2,1 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 13 | mg |
| Raud (Fe) | 0,36 | mg |
| Magneesium (Mg) | 11 | mg |
| Fosfor (P) | 21 | mg |
| Kaalium (K) | 222 | mg |
| Naatrium (Na) | 0 | mg |
| Tsink (Zn) | 0,07 | mg |
| Vask (Cu) | 0,06 | mg |
| Mangaan (Mn) | 0,07 | mg |
| Fluoriidid (F) | 2,0 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 7,0 | mg |
| B1 | 0,27 | mg |
| B2 | 0,033 | mg |
| B3 | 0,154 | mg |
| B4 | 6,1 | mg |
| B5 | 0,20 | mg |
| B6 | 0,05 | mg |
| E | 0,07 | mg |
| A | 3 | μg |
| β-karoteen | 38 | μg |
| Folaadid | 4 | μg |
| Luteiin+ zeaksantiin |
85 | μg |
| K | 2,1 | μg |
Viited
- ↑ 1,0 1,1 ""Eestikeelsete taimenimede andmebaas"". www.ut.ee. Vaadatud 15.01.2015.
- ↑ Steve Brill. The Wild Vegan Cookbook, 2010. Lk 210.
- ↑ ""Wild cherry tree, Sweet cherry, Prunus avium"". www.european-trees.com. Vaadatud 16.01.2015.
- ↑ ""FAOStat classifaications"". faostat3.fao.org (inglise). Vaadatud 16.01.2015.
- ↑ 5,0 5,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org (inglise). Vaadatud 16.01.2015.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 ""USDA National Nutrient Database"". ndb.nal.usda.gov (inglise). Vaadatud 16.01.2015.