Kristijonas Donelaitis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Teosed eesti keeles; kirjandus |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
'''Kristijonas Donelaitis''' ([[1. jaanuar]] [[1714]] [[Lazdynėliai]], [[Gumbinė maakond]], [[Väike-Leedu]] (praegune [[Kaliningradi oblast]], [[Gussevi rajoon]], [[Kalininskoje külaasundus]]) – [[18. veebruar]] [[1780]] [[Tolminkiemis]]) oli leedu luuletaja, [[leedu kirjandus|leedukeelse ilukirjanduse]] rajaja. Ta töötas [[Väike-Leedu]]s luteri pastorina. |
'''Kristijonas Donelaitis''' ([[1. jaanuar]] [[1714]] [[Lazdynėliai]], [[Gumbinė maakond]], [[Väike-Leedu]] (praegune [[Kaliningradi oblast]], [[Gussevi rajoon]], [[Kalininskoje külaasundus]]) – [[18. veebruar]] [[1780]] [[Tolminkiemis]]) oli leedu luuletaja, [[leedu kirjandus|leedukeelse ilukirjanduse]] rajaja. Ta töötas [[Väike-Leedu]]s luteri pastorina. |
||
== "Aastaajad" == |
|||
Tema põhiteoseks on aastatel [[1765]]–[[1775]] kirjutatud poeem "Aastaajad" ([[leedu keel]]es "Metai"). |
|||
Tema põhiteoseks on aastatel [[1765]]–[[1775]] kirjutatud poeem "Aastaajad" ([[leedu keel]]es "Metai"). Ligi 3000 värsist koosnevas [[heksameeter|heksameetris]] kirjutatud teoses on neli laulu: "Kevade rõõmud", "Suve tööd", "Sügise hüved" ja "Talve mured". |
|||
"Aastaaegade" vene keelde tõlkija [[David Brodski]] on nimetanud poeemi "tõeliseks XVIII sajandi leedu talupojaelu entsüklopeediaks".<ref>Leonas Gineitis, "Leedu kirjanduse klassiku tee maailma" - Keel ja Kirjandus 1973, nr 2, lk 102</ref> |
|||
== Teosed eesti keeles == |
|||
* "Aastaajad" (katkend 4. osast "Talvised mured"). Tõlkinud ja järelmärkus: [[Mihkel Loodus]] – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1964]], nr 1, lk 118–119; [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=107411 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis] |
|||
* "Sügise hüüed" (värsid 83–339). Tõlkinud ja järelmärkus: [[Ain Kaalep]] – Looming [[1980]], nr 1, lk 82–87; [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=112980 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis] |
|||
== Kirjandus == |
|||
* [[Teofilis Tilvytis]], "XVIII sajandi suur realist" (250. sünniaastapäevaks) – Looming 1964, nr 1, lk 120–121; [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=107411 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis] |
|||
* [[Leonas Gineitis]], "Leedu kirjanduse klassiku tee maailma". Leedukeelsest käsikirjast tõlkinud T. Juodkiene – [[Keel ja Kirjandus]] [[1973]], nr 2, lk 101–102; [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=193170 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis] |
|||
== Viited == |
|||
{{JÄRJESTA:Donelaitis, Kristijonas}} |
{{JÄRJESTA:Donelaitis, Kristijonas}} |
Redaktsioon: 18. jaanuar 2015, kell 11:12
Kristijonas Donelaitis (1. jaanuar 1714 Lazdynėliai, Gumbinė maakond, Väike-Leedu (praegune Kaliningradi oblast, Gussevi rajoon, Kalininskoje külaasundus) – 18. veebruar 1780 Tolminkiemis) oli leedu luuletaja, leedukeelse ilukirjanduse rajaja. Ta töötas Väike-Leedus luteri pastorina.
"Aastaajad"
Tema põhiteoseks on aastatel 1765–1775 kirjutatud poeem "Aastaajad" (leedu keeles "Metai"). Ligi 3000 värsist koosnevas heksameetris kirjutatud teoses on neli laulu: "Kevade rõõmud", "Suve tööd", "Sügise hüved" ja "Talve mured".
"Aastaaegade" vene keelde tõlkija David Brodski on nimetanud poeemi "tõeliseks XVIII sajandi leedu talupojaelu entsüklopeediaks".[1]
Teosed eesti keeles
- "Aastaajad" (katkend 4. osast "Talvised mured"). Tõlkinud ja järelmärkus: Mihkel Loodus – Looming 1964, nr 1, lk 118–119; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- "Sügise hüüed" (värsid 83–339). Tõlkinud ja järelmärkus: Ain Kaalep – Looming 1980, nr 1, lk 82–87; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
Kirjandus
- Teofilis Tilvytis, "XVIII sajandi suur realist" (250. sünniaastapäevaks) – Looming 1964, nr 1, lk 120–121; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- Leonas Gineitis, "Leedu kirjanduse klassiku tee maailma". Leedukeelsest käsikirjast tõlkinud T. Juodkiene – Keel ja Kirjandus 1973, nr 2, lk 101–102; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
Viited
- ↑ Leonas Gineitis, "Leedu kirjanduse klassiku tee maailma" - Keel ja Kirjandus 1973, nr 2, lk 102