SS: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
PResümee puudub
32. rida: 32. rida:
{{Audio|De-Schutzstaffel.ogg|'''''Schutzstaffel''''' }} (eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna '''SS''' või [[Ruunid|ruunides]] [[Pilt:Schutzstaffel SS SVG1.1.svg|16px]] oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul [[Kolmas riik|Saksamaal]]. SS moodustati [[4. aprill]]il [[1925]] [[NSDAP]] kaitseüksusena.
{{Audio|De-Schutzstaffel.ogg|'''''Schutzstaffel''''' }} (eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna '''SS''' või [[Ruunid|ruunides]] [[Pilt:Schutzstaffel SS SVG1.1.svg|16px]] oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul [[Kolmas riik|Saksamaal]]. SS moodustati [[4. aprill]]il [[1925]] [[NSDAP]] kaitseüksusena.


Alates [[4. juuli]]st [[1926]] oli see [[Sturmabteilung]]i (SA) allorganisatioon. Alates [[14. juuli]]ist [[1934]] kuni [[8. mai]]ni [[1945]] oli SS iseseisev, paramilitaarne organisatsioon väljaspool NSDAP-d. SS allorganisatsioonid olid kaasosalised [[Holokaust]]is.
Alates [[4. juuli]]st [[1926]] oli see [[Sturmabteilung]]i (SA) allorganisatioon. Alates [[14. juuli]]st [[1934]] kuni [[8. mai]]ni [[1945]] oli SS iseseisev, paramilitaarne organisatsioon väljaspool NSDAP-d. SS allorganisatsioonid olid kaasosalised [[Holokaust]]is.


SS juhid (''Reichsführer-SS''):
SS juhid (''Reichsführer-SS''):
63. rida: 63. rida:
Teise maailmasõja võitjate Liitlasvägede ja Nõukogude Liidu esindajatest moodustatud [[Nürnbergi Tribunal]]i otsusega kuulutati SS kuritegelikuks organisatsiooniks, koos erandina sellesse organisatsiooni mitte oma vabal tahtel kaasatud isikute suhtes.
Teise maailmasõja võitjate Liitlasvägede ja Nõukogude Liidu esindajatest moodustatud [[Nürnbergi Tribunal]]i otsusega kuulutati SS kuritegelikuks organisatsiooniks, koos erandina sellesse organisatsiooni mitte oma vabal tahtel kaasatud isikute suhtes.
{{tsitaat|«Tribunal tunnistab kuritegelikuks grupi, mis koosnes isikutest, kes olid ametlikult vastu võetud SS-i organisatsiooni liikmeks ja kes ka said selle organisatsiooni liikmeks ja jäid selle koosseisu, teades, et organisatsiooni kasutatakse tegevuseks, mida kvalifitseeritakse kuritegudena või neid isikuid, kes kuuludes sellesse organisatsiooni isiklikult osalesid kuritegude toimepanemises, '''välja arvatud need, keda riiklikud organid liitsid sellesse organisatsiooni sellel viisil, mis ei jätnud neile mingit muud võimalust ja samuti need isikud, kes ei osalenud kuritegude toimepanemises'''||}}
{{tsitaat|«Tribunal tunnistab kuritegelikuks grupi, mis koosnes isikutest, kes olid ametlikult vastu võetud SS-i organisatsiooni liikmeks ja kes ka said selle organisatsiooni liikmeks ja jäid selle koosseisu, teades, et organisatsiooni kasutatakse tegevuseks, mida kvalifitseeritakse kuritegudena või neid isikuid, kes kuuludes sellesse organisatsiooni isiklikult osalesid kuritegude toimepanemises, '''välja arvatud need, keda riiklikud organid liitsid sellesse organisatsiooni sellel viisil, mis ei jätnud neile mingit muud võimalust ja samuti need isikud, kes ei osalenud kuritegude toimepanemises'''||}}

==Autasud==
==Autasud==
SS-surnupealuusõrmus
SS-surnupealuusõrmus
68. rida: 69. rida:
SS-mõõk
SS-mõõk
{{pooleli}}
{{pooleli}}

== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
*[[Sturmabteilung]]
*[[Sturmabteilung]]
75. rida: 77. rida:
*[[Natsionaalsotsialism]]
*[[Natsionaalsotsialism]]


[[Kategooria:natsionaalsotsialism]]
[[Kategooria:Natsionaalsotsialism]]

Redaktsioon: 16. jaanuar 2015, kell 21:44

 See artikkel räägib organisatsioonist 1926–1945. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge SS (täpsustus)

Schutzstaffel
Lipp
Adolf Hitler "Leibstandarte SS Adolf Hitler" riviülevaatlusel 1938. aastal Klagenfurtis
Lühend SS
Deviis saksa keeles Meine Ehre heißt Treue (Minu au on truudus)
Asutatud 1925
Peakorter Berliin
Tegevuspiirkond Saksa Riik
Juhtkond Julius Schreck (1925–1926)
Joseph Berchtold (1926–1927)
Erhard Heiden (1927–1929)
Heinrich Himmler (1929–1945)
Karl Hanke (1945)
Peaorgan NSDAP
Sturmabteilung (1926–1934)
SS Peaamet (1934–1945)
Töötajad 1929. jaanuar 280
1930. detsember 2727

Schutzstaffel (eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal. SS moodustati 4. aprillil 1925 NSDAP kaitseüksusena.

Alates 4. juulist 1926 oli see Sturmabteilungi (SA) allorganisatioon. Alates 14. juulist 1934 kuni 8. maini 1945 oli SS iseseisev, paramilitaarne organisatsioon väljaspool NSDAP-d. SS allorganisatsioonid olid kaasosalised Holokaustis.

SS juhid (Reichsführer-SS):

Schutzstaffeli arenguetapid

1925. aasta aprillis andis NSDAP Juht Adolf Hitler korralduse Julius Schreckile korralduse moodustada Schutzstaffel (kaitsesalku), milleks valiti SA piirkondlike SA-Hundert seast üks SS-Gruppe , mille koosseisu kuulus 10-20 NSDAP-le kõige ustavamat liiget, parteijuhtide füüsiliseks kaitseks. A. Hitleri korralduse alusel andis senise SA he allüksuse juht korralduse 21. septembril 1925. aastal Schutzstaffel-üksuse moodustamiseks. Koos Schutzstaffel moodustamisega tekkis ka Sturmabteilungist erinevate SS ametinimetused. Kuna moodustatud üksused oli väiksearvuslised, siis esialgsed ametinimetused olid: kaitsegrupi liige, SS Mann ja grupijuht, SS-Gruppenführer.

1926. aastal võttis NSDAP liikmetest vabatahtlikkuse alusel moodustatud paramilitaarne organisatsiooni SA juhtimise endale Adolf Hitler ning määras Sturmabteilung juhtorgani juhiks Franz Pfeffer von Salomon, kes moodustas SA sõjaväelise organisatsiooni mudeli alusel ning moodustas ka SA üleriikliku selgete alluvusvahekordadega struktuuri. Samuti moodustati üleriiklik SS üksusi ühendav SS-Obergruppenführeri ametikoht.

SS organisatsioon 1934-1939

  1. SS-Amt
  2. SS-Zentralkanzlei
  3. SS-Personalabteilung
  4. SS-Verwaltungsabteilung
  5. SS-Sanitätsabteilung
  6. SS-Führungsstab (1932)
  7. SS-Verbindungsdienst (1933)
  8. Amt SS-Sicherheitsdienst
  9. SS-Rasseamt

SS organisatsioon 1939-1945

Nürnbergi Tribunal

Teise maailmasõja võitjate Liitlasvägede ja Nõukogude Liidu esindajatest moodustatud Nürnbergi Tribunali otsusega kuulutati SS kuritegelikuks organisatsiooniks, koos erandina sellesse organisatsiooni mitte oma vabal tahtel kaasatud isikute suhtes.

„«Tribunal tunnistab kuritegelikuks grupi, mis koosnes isikutest, kes olid ametlikult vastu võetud SS-i organisatsiooni liikmeks ja kes ka said selle organisatsiooni liikmeks ja jäid selle koosseisu, teades, et organisatsiooni kasutatakse tegevuseks, mida kvalifitseeritakse kuritegudena või neid isikuid, kes kuuludes sellesse organisatsiooni isiklikult osalesid kuritegude toimepanemises, välja arvatud need, keda riiklikud organid liitsid sellesse organisatsiooni sellel viisil, mis ei jätnud neile mingit muud võimalust ja samuti need isikud, kes ei osalenud kuritegude toimepanemises

Autasud

SS-surnupealuusõrmus Ehredegen der Reichsführer-SS SS-mõõk

Vaata ka