Saadjärve linnamägi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neferer (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Linnus "Kalevipoja säng".JPG|pisi|Saadjärve linnamägi]]
[[Pilt:Linnus "Kalevipoja säng".JPG|pisi|Saadjärve linnamägi]]


'''Saadjärve linnamägi''' on [[Kalevipoja säng linnus]]e tüüpi linnamägi mis asub [[Saadjärve mõis]]ast 2 kilomeetrit idas [[Salu (Tartu)|Salu]] küla lähedal, [[Soitsjärve]] külas. Linnamäge nimetatakse ka Kalevipoja sängiks.
'''Saadjärve linnamägi''' on [[Kalevipoja sängi tüüpi linnus|Kalevipoja sängi]] tüüpi linnamägi, mis asub [[Saadjärve mõis|Saadjärve mõisasüdamest]] 2 kilomeetrit idas [[Salu (Tartu)|Salu]] külas. Linnamäge nimetatakse ka Kalevipoja sängiks.


==Kirjeldus==
==Kirjeldus==


Linnamäe suhteline kõrgus on 33,5 meetrit. Ovaalse kujuga õueala mõlemas, loode ja kagupoolses otsas on otsavallid ja kraavid. Loodevalli kõrgus on välisjalamilt 5,7 m, siseküljelt 2,5 m. Vall pöördub kaarjalt linnuse lääneservale, jätkudes 0,6 m kõrguse äärevallina. Samamoodi pöördub kaguvall 0.8 m kõrguselt idaservale. Kaguvalli kõrgus välisküljelt on 6 m ja siseküljelt 0,8 m kõrge.
Linnamäe suhteline kõrgus on 33,5 meetrit. Ovaalse kujuga õueala mõlemas, loode ja kagupoolses otsas on otsavallid ja kraavid. Loodevalli kõrgus on välisjalamilt 5,7 m, siseküljelt 2,5 m. Vall pöördub kaarjalt linnuse lääneservale, jätkudes 0,6 m kõrguse äärevallina. Samamoodi pöördub kaguvall 0,8 m kõrguselt idaservale. Kaguvalli kõrgus välisküljelt on 6 m ja siseküljelt 0,8 m.


1953. aastal tehti linnuses proovikaevamised ning 1984. aastal põhjalikumad kaevetööd. Selliste päästekaevamiste käigus läbiviidud uuringute käigus tuli päevavalgele mitmeid põlengukihte. Linnuse põhiline kasutusaeg oli 7.–11. sajandil.<ref>{{kultuurimälestis|ID=12998}}</ref>
1953. aastal tehti linnuses proovikaevamised ning 1984. aastal põhjalikumad kaevetööd. Kaevamistel tuli päevavalgele mitmeid põlengukihte. Linnuse põhiline kasutusaeg oli 7.–11. sajandil.<ref>{{kultuurimälestis|12998}}</ref>


==Ehitusjärgud==
==Asustusjärgud==
Linnuse kasutamise võib jagada nelja asustusjärku.
===Esimene asustusjärk===
Varasemad asustusjäljed on ajaarvamise vahetuse tõenäoliselt veel nõrgalt kindlustatud pelgupaiklinnusest.


Varasemad asustusjäljed pärinevad ajaarvamise vahetusest, mil tegu oli tõenäoliselt veel nõrgalt kindlustatud pelgupaiklinnusega.
===Teine asustusjärk===
Teine asustusaeg ja intensiivsem asustusperiood kääb 7.-11. sajandisse. Sellel perioodil on linnus korduvalt hävinud ja ülesehitatud. Kindlustustööd piirdusid vaid sisetäidiseta palktarandid.


Teine ja intensiivsem asustusperiood jääb 7.–11. sajandisse. Sellel perioodil on linnus korduvalt hävinud ja ülesehitatud. Kindlustustööd piirdusid vaid sisetäidiseta palktaranditega.
===Kolmas asustusjärk===
11. sajandil kaitseehitisi tugevdati juba tuntavalt. Hooviala ümbritseti kolmest küljest liivaga täidetud palktaranditega.


Kolmandal asustusjärgul 11. sajandil tugevdati kaitseehitisi tuntavalt. Hooviala ümbritseti kolmest küljest liivaga täidetud palktaranditega.
===Viimane asustusjärk===

13. sajandil alguses põles linnus viimast korda, tõenäoliselt röövretke ajal kui sakslased 1220 a ristiti 300 inimest.
Viimasel asustusjärgul 13. sajandi alguses põles linnus viimast korda, tõenäoliselt 1220. aasta röövretke ajal, kui sakslased ristisid 300 inimest.


== Viited ==
== Viited ==
{{viited}}
{{viited}}

{{koord}}


[[Kategooria:Eesti linnused]]
[[Kategooria:Eesti linnused]]

Redaktsioon: 13. jaanuar 2015, kell 10:28

Saadjärve linnamägi

Saadjärve linnamägi on Kalevipoja sängi tüüpi linnamägi, mis asub Saadjärve mõisasüdamest 2 kilomeetrit idas Salu külas. Linnamäge nimetatakse ka Kalevipoja sängiks.

Kirjeldus

Linnamäe suhteline kõrgus on 33,5 meetrit. Ovaalse kujuga õueala mõlemas, loode ja kagupoolses otsas on otsavallid ja kraavid. Loodevalli kõrgus on välisjalamilt 5,7 m, siseküljelt 2,5 m. Vall pöördub kaarjalt linnuse lääneservale, jätkudes 0,6 m kõrguse äärevallina. Samamoodi pöördub kaguvall 0,8 m kõrguselt idaservale. Kaguvalli kõrgus välisküljelt on 6 m ja siseküljelt 0,8 m.

1953. aastal tehti linnuses proovikaevamised ning 1984. aastal põhjalikumad kaevetööd. Kaevamistel tuli päevavalgele mitmeid põlengukihte. Linnuse põhiline kasutusaeg oli 7.–11. sajandil.[1]

Asustusjärgud

Linnuse kasutamise võib jagada nelja asustusjärku.

Varasemad asustusjäljed pärinevad ajaarvamise vahetusest, mil tegu oli tõenäoliselt veel nõrgalt kindlustatud pelgupaiklinnusega.

Teine ja intensiivsem asustusperiood jääb 7.–11. sajandisse. Sellel perioodil on linnus korduvalt hävinud ja ülesehitatud. Kindlustustööd piirdusid vaid sisetäidiseta palktaranditega.

Kolmandal asustusjärgul 11. sajandil tugevdati kaitseehitisi tuntavalt. Hooviala ümbritseti kolmest küljest liivaga täidetud palktaranditega.

Viimasel asustusjärgul 13. sajandi alguses põles linnus viimast korda, tõenäoliselt 1220. aasta röövretke ajal, kui sakslased ristisid 300 inimest.

Viited