Purtse Tarakalda linnamägi: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Purtse Tarakalda [[linnamägi]]''' asub [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] [[Purtse]] külas [[Purtse jõgi|Purtse jõe]] idakaldal. |
'''Purtse Tarakalda [[linnamägi]]''' on [[Neemiklinnus]]e tüüpi linnamägi mis asub [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] [[Purtse]] külas [[Purtse jõgi|Purtse jõe]] idakaldal. |
||
==Kirjeldus== |
|||
| ⚫ | [[Neemiklinnus]]e nõlvad on jõepoolsel küljel 19 m, idaküljel 8 m kõrged ning ülejäänud külgedel laugjam. Õueala on täies ulatuses [[ringvall]]iga ümbritsetud. Valli keskmine kõrgus jääb 2 m. Kõige võimsam vallilõik jääb loodenurka. Vanimat valli toetab mõlemast küljest kividest [[kuivmüür]]itis, mille siseküljel ja harjal asusid palkrajatised. Linnuse idaküljel on valli ees paiknenud ka kraav. Umbes 7500 m² suurusel maa-alal paiknev [[kultuurikiht]] on õhuke ja leiuvaene. Linnuse kasutusajaks peetakse [[8. sajand|8.]]–[[13. sajand]]it. Linnuse kaitserajatuste uurimise käigus on tuvastatud kaks ehitus- ja kasutusjärku.<ref>[[Evald Tõnisson]]. ''Eesti muinaslinnad'', 1966.</ref> |
||
==Esimene ehitusjärk== |
|||
Algselt oli linnamägi kaitstud ainult idapoolne külg, sest sealsed looduslikud nõlvad olid madalamad ja laugjamad. |
|||
==Teine ehitusjärk== |
|||
11. sajandi lõpul või 12. sajandi algul ümbritseti ülejäänud seljaku küljed ringvalliga. |
|||
==Muinasasula== |
|||
Suurem asulakoht, tõenäoliselt muistse Purtse küla ase, avastati linnusest lääne pool üle [[Purtse jõe]]. |
|||
| ⚫ | |||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 12. jaanuar 2015, kell 20:44
Purtse Tarakalda linnamägi on Neemiklinnuse tüüpi linnamägi mis asub Lüganuse vallas Purtse külas Purtse jõe idakaldal.
Kirjeldus
Neemiklinnuse nõlvad on jõepoolsel küljel 19 m, idaküljel 8 m kõrged ning ülejäänud külgedel laugjam. Õueala on täies ulatuses ringvalliga ümbritsetud. Valli keskmine kõrgus jääb 2 m. Kõige võimsam vallilõik jääb loodenurka. Vanimat valli toetab mõlemast küljest kividest kuivmüüritis, mille siseküljel ja harjal asusid palkrajatised. Linnuse idaküljel on valli ees paiknenud ka kraav. Umbes 7500 m² suurusel maa-alal paiknev kultuurikiht on õhuke ja leiuvaene. Linnuse kasutusajaks peetakse 8.–13. sajandit. Linnuse kaitserajatuste uurimise käigus on tuvastatud kaks ehitus- ja kasutusjärku.[1]
Esimene ehitusjärk
Algselt oli linnamägi kaitstud ainult idapoolne külg, sest sealsed looduslikud nõlvad olid madalamad ja laugjamad.
Teine ehitusjärk
11. sajandi lõpul või 12. sajandi algul ümbritseti ülejäänud seljaku küljed ringvalliga.
Muinasasula
Suurem asulakoht, tõenäoliselt muistse Purtse küla ase, avastati linnusest lääne pool üle Purtse jõe.
Viited
- ↑ Evald Tõnisson. Eesti muinaslinnad, 1966.