Krapp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
sün |
sün Rahvakult lex |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
[[Pilt:72.Esquiellas; truco, esquiella y esquielleta.JPG|pisi|[[Püreneed]]e piirkonnas kasutatud krapid]] |
[[Pilt:72.Esquiellas; truco, esquiella y esquielleta.JPG|pisi|[[Püreneed]]e piirkonnas kasutatud krapid]] |
||
'''Krapp''' ({{kas|murdes}} ka ''kolgats'', ''lõkats |
'''Krapp''' ({{kas|murdes}} ka ''kolgats'', ''lõkats'', ''rõks'', ''õitsikell''<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>, Saaremaal ''rapukas'', lõunaeesti murretes ''lokk'') on puust või (vask)plekist õõnestatud [[karjakell]], mille sisse oli heli tekitamiseks pandud 1 või 2 kõra ehk tila<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. |
||
Krapid on [[Euroopa]]s laialt levinud<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. Krapid on eri piirkondades erisugused. |
Krapid on [[Euroopa]]s laialt levinud<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. Krapid on eri piirkondades erisugused. |
||
Redaktsioon: 9. jaanuar 2015, kell 21:04
|
See artikkel räägib karjakellast; taime kohta vaata artiklit Harilik punavärvik |
Krapp (murdes[küsitav] ka kolgats, lõkats, rõks, õitsikell[1], Saaremaal rapukas, lõunaeesti murretes lokk) on puust või (vask)plekist õõnestatud karjakell, mille sisse oli heli tekitamiseks pandud 1 või 2 kõra ehk tila[2].
Krapid on Euroopas laialt levinud[2]. Krapid on eri piirkondades erisugused.
Viited
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk ??
- ↑ 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 100