Karjala keel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Stgwltd (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
13. rida: 13. rida:


Tänapäeval peab [[Karjala Vabariik]] karjala keelt [[soome keel]]e murdeks. [[Soome keel|Soome]], ja mitte karjala keel, oli [[Karjala]] ametlikuks keeleks alates [[Talvesõda|Talvesõjast]] ([[1940]].a.) kuni [[1980]]-ndateni, kui algas [[perestroika]]. Alates [[1990]]-ndate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus.
Tänapäeval peab [[Karjala Vabariik]] karjala keelt [[soome keel]]e murdeks. [[Soome keel|Soome]], ja mitte karjala keel, oli [[Karjala]] ametlikuks keeleks alates [[Talvesõda|Talvesõjast]] ([[1940]].a.) kuni [[1980]]-ndateni, kui algas [[perestroika]]. Alates [[1990]]-ndate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus.

[[Tohtkiri nr 292]] on [[Novgorod]]is arheoloogilistel väljakaevamistel leitud [[tohtkiri|kasetohutükk]], millesse on kraabitud [[kirillitsa]]s vanim teadaolev [[läänemeresoome keeled|läänemeresoomekeelne]] kirjutis. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu u [[13. sajand]]i keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga


[[Kategooria:Läänemeresoome keeled]]
[[Kategooria:Läänemeresoome keeled]]

[[br:Karelieg]]
[[ca:Carelià]]
[[de:Karelische Sprache]]
[[en:Karelian language]]
[[fr:Carélien]]
[[ko:카리알라어]]
[[it:Lingua careliana]]
[[hu:Karjalai nyelv]]
[[nl:Karelisch]]
[[nn:Karelsk språk]]
[[pl:Język karelski]]
[[ru:Карельский язык]]
[[se:Gárjilgiella]]
[[fi:Karjalan kieli]]
[[sv:Karelska]]

Redaktsioon: 31. oktoober 2006, kell 12:51

Karjala keel on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soomeugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt. Karjala keel kasutab ladina tähestikku.

Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala vabariigis ning umbes 5000 inimese poolt Soomes.

Karjala keelel on kolm peamist haru:

Soome ja karjala keel keelustati Stalini võimu ajal. Karjala keelt peeti soome keele murdeks ning kirjakeelt ei arendatud. Üritati kasutusele võtta kirillitsat.

Tänapäeval peab Karjala Vabariik karjala keelt soome keele murdeks. Soome, ja mitte karjala keel, oli Karjala ametlikuks keeleks alates Talvesõjast (1940.a.) kuni 1980-ndateni, kui algas perestroika. Alates 1990-ndate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus.

Tohtkiri nr 292 on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kasetohutükk, millesse on kraabitud kirillitsas vanim teadaolev läänemeresoomekeelne kirjutis. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu u 13. sajandi keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga