Poola Kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. jaanuar 2015, kell 23:21

Poola Kuningriik
Królestwo Polskie


Lipp	Vapp

Poola Kuningriik, 1025

Gniezno
Kraków
Varssavi

Riigipea

Bolesław I Chrobry (esimene; 1025), Stanisław II (viimane; 1764 – 1795)

?

?

1025 –

Poola zlott
Poola mark

Riigihümn

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Vürst Mieszko I (ca 960–992) juhtimisel liideti Odra ja Bugi jõgede ning Läänemere ja Karpaatide vahel elavad lehhiitide hõimud, kujaavlased keskusega Kruszwicas, Masoovia (keskus Plock), Ledzie Sandomierziga, Pommeri (Gdańsk ja Wolin), Sileesia hõimud (Wroclaw, Opole ja Legnica) ning vislaanid (Kraków). Mieszko I liidendas esmakordselt enamiku nüüdse Poola alast, rajades Poola riigi, mida juhtis Piastide dünastia.

Pikemalt artiklis Poola ajalugu

Poola vürstiriik 11. sajandil

Poola kuninga Mieszko I poeg Bolesław I Chrobry 992–1025 saavutas sõdades Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keisri ja Saksa kuninga Heinrich II Pühaga (1004–1018) Poola täieliku poliitilise (Saksa-Rooma riigist) ja kirikliku (Saksamaa Magdeburgi peapiiskopkonnast) sõltumatuse ning kroonis enda 1025. aastal kuningaks, omades 1000 aastal rajatud Gniezno peapiiskopkonda.

Pikemalt artiklis Piastide dünastia
Kronoloogia

1026–1034 – kuningas Bolesław I Chrobry surma järel algasid sõjad Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi, Böömimaa kuningriigi ja Kiievi-Venega: Kiievi-Vene taasvallutas Must-Vene; Saksa–Rooma keisririik Lausitzi piirkonna ja Masoovia ja Pomereelia said iseseisvateks vürstiriikideks
1031 – Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa väed vallutasid Must-Vene (Galiitsia), mis oli liidetud Poolaga pärast Bolesław I Chrobry poolt väimehe Svjatopolki aitamist Kiievi suurvürstiks 1015. aastal
1031 – sõjad Saksa–Rooma keisririigi, Böömimaa ja Kiievi-Venega
1038 – Masoovia vürstiriik ja Pomereelia vürstiriik eraldusid Poola kuningriigist, Poola tunnistas vasallisõltuvust Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigist
1039–1047 – sõjaline liit Kiievi-Venega
1047 – liidus Kiievi-Venega alustas Kazimierz I Poola maade taasühendamist. 1047. aastal allutas ta Masoovia ja 1054. aastal Sileesia ning saavutas taas Poola kiriku sõltmatuse Saksa kirikust.
1079–1102 – Władysław I Hermani valitsemisajal hakas Poola jagunema osastisriikideks, 1097. aastal jaotas Władysław I Herman riigi poegade vahel

Feodaalne killustatus 12. sajandil

12. sajandil osales katolik Poola Põhjala ristisõdade käigus Visla ääres ja sellest ida pool elavate paganlike kašuubide, vendide ja muude alade vallutamises.

Pikemalt artiklis Põhjala ristisõjad, Vendi ristisõda

Kronoloogia

1102–1138 – Bolesław III Krzywousty valitsusajal taastati ühine Poola riik
1102 – Bolesław III Krzywousty alustas lääneslaavlastest kašuubidega asustatud Kaszubya ja Pommeri vallutusretki
1108 – Bolesław III Krzywousty alustas Magdeburgi piiskop AdelgotI ettepanekul koos Taani kuningas Nielsiga paganlike vendide vastu Vendi ristisõda
1109 – Bolesław III Krzywousty võitis sõja Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi keisri Heinrich V vastu
1119 – Bolesław III Krzywousty vallutas lõplikult Ida-Pommeri, aastatel 1121–1122 ka Lääne-Pommeri
1138 – Bolesław III Krzywousty andis välja Bolesław III statuudi, millega juriidiliselt kinnitas riigi jagamise oma poegade vahel, suguvõsa vanim sai suurvürsti tiitli ning riigi pealinnaks määrati Krakow. Bolesław III testament jagas riigi 5 poja vahel, järgneval ajaperioodil süvenes killustatus veelgi ja 13. sajand keskel oli Poolas juba ligi 20 vürstiriiki.

Pikemalt artiklis Sileesia hertsogkonnad, Sileesia hertsogkond

1138 – Bolesław III Krzywousty surm ning kodusõja algus järglaste vahel.
1146 – Saksa-Rooma keisri Konrad III sõjakäik Poola vastu
1157 – Poola nõrgenemise ja kodusõja ajal alustasid saksa feodaalid pealetungi Läänemereäärsetele polaabidele ja läänemereäärsetele slaavlastele. 1157. aastal vallutas Brandeburgi markkrahv Albrecht Karu (saksa Albrecht der Bär) Branibori (saksa Brandenburg). 1170. aastate lõpuks allutati polaabide ja läänemereäärsete slaavlaste territooriumid ning territooriumil moodustus Püha-Rooma keisririigi Brandenburgi mark, mille keskuseks oli Brandenburg.
1181 – Lääne-Pommeri tunnistas vasallisõltuvust Saksa-Rooma riigist.

Fail:Mongolowie najazd 1241.jpg

Mongolite sõjakäik 1241. aastal

Sõjad Saksa ordu ja Brandenburgiga

Brandenburgi margi ja Saksa ordu rünnakud laastasid Poola riiki kuulunud preislaste alasid. 1230. aastal Chełmnomaale asunud Saksa ordu rajas Preisimaal 1234 orduriigi, millest kujunes Poolale tõsine oht; Rooma-katoliku kirik aga 1243. aastal Eestimaa, Liivimaa ja Preisimaa peapiiskopkonna: Ermlandi, Kulmi, Pomesaania ja Samlandi piiskopkonnad, mis peagi langesid saksa ordu võimu alla. Aastatel 1308–1309 hõivas orduriik Ida-Pommeri (koos Gdańskiga).

Sõjad mongolitega

Pikemalt artiklis Mongolite invasioon Euroopasse, Mongolite invasioon Venemaale

13. sajandi keskel Kesk-Euroopasse toimunud kolm mongolite kallaletungi (aastail 1241, 1259, 1287)

Mongoli vägede sissetung Euroopasse sundis Euroopa kristlikke riike ja valitsejaid tegema koostööd ühise vaenlase vastu. Batu-khaani väed (milles olid ka vasallidena Smolenski väed) tungisid kolmes osas Euroopasse. Üks osa vallutas Poola, purustades Sileesia hertsogi ja Saksa ordu ühendväed. Jaanuaris vallutasid mongoli väed Lublini linna, 3. veebruaril purustasid Poola väed Turski all ja veebruari lõpul vallutasid Sandomierzi linna.

Teine osa tungis läbi Poola ja ületas Karpaadid, kolmas osa liikus Doonau kallast mööda Ungarisse ja Transilvaaniasse, liikumist aeglustasid vaid polovetside, moraavlaste, Malta ordu, Saksa ordu ja Templiordu ühendväed Legnitzi lahingus.

11. aprillil 1241 purustati Mohi lahingus Ungari kuninga Béla IV, horvaatide ja Templiordu väed.

Mongolid tungisid pidurdamatult edasi Boheemiasse, Serbiasse ja Saksa-Rooma riiki,^[1]^[2] aga enne kui mongolitel oli võimalik Viin vallutada, peatas Ugedei surm detsembris 1241 vallutusretke.^[3]^[4]

Kronoloogia

1223 – Masoovia hertsogkonna hertsog Konrad I kutsus Läänemereäärsete paganatest preislaste alistamiseks (vt Preisi ristisõda) appi Saksa ordu, kellele eraldas vastuteenena Kulmimaa (poola Chełmno) piirkonna. Preislaste elualade vallutamise järel moodustas Saksa ordu piirkonnas tugeva Rooma paavsti ja Saksa-Rooma riigi toetust omava riigi. 1237. aastal liitus Saksa ordu Vana-Liivimaal tegutsenud Liivi orduga
1240 – Poola aladele, Sileesiasse tungisid I korda Mongolite riigi väed
1241 – Poola aladele tungisid II korda mongolite väed, Liegnitzi lahing
1242–1248 – Saksa ordu väed jätkasid Lääne-Pommeri vallutusi preislaste vastu, pärast nende ülestõusu
1259 – Poola aladele tungisid III korda mongolite väed ning laastasid maa
1283 – Saksa ordu väed allutasid lõplikult preislased
1285–1287 – mongoli vägede viimane sõjaretk Poolasse, Sileesiasse
1291–1292 – Böömimaa kuningas Václav II vallutas Väike-Poola
1294 – Ida-Pommeri liideti Suur-Poolaga
1295 – Suur-Poola vürst Przemysł II krooniti Poola kuningaks ning alustas Poola maade koondamist ühise valitsemise alla
1296 – Poola kuningas Przemysł II tapeti
1300 – Böömimaa kuningas Václav II vallutas Suur-Poola

13. sajandi lõpul muutus elu killustatud riigis üha raskemaks, kuid enamikus väikeriikidest valitsesid sellesama Piastide dünastia esindajad. Krakowi katedraalis oli hoiul 1076. aastast pärit kuningakroon. Väikeste vürstiriikide ühendamine osutus väga keeruliseks ülesandeks. Iga vürst tahtis ühendusprotsessi etteotsa astuda. Lõpuks tuli sellega toime Suur-Poola (Wielkopolska) vürst Przemysław II, kes 1295. aastal kuningaks krooniti, varsti pärast seda aga tapeti.

13.–14. sajandi vahetusel toimusid pidevad vallutused Böömimaa kuningate ja Böömimaa kuningriigi poolt.

14. sajand

Piastide dünastiasse kuulunud Poola kuninga Kazimierz III (1333–1370) valitsemisaja lõpuks suudeti jällegi ühendada Poolamaa ühise kuninga võimu alla ning algas Poola territooriumi laiendamise etapp sõdada ning abielusidemeid kasutades, mille tulemusena 1498. aastaks hõlmas Poola kuningriigi territoorium 1/3 Euroopa maismaast.

Kronoloogia

1306 – Poola kuningas Władysław I Łokietek sai võimule Väike-Poolas
1308 – Brandenburgi markkrahvid vallutasid Gdanski ja Lääne-Pommeri
1308–1309 – Saksa ordu hõivas taas Ida-Pommeri
1309 – Władysław I Łokietek vallutas Krakowi ja Suur-Poola
1314 – Władysław I Łokietek ühendas Väike-Poolaga Suur-Poola
1315–1317 – Poola sõda Brandenburgi markiga
1320–1333 Władysław I Łokietek krooniti Poola kuningaks
1325 – Poola kuningriik ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik moodustasid sõjalise liidu Saksa ordu vastu
1327 – Poola-Saksa ordu sõda (1327–1332) Ida-Pommeri eest
1331 – Płowce lahing, Poola ja Saksa ordu vägede vahel
1340 – Poola kuningas Kazimierz III Suur vallutas Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi
1343 – Kaliszi rahulepingu sõlmimine Poola ja Saksa ordu vahel, millega lõppes Poola-Saksa ordu sõda (1327–1332), lepingu alusel loovutas Kazimierz III Suur Ida-Pommeri, kuid sai Poolale tagasi Kujawy ja hiljem ka Masoovia (1351–1353)
1344 – Poola hõivas Sanoczeki ja Przemyśli piirkonna
1346 – Kazimierz III Suur kinnitas Visla statuudiga, kahekojalise Poola seadusandliku kogu (1346–1347) moodustamise
1349 – Kazimierz III Suur tungis ja hõivas Galiitsia (1349–1352), 1366. aastal ka osa Volõõniamaast, allutades taasmoodustunud Moldaavia vürstiriigi
1351 – Masoovia tunnistas läänisõltuvust Poolast

1386. aastal abiellus kuninga Lajos I üks naispärijatest Jadwiga Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti Jogailaga, kelle kroonimine ka Poola kuningaks Wladyslaw II-na ja loodud Krevo unioon muutis Poola ja Leedu valitseja personaaluniooni alusel ühise valitsejaga, kuid iseseisvate riikide liiduks.

Pikemalt artiklis Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik, Jagelloonid

15. sajand

Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi suutis välja tõrjuda Ruteeniast Ungari garnisonid ning laiendada Leedu, Vene ja Žemaitija valdusi Läänemere põhjarannikul ja idasuunal. 1410. aastal asusid Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi vastu senisele võimsamale sõjalisele jõule Ida-Euroopas Saksa ordule, kelle väed purustati Grünwaldi lahingus Poola kuninga Wladyslaw II ja Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürsti Vytautase juhtimisel. Saksa ordu võim Žemaitijas lõpetati 1422. aastal Melno rahulepinguga.

Pikemalt artiklis Grünwaldi lahing

Hussiitide sõjad

1419. aastal pärast Böömimaal kuninga Václav IV surma alanud hussiitide sõdu valiti Böömimaa valitsejaks Vytautas, kes valitses kuni surmani 1430. aastal.

Pikemalt artiklis Hussiitide sõjad

Sõjad Ottomani impeeriumiga

Pärast Ungari kuningas Alberti surma sõjakäigul 1439. aastal Euroopasse tungiva Ottomani impeeriumi vastu kutsuti Wladyslaw III Ungari ja Böömimaa valitsejaks, Władysław III hukkus Varna ristisõja käigus Varna lahingus 10. novembril 1444. aastal, kus Ottomani impeeriumi väed sultan Murad II juhtimisel purustasid Poola ja Ungari armee, mida juhtisid Władysław III ja Hunyadi János.

Sõjad Saksa orduga

1454. aastal alustasid Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi Kolmeteistkümneaastast sõda Saksa orduga, mis lõppes Poolale ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile eduka I Thorni rahulepinguga, millega Saksa ordu loovutas Poolale poole oma territooriumist (Lääne-Preisimaa) ning Saksa ordu kõrgmeister tunnistas end hiljem 1525. aasta Krakówi lepinguga Poola kuninga vasalliks ja Poola kuningriigi suverääniõigust Preisimaa üle.

Pikemalt artiklis Preisimaa

Sõda Krimmi khaaniriigiga

1485. aastal alustas kuningas Kazimierz IV sõda Moldovas krimmitatarlaste vastu Poola-Krimmitatari sõda (1485–1501), mis kestis vahelduva eduga 1501. aastani, kuid sõja tulemusena tunnistas Moldova vürst Ştefan cel Mare end Poola kuninga vasalliks.

Sõjad Moskva suurvürstiriigiga

15.–16. sajandil pidas Poola toetusel Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik Moskva suurvürstiriigiga sõdu kahe riigi piirialade pärast.

Pikemalt artiklis Moskva-Leedu sõjad: Moskva-Leedu sõda (1492–1494), Moskva-Leedu sõda (1500–1503), Moskva-Leedu sõda (1507–1508) jne)

Lublini uniooniga (1569) liitusid Leedu ja Poola üheks riigiks Rzeczpospolitaks, kus võim kuulus Poola-Leedu ühisele seimile.

Vaata ka

Viited

↑ Weatherford. p. 157.
↑ Howorth. pp. 55–62.
↑ Weatherford. p. 158.
↑ Matthew Paris. English history (trans. by J.A.Giles). p. 348.

[1] Weatherford. p. 157.

[2] Howorth. pp. 55–62.

[Weatherford._p._158-3] Weatherford. p. 158.

[4] Matthew Paris. English history (trans. by J.A.Giles). p. 348.

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 34. rida: / 34. rida: @@
 ==Poola vürstiriik 11. sajandil==
-[[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Mieszko I]] poeg [[Bolesław I Chrobry]] [[992]]–[[1025]] saavutas [[sõda]]des [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigiga]] ([[1004]]–[[1018]]) Poola täieliku poliitilise ja [[kirik]]liku [[iseseisvus|sõltumatus]]e ning kroonis enda 1025. aastal [[kuningas|kuningaks]].
+[[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Mieszko I]] poeg [[Bolesław I Chrobry]] [[992]]–[[1025]] saavutas [[sõda]]des [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa-Rooma keisri ja Saksa kuninga]] [[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II Püha]]ga ([[1004]]–[[1018]]) Poola täieliku poliitilise  (Saksa-Rooma riigist) ja [[kirik]]liku (Saksamaa [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburgi peapiiskopkonnast]]) [[iseseisvus|sõltumatus]]e ning kroonis enda 1025. aastal [[kuningas|kuningaks]], omades 1000 aastal rajatud [[Gniezno peapiiskopkond]]a.
 {{Vaata|Piastide dünastia}}
 ;Kronoloogia
@@ 46. rida: / 46. rida: @@
 [[Pilt:Europe mediterranean 1190 cropped.jpg|pisi|Kesk-Euroopa poliitiline kaart 1190. aastal]]
 [[File:Mon Henrykow Slaskich (1201-1241).png|pisi|Poola alad [[1201]]–[[1241]] killustumise [[Sileesia hertsogkonnad|hertsogkondade ajajärgul]]]]
 == Feodaalne killustatus 12. sajandil ==
 [[12. sajand]]il osales katolik Poola [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] käigus [[Visla]] ääres ja sellest ida pool elavate [[paganad|paganlike]] [[kašuubid]]e, [[vendid]]e ja muude alade vallutamises.