Roosikrantsi tänav: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. jaanuar 2015, kell 23:06

Roosikrantsi tänav on tänav Tallinna kesklinnas, mis algab Vabaduse väljakult ja viib Pärnu maanteele.

Roosikrantsi tänav on 300 meetrit pikk ja kulgeb põhjast lõunasse. Suurim majanumber on 28. Ühissõidukid seda tänavat mööda ei sõida.

Ajalugu

Roosikrantsi tänav on ka kandnud Barbara tänava (saksa Barbarastraße) nime. Praeguse nime on tänav arvatavasti saanud pisut kaugemal paiknenud linna tähtsaimale hukkamispaigale, nn Jeruusalemma mäele (Võllamäele) Sepaväravast viiva tee järgi – hukatavaga kaasas olnud mungad olevat lugenud roosikrantsi abil hukatava hinge päästmiseks palveid.

Roosikrantsi tänava Tallinna vanalinna poolses algusosas asus keskajal Barbara kabel ja kalmistu, Barbara kalmistu oli vanim Tallinna linnamüüri taha tekkinud surnuaed, kalmistu oli olemas hiljemalt 1379. aastal. Kalmistu ala oli suur, see ulatus oli umbkaudu nüüdse Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava nurgast kuni Wismari tänavani.

Kalmistu jäi linna vaesemate inimeste ja ümbruskonna külade matmispaigana püsima. 17. sajandi alguses maeti sinna palju katkuohvreid, 17. sajandi lõpus aga 1695–97. aasta ikaldusele järgnenud nälja ohvreid. Viimati maeti Barbara kalmistule hulgaliselt Põhjasõja ajal 1710–1712, kui Vene vägede vallutuse järel oli Tallinnas taas katkupuhang. 1772. aasta ukaasiga keelati linna külje all olevale kalmistule matmine.

20. sajandi alguses kulges praeguse Pärnu maantee lõigul Vabaduse väljakust kuni praeguse Sakala tänava ristini ülikitsas Väike-Roosikrantsi tänav (Kleine Rosenkranz-Straße), mis oli tähistanud praegust Pärnu mnt 30–36 lõiku. Praegust Roosikrantsi tänavat nimetati Suur-Roosikrantsi tänavaks (Große Rosenkranz-Straße).

1935. aastal korraldati linnakujundus Pärnu maantee ja Sakala tänava piirkonnas ümber. Väike-Roosikrantsi tänav ja osa endisest Väike-Pärnu maanteest ümber Sakala tänavaks ja suundus Suur-Roosikrantsi tänava lõunaotsast ida poole) muudeti 2–3 korda laiemaks ning see lõik nimetati koos Jaani tänavaga ümber Pärnu maanteeks (Pärnu mnt lõik Viru väljakult Roosikrantsi tänavani). Suur-Roosikrantsi tänav nimetati lihtsalt Roosikrantsi tänavaks, sest kadus ära Väike-Roosikrantsi tänav. Selle ümberkorraldusega likvideeriti Pärnu maantee kesklinna jõudmise suur kitsaskoht.

Enne laiendamisi kulges trammitee Tondile mööda Suur-Roosikrantsi tänavat. Uue Pärnu maantee osa läbimurdega viidi trammitee Roosikrantsi tänavalt üle Pärnu maanteele.

1944. aastast kuni 1989. aastani kandis tänav Johannes Lauristini auks Lauristini tänava nime.

Roosikrantsi tänava ehitised

Roosikrantsi tänava tänapäevane ilme on kujunenud 1930. aastatel. Seoses Vabaduse väljaku kavandamisega riigi esindusväljakuks otsustati rakendada linnaehituslik kava ka seda ümbritsevatele tänavatele.

Roosikrantsi 1

Esimesena omandas oma praeguse väljanägemise Vabaduse väljaku ja Roosikrantsi tänava nurgaplats (Vabaduse väljak 7 / Roosikrantsi 1), kus 1932 valmis EKA maja (praegune Tallinna linnavalitsuse hoone, mille arhitekt oli Robert Natus).

Roosikrantsi 2

1997. aastal avati Roosikrantsi 2 majas Tallinna panga peakontor. 2009. aastal asub majas SEB harukontor.

Roosikrantsi 3

Roosikrantsi 3 on 1878. aastal ehitatud vana puidust kahekoruseline ehitis^[1].

Roosikrantsi 4

Roosikrantsi 4A, kus elas Otto Strandman

Roosikrantsi 4B, kus asub juudist tekstiilitöösturi, Balti Puuvillavabriku direktori Mark van Jungi 1932. aastal ^[2] Olev Siinmaa projekti järgi ehitatud villa. 1968 tehti ümberehitus, mille käigus säilis endisest vaid algne plaanilahendus II korrusel. Praegu paikneb hoones Tallinna Linnavalitsuse residents, mille tagastamisest keelduti^[3]. Maja aia kavandas arhitekt Anton Soans 1932, kuid aed on hävinud.

Roosikrantsi 4C, asub 1933. aastal ehitatud neljakordne kivimaja.

Roosikrantsi 6

Roosikrantsi 6 paikneb Eesti Keele Instituut. Selle hoone esimesel korrusel on raamatukauplus Ateena.

Roosikrantsi 7a

2009. aastal otsustasid Roosikrantsi 7a ja Pärnu maantee ääres asuva kolme krundi omanikud, majadevaheliste kvartalisiseseid olemasolevaid vundamente kasutades nüüdisaegsete ärihoonete püstitamiseks ning hoonete taga ja vahel asuvate tühemike täisehitamiseks^[4].

Roosikrantsi 8/8a

Roosikrantsi tänava neljakordsed ühe trepikojaga Jaan ja Ernst Tiitsmani majad 8 ja 8a ehitati aastatel 1938–1939. aastail. Hoonete arhitekt Eugen Habermann. Esimesel korrusel asuvad suurte vitriinakendega müügipinnad ja ülemistel korrustel korterid. Fassaadi katteks on tarvitatud Vasalemma marmorit.

Eesti NSV ajal elasid majades Eesti NSV Ministrite Nõukogu liikmed^[5]. 18. märtsil 2002 plahvatas Roosikrantsi 8 peaukse ees lõhkekeha. Neli minutit hiljem järgnes teine plahvatus, mille põhjustasid Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedjev^[6].

Roosikrantsi 8b ehitati 1938–1939 arhitektide Ott Puuraidi ja Harald Armani projekti järgi. Majas asus 1940–1941 Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ja Balti laevastiku Sõjatribunal, 1941. a oktoobrist alates aga Saksa Erikohus, mis reeglina tegi vaid surmaotsuseid, pärast 1944. aastat Eesti NSV SARKi vägede Sõjatribunal^[7].

Roosikrantsi 8c.

Roosikrantsi 9

Roosikrantsi 9 asub 2002. aastal Šveitsi maja kõrvale ehitatud elu- ja kauplusehoone, tuntud ka nime all Swiss Residence, mis moodustab koos Šveitsi majaga ühise kompleksi.

Roosikrantsi 10

Roosikrantsi 10A ja selle taga asuvas majas nr 10 asus kunagise riigivanema ja ka samas eraarsti praksist pidanud Friedrich Akel eramu^[8], mille arhitektiks oli Armas Lindgren.

Roosikrantsi 11

Roosikrantsi 11 krundi õigusjärgsed omanikud on Eesti Noorte Naiste Kristlik ühing ja Eesti Noorte Meeste Kristlik ühing (NNKÜ/NMKÜ). Krundi uue hoone projekt on valminud Rootsi arhitektuuribüroos FFNS. Arhitekt on väliseestlane Aare Saks, kes on muu hulgas projekteerinud ka Tallinna Panga uue hoone Roosikrantsi tänava alguses^[9]. Maja kohta kasutatakse ka nime Šveitsi maja. Majas asub Advokaadibüroo A.Veressov.

Roosikrantsi 12

Roosikrantsi 12^[10]

Roosikrantsi 15

Roosikrantsi 15 asub arhitekt Jacques Rosenbaumi projekti alusel 1911–1912 ehitatud juugendstiilis neljakorruseline katusekorrusega kivimaja. All olid kaupluseruumid, tänava pool suured esinduskorterid, hoovi pool väiksemad korterid^[11].

Roosikrantsi 19

1934–1935 ehitati maja Roosikrantsi 19, mis on Eugen Sachariase projekteeritud esindustraditsionalismi väljapaistev näide. 1936. aastaks ehitati ka Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava nurgale (Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23) tellisest äri- ja eluhoone, samuti Robert Natuse projekti järgi. Tänava keskosas asuvad viimastel aastatel skandinaavialiku hilismodernismi vaimus projekteeritud äri- ja eluhooned.

Roosikrantsi 28

Roosikrantsi 28^[12]

Välislingid

Askur Alas, Irina Raud projekteerib Roosikrantsi tänavale maja, Ärileht, 25. september 2003
Roosikrantsi tänav kerkib koorekihi uueks lemmikuks, Äripäev.ee, 5. juuni 2001

Viited

[1] ttp://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&mtab=main&id=8544

[2] Roosikrantsi 4b

[3] Avaldus Jaan Tiitsmannile kuulunud krundi ja ehitiste aadressil Tallinn, Roosikrantsi 4b tagastamiseks

[4] Tallinnas plaanitakse Kawe keldri kohale ärihooneid

[5] Irina Raud projekteerib Roosikrantsi tänavale maja

[6] Plahvatuse järel Roosikrantsi tn 8, 18.03.2002.a.

[7] Majad täis õudusi

[8] Friedrich Akel

[9] Äri- ja eluhoone Roosikrantsi tänavale

[10] Roosikrantsi tn 12 kinnistule kuni viiekorruselise büroohoone ehitamine amortiseerunud hoone asemele

[11] Karin Hallas. Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993 Roosikrantsi 15

[12] Roosikrantsi tn. 28, tuba 25, kindralkomissariaadi osak. III Aso.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 [[Pilt:Tallinn, haiglahoone Roosikrantsi 2A fassaadid, 1904 (1).jpg|pisi| Roosikrantsi 2A]]
 [[Pilt:Tallinn, elamu Roosikrantsi 3, 1878 (1).jpg|pisi| Roosikrantsi 3]]
+[[File:Tallinn, elamu Roosikrantsi 4b, 1931.jpg|pisi| Roosikrantsi 4b]]
 [[Pilt:Tallinn, Roosikrantsi 8, 8A.jpg|pisi|Tallinn, Roosikrantsi 8A]]
 [[Pilt:Tallinn, Roosikrantsi 8B.jpg|pisi|Tallinn, Roosikrantsi 8B]]
 == Ajalugu ==
-[[File:Tallinn, elamu Roosikrantsi 4b, 1931.jpg|pisi| Roosikrantsi 4b]]
 Roosikrantsi tänav on ka kandnud '''Barbara tänava''' (saksa ''Barbarastraße'') nime. Praeguse nime on tänav arvatavasti saanud pisut kaugemal paiknenud linna tähtsaimale hukkamispaigale, nn [[Jeruusalemma mägi|Jeruusalemma mäele]] ([[Võllamägi|Võllamäele]]) [[Harju värav|Sepaväravast]] viiva tee järgi – hukatavaga kaasas olnud [[mungad]] olevat lugenud [[roosikrants]]i abil hukatava hinge päästmiseks palveid.