1914: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Sündmused Eestis: sport |
→Sündmused Eestis: sport |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
*[[11. veebruar]] (vkj 29. jaanuar) – Viljandimaal [[Kõo mõis]]as avati [[Eesti Aleksandri Alampõllutöökool]], mis oli esimene põllumajanduskool Eestis<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. |
*[[11. veebruar]] (vkj 29. jaanuar) – Viljandimaal [[Kõo mõis]]as avati [[Eesti Aleksandri Alampõllutöökool]], mis oli esimene põllumajanduskool Eestis<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. |
||
*[[26. veebruar]] (vkj 13. veebruar) – [[Tartu]]s esilinastus esimene eesti [[mängufilm]] "[[Karujaht Pärnumaal]]" (operaator [[Johannes Pääsuke]])<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. |
*[[26. veebruar]] (vkj 13. veebruar) – [[Tartu]]s esilinastus esimene eesti [[mängufilm]] "[[Karujaht Pärnumaal]]" (operaator [[Johannes Pääsuke]])<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. |
||
* [[31. mai]] – Tallinnas toimusid [[1914. aasta kergejõustikuvõistlused Eestis|suured kergejõustikuvõistlused]]. Neist võttis osa ka 17 soomlast<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref>. |
|||
* [[14. juuni]] – Tallinnas [[Gonsiori aed|Gonsiori aias]] toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref>. |
|||
*[[14. august]] (vkj 1. august) – [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algus. Kogu sõja jooksul mobiliseeriti üle 100 000 eestlase. |
*[[14. august]] (vkj 1. august) – [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algus. Kogu sõja jooksul mobiliseeriti üle 100 000 eestlase. |
||
Redaktsioon: 3. jaanuar 2015, kell 20:47
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1880. aastad |
1890. aastad |
1900. aastad |
1910. aastad
| 1920. aastad
| 1930. aastad
| 1940. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1910 |
1911 |
1912 |
1913 |
1914
| 1915
| 1916
| 1917
| 1918
| ►
| ►►
1914. aasta (MCMXIV) oli 20. sajandi 14. aasta.
Sündmused Eestis
- Jaanuaris hakkas Noor-Eesti eestvõttel ilmuma kuukiri Vaba Sõna[1].
- 4. jaanuar – Tallinnas toimus Baltimaade maadlustšempionaat naistele[2]
- 11. veebruar (vkj 29. jaanuar) – Viljandimaal Kõo mõisas avati Eesti Aleksandri Alampõllutöökool, mis oli esimene põllumajanduskool Eestis[1].
- 26. veebruar (vkj 13. veebruar) – Tartus esilinastus esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal" (operaator Johannes Pääsuke)[1].
- 31. mai – Tallinnas toimusid suured kergejõustikuvõistlused. Neist võttis osa ka 17 soomlast[2].
- 14. juuni – Tallinnas Gonsiori aias toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused[2].
- 14. august (vkj 1. august) – Esimese maailmasõja algus. Kogu sõja jooksul mobiliseeriti üle 100 000 eestlase.
- Ööl vastu 26. augustit[küsitav] sattus Saksa ristleja "Magdeburg" Osmussaare lähedal karile.
- 30. oktoober (vkj 17. oktoober) – avati Tallinna Linna Kunstitööstuskool, millest loeb oma algust Eesti Kunstiakadeemia.
- Asutati Abja toorlinavabrik.
Sündmused maailmas
Jaanuar
- ...
Veebruar
- ...
Märts
- ...
Aprill
- ...
Mai
- 29. mai – reisilaev Empress of Ireland põrkas Kanadas St. Lawrence'i jõel kokku Norra kaubalaevaga ning läks põhja. Laeval viibinud 1477 inimesest hukkus vähemalt 1012.
Juuni
- 28. juuni – Serbia natsionalistide ühinguga "Must Käsi" seotud üliõpilane Gavrilo Princip mõrvas Sarajevos Austria troonipärija Franz Ferdinandi ja tema naise.
Juuli
- 23. juuli – pärast ertshertsogi Ferdinandi tapmist Serbias esitasid Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi.
- 28. juuli – Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, algas Esimene maailmasõda.
August
- 1. august – Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
- 4. august – Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja ja tungis Prantsusmaale ja Belgiasse. Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. USA president Woodrow Wilson kuulutas välja USA neutraliteedi Euroopas toimuva sõja suhtes.
- 6. august – Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale. Serbia ja Montenegro kuulutasid sõja Saksamaale.
- 10. august – Prantsusmaa kuulutas sõja Austria-Ungarile.
- 12. august – Suurbritannia kuulutas sõja Austria-Ungarile.
- 15. august – avati Panama kanal.
- 23. august – Antandi poolel astus sõtta Jaapan
- 28. august – Austria-Ungari kuulutas sõja Belgiale.
September
- 22. september - Saksa allveelaev uputas Põhjameres Briti laevad Aboukiri, Hogue ja Cressy, hukkus üle 1400 inimese.
Oktoober
- ...
November
- 2. november – Venemaa kuulutas sõja Türgile.
- 5. november – Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid sõja Türgile.
Detsember
- ...
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 1914
- 4. jaanuar – Jean-Pierre Vernant, prantsuse klassikaline filoloog, religiooni- ja kultuuriloolane ning antropoloog
- 5. veebruar – William S. Burroughs, USA kirjanik
- 25. veebruar – John Tenniel, inglise kunstnik
- 31. märts – Octavio Paz, mehhiko kirjanik ja diplomaat, Nobeli kirjandusauhind 1990
- 31. mai – Edmund Valtman, eesti karikaturist
- 11. juuni – Walter Rand, eesti tehnikateadlane ja publitsist
- 27. juuli – August Sang, eesti luuletaja ja tõlkija
- 31. juuli – Josette Day, prantsuse filminäitleja
- 9. august – Tove Jansson, soomerootsi kirjanik
- 5. september – Nicanor Parra, Tšiili luuletaja ja füüsik
- 20. september – Johannes Hint, eesti tehnikateadlane ja kirjanik
- 6. oktoober – Thor Heyerdahl, Norra maailmarändur
- 19. november – Valve Kikas, eesti ehitusinsener
- 21. november – Henri Laborit, Prantsuse neuroloog ja kirjanik
- 25. november – Joe DiMaggio, USA pesapallur
- 15. detsember – Paul Kard, eesti füüsik, akadeemik
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 1914
- 13. veebruar – Alphonse Bertillon, prantsuse kriminalist
- 11. juuni – Adolf Friedrich VI, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog
- 1. november – Christopher Cradock, Briti mereväelane
- 10. oktoober – Carol I, Rumeenia kuningas
Nobeli auhinnad
- füüsika – Max von Laue
- keemia – Theodore William Richards
- meditsiin – Robert Bárány
- kirjandus – auhinda välja ei antud
- rahu – auhinda välja ei antud